Oleks mul raske

Nägin unes, et mulle oli antud ülesanne koostada üks ajalooraamat, kuhu pidin koondama materjale 1920.-30. aastate iseseisvusaja Saksa okupatsiooni ja sõjajärgse Nõukogude okupatsiooni varasemate aastate kohta. Ülesanne seisnes selles, et pidin materjali hulgast valiku tegema ja materjali hulka vähendama. Sisestasin tekstid arvutisse, hakkides sõnad kartulisalati komponentidena peeneks ehk eraldades tähed sõnadest. Selle kavatsesin seejärel salatiks kokku segada. Osa tööd tegi ka Tõnu. Kui meil mõlemal tekstid sisestatud olid, hakkasin alles mõtlema, kuidas nüüd raamat kokku panna. Algul olin kavatsenud selle materjali salatiks kokku segada, kuid nüüd hakkas mulle tunduma, et pärast segamist ei oleks enam tegemist selle ajalooga. Saaks ainult vaadata, mis tähte mitu korda esineb. Nii et võibolla pidin üldse tekste uuesti sisestama hakkama, et nad ei oleks hakitud. Kaustikusse olin nad eelnevalt vähemalt hakkimata kirjutanud. Tõnu oli vist oma osa arvutisse sisestanud samuti terviklikult. Tulid kaks meest, kellest üks oli Tunne Kelam. Ütlesin neile tere. Kuna Kelam kandideeris parajasti presidendiks, ütles tema saatja: "Presidendi nägite ära." Toomas tahtis Kelami kätt suruda, aga Kelam läks tast mööda ja surus hoopis ema kätt.

Tugevam mängija mängis nõrgema vastasega malet. Tugevam mängija oli vahepeal poiss ja vahepeal tüdruk, nõrgem mängija oli kogu aeg tüdruk ja tal oli vähe riideid seljas. Tugevam mängija hakkas jalgrattaga ringi sõitma. Tundus, et ta käimise asemel on hakanud aja peale mängima. Aga siis taipasin, et ta ei saagi käiku teha, sest on vastase kord käia. Laual oli lipulõppmäng. Tugevamal mängijal oli rohkem ettureid, kuid ta pidi olema ettevaatlik, et vastase vabaettur lippu ei läheks. Siis tehti mõned käigud kiiresti. Tugevam mängija tegi vea, nõrgem mängija ütles: "Karlumps!" ja võttis ära vastase lipu. Nüüd oli nõrgemal mängijal lipp, oda ja ratsu rohkem. Tugevamal mängijal olid järel vaid kuningas ja kaks etturit. Kuid enne kui vastane talle mati jõudis panna, teatas tugevam mängija, et vastase mõtlemisaeg sai läbi. Nõrgem mängija ütles: "Ah aeg," ja ei vaadanud seejuures üldse kella poole.

Klaus oli mõned kuud Ameerikas töötanud. Ta saatis sealt Pillele raha, et Pille saaks endale korteri osta. Ta ei teinud pangaülekannet, et ei võetaks ülekandetasu, vaid saatis raha koos kirjaga posti teel. Kui Pille kirja kätte sai, oli Klaus ka juures. Ümbrikut lahti tehes selgus, et kiri on alles, aga raha kadunud. Klaus arvas, et keegi varastas tema kirja ära ja saatis Mooni nime all uue kirja. Klaus oli nimelt kirjutanud nime all Moon. Mina ütlesin, et Ameerikas tehakse vist postkontoris kõik kirjad lahti. Kuna Ameerikas oli raha ümbrikus saatmine keelatud, siis minu arvates oli selle konfiskeerinud postkontor. Ümbrikuid tehti Ameerikas postkontoris lahti sellepärast, et raamatutest oli teada, et varem saadeti vanglatesse koos kirjadega narkootikume, ja seda tuli takistada. Klausil pidi nüüd olema raske raha otsast peale teenima hakata.

Minu klassist oli juba päris paljudel male reiting. Mõtlesin, et Krister võiks ka turniirile tulla ja ma võiks temaga teises voorus kokku minna. Esimeses voorus teeksime mõlemad viigi. Krister viigistaks ühe väikse poisiga. Omavaheline mäng tuleks meil väga vihane. Lõpuks jääks minul peale veel b-ettur, millega ma läheks käigu Ka6 abil lippu. Krister jätkaks endiselt mängu. Minu viimase käigu ajal võiks mul aeg kukkuda. Krister ütleks, et aeg on läbi, aga mina vastaksin, et matt on peal. Lahkusin majast, kus turniiri peeti. Mõtlesin, et see, mida ma tänaval näen, ei ole tegelikult igavalt realistlik, vaid näen asju väga omapärase pilguga. Nägin, kuidas ühed mehed läksid ühte autot kummuli keerama.