Tähtede sõda

Nägin unes, et algas film "Tähtede sõda". Alustuseks näidati tähtkuju, kus filmi tegevus toimus. Selleks oli välja mõeldud Skandinaavia tähtkuju, milles tohutu hulk tähti moodustasid kaardi Taanist, Norrast, Rootsist, Soomest, Eestist, Lätist ja Leedust. Üheski päris tähtkujus nii palju tähti ei olnud. Küsisin, mis jooned Tartut tähistava tähe juurde tulevad. Vastati, et need on selle tähe kiired. Vaidlesin vastu, et kiired peavad olema sirged, aga Emajõele vastav joon on kõver. Tartut tähistav täht oli keskmisest tunduvalt suurem. Rääkisin veel, et Skandinaavia ei ole tegelikult nii suur - muinasajal oli Rootsi, Norra ja Taani jumalaks Thor, aga Soomes hoopis Väinämöinen. Siis mõtlesin, et võibolla need tõlkes oleksid ikkagi üks ja sama.

Teises unenäos tahtsin arvuti ekraani sisse lülitada, aga panin kogemata arvuti hoopis kinni. Kartsin, et Pillel võis midagi salvestamata olla. Aga kui arvuti uuesti käima panin, siis nägin, et seda mängu, mida Pille oli mänginud, on salvestatud küll. Arvuti mängis selle algusest salvestuspunktini uuesti ette. Mängus pani Hitler oma pea vastu suurtükitoru avaust. Olin kindel, et nüüd teda tulistatakse, aga seda ei juhtunud, vaid Hitler ronis läbi toru sõiduki kabiini ja hakkas seda juhtima. Olin loengus. Õppejõud rääkis rahvuse olemuse kohta käivatest teooriatest. Esimesena rääkis ta Hitleri teooriat. Minu konspektis oli väga metsik käekiri või vähemalt kirjutise sarnane joonistus. Mõtlesin, et võin konspektist ühe lehe välja rebida ja näidisena Helinale kinkida. Õppejõud rääkis teise teooriana kultuurilisest teooriast. Mina ei kirjutanud midagi üles. Mõtlesin, et võin hiljem kelleltki konspekti laenata. Loeng toimus raamatukogus. Üliõpilased viidi selle raamatu juurde, millest räägiti. Kolmandaks mindi kaugema raamatu juurde. Ma ei läinud järgi, kuid kuulsin veel, et jutt käib meditsiinilis-geneetilisest rahvuse teooriast. Ajasin laua ümber. Vilbaste aitas mul selle püsti tõsta. Nüüd läksid teised must uuesti mööda ja teises suunas paikneva raamatu juurde. Kui sellest rääkimine oli lõpetatud, siis ütlesin, et ei ole enam millestki rääkida, sest nüüd vaadeldi juba nii tähtsusetut autorit, kellest ma pole kuulnudki. Teiseks võimaluseks pidasin, et see on küll oluline, aga nii värske teooria, et ma pole sellega veel tuttavaks saanud. Aga nüüd ei teadnud teised enam, mida edasi teha. Iga raamatu tutvustamise juures oli üks inimene pidanud lahti riietuma ja duši all käima. Nüüd oli minu kord riideid vähemaks võtta. Istusin niimoodi keset linna ühe künka otsas pingil. Künka all peatus politseiauto, kust kaks politseinikut välja tuli. Panin kiiresti riided selga tagasi. Lootsin, et politsei ei jõudnud nende puudumist veel märgata, muidu oleks ta võinud mind karistada. Politseinikud tulid trepist üles minu juurde. Ootasin, mida nad ütlevad. Nad küsisid mult, kas ma olen sõjaväes, targad inimesed on sõjaväes. Vaidlesin vastu, et sõjaväes on tugevad inimesed ja targad inimesed on luures. Artur rääkis selle peale, et ta töötas vene ajal luures ja sai seal venelastele eesti keelt õpetada.