Unenäod poliitikutega

Nägin unes, et kohalikud venelased teatasid, et nad lähevad isemajandamisele verevalamisega. Mulle ei meeldinud see mõte eriti sellepärast, et järelikult nad arvasid, et Eesti läks ka isemajandamisele verevalamisega. Öeldi, et Eestisse tulevad Žirinovski ja Venemaa kõige ohtlikum poliitik. Selle peale ütlesin, et varem peeti Žirinovskit kõige ohtlikumaks Venemaa poliitikuks. Nüüd ei peeta teda enam nii ohtlikuks sellepärast, et ta ei ole pika aja jooksul midagi teinud. Aga ta pole teinud sellepärast, et ta pole võimul olnudki. Räägiti, millised Riigikogu liikmed on Keskerakonda üle läinud. Selgus, et ka Gräzin on Reformierakonnast lahkunud ja nüüd Keskerakonnas. Reformierakonnast lahkus ta nähtavasti Euroopa Liidu küsimuse tõttu. Televiisoris näidati uudistesaates Madissoni, kes teatas, et ta ehitab maailma kõige lühema rongiliini, mis ühendab kolme Võrumaa küla. Ütlesin, et sellist nimetatakse trammiliiniks. Madisson televiisoris parandas ka ennast, et see on trammiliin. Mina teadsin öelda, et on veel lühemaid liine - üksikut maja ehitav kraana sõidab ka rööbastel. Ma ei saanud aru, et kui rong viib inimesed ühest Võrumaa külast teise, kas rongijuht peab siis ise koju tagasi sõitma. Võibolla hakkab see rong sõitma ainult siis, kui rongijuhil aega on. Võibolla on Madissonil salajane kavatsus oma väike raudtee hiljem ikkagi suure raudteega ühendada, mille küladest läbi juhtimist külaelanikud tal praeguse seisuga takistada saaksid.

Teises unenäos nägin, kuidas Krister oli kunagi lugenud üles kolme sama eesnimega tüdruku nimed. Üks nimi kuulus neist isikule, keda olin seni pidanud vanaks naiseks. Kui Krister oli tema nime nimetanud, küsis ta mult, kas ma tahtsin selle isiku kohta midagi öelda. Vastasin, et mitte sel ajal, kui Krister räägib, ma näen tema rääkimist hilisemal ajal. Krister ütles, et ta näeb minu näost, et ma mõtlesin midagi. Ütlesin, et ma ei tea, mida minu näost näha on. Selle naise kohta ütlesin, et mina tunnen teda protestipoliitikuna. Alles Kristeri jutust sain teada, et kõnealune isik on meiega samal ajal meie kooli lõpetanud. Vaatasin oma klassi tolleaegset päevikut. Seal oli teisigi kaugõppes lõpetajaid kirjas, kellest ma seni midagi ei teadnud. Nad olid pidanud tegema eksamid kõigis ainetes. Üks oli mitmel eksamil kahed saanud. Õpetajad olid selle peale kirjutanud otsuse, et ta peab kaks aastat veel õppima. Tema oli kirjutanud protesti, et kuidas saab kahe aastaga nelja aasta osa omandada. Õpetajad olid kirjutanud kokkuvõtteks, et nad mängisid kaugõppijate eksamineerimist. See tähendas, et nad olid neile hinnaalandust teinud. Rääkisin midagi, millest teised kohe aru ei saanud, et see oli unenäokirjeldus. Kui olin seda selgitanud, ütles Tristan Kristerile, et ega ei tea, võibolla olen ma unenägusid mõnda raamatusse pannud. Ma ei hakanud ütlema, et avaldan neid internetis. Krister kutsus mind Londonisse. Ta ütles, et Londonis ostab ta mulle šnitslit, lugedes seejärel üles veel mõned toidud. Ma ei öelnud, kas ma Londonisse lähen, aga ütlesin ühe toidu kohta, et seda ma ei söö. Olime Londonis. Siit pidid kõik inimesed põgenema, sest terroristid olid vee ära mürgitanud. Joomiseks oleks saanud tuua vett pudelites ka mujalt, aga vett läks vaja ka pesemiseks. Mina põgenemisega nii väga ei kiirustanud kui ülejäänud inimesed.