Võlur laual

Nägin unes, et Henn oli ehitanud kesklinna mõnekümne korruselise maja ja valmistanud kunstkäed. Kuulsin neist asjadest esimest korda, sest varem polnud mulle neist üldse räägitud. Maja kaasosanikuks pakkus ennast Otter, aga Henn tahtis, et selleks hakkaks kirik.

Mängisin turniiripartiid. Vastaseks oli üks tüdruk. Mängisime minu voodi peal. Pilku uuesti nuppudele suunates hakkasin ennast kiruma, et olen voodil välja sirutatud jalaga nupud segi löönud. Ma ei mäletanud ka täpset seisu, seetõttu palusin tüdrukut, et tema selle taastaks. Ta pani peale sellise seisu, kus ma ei saanud tal enam etturi teiseks lipuks muutumist takistada. See tundus kahtlane, sest ise mäletasin, et mul oli kaitsevõimalus olemas. Järel oli võimalus kontrollida seisu protokolli järgi algseisust peale mängides. Ainult et häda oli selles, et viimasel ajal olin juba kõigis mängudes seisu protokolli järgi taastama pidanud.

Mängisin lauamängu, mis võis olla male. Mäng paistis juba olevat lõppenud minu kaotusega, kuid ma võisin veel teha ühe käigu võluriga. Sellel käigul hävitasin mõlemad vastase vankrid ja tõukasin kuristikku tema võluri. Sellega olin hoopis mina võitnud, sest jäi veel ainult vastase kuninganna vangi võtta.