teisipäev, aprill 10, 2007

Kartmisest

Vanasõna ütleb, et parem on karta kui kahetseda. Osa inimesi paistab arvavat, et üldse pole vaja karta. Tulemus on see, et ma pean kartma peale enda ka nende pärast. Kusjuures viimasest pole abi, sest päästa ma neid ikkagi ei saa.

4 vastukaja:

Anonüümne ütles ...

Vaja on ära õppida, millal on mõsitlik karta, millal mitte. Sest ei jõua iga lolli eest ise muretseda ning iga asi poel kartmist väärt ;)) vahest on hea, et saad oma õppetunni (muidugi sel juhul, kui sellest ka õppust võtad)

Simo Runnel ütles ...

Hirme omandabki õppides. Aga mõnel on vist vastupidi, et milleks karta, kui on veel halvemini läinud. Või et eelmine kord jäin ellu, äkki jään sel korral ka.

Anonüümne ütles ...

Julge ei ole see kes üldse ei karda. Julge on see kes enda hirmudes üle saab.

Simo Runnel ütles ...

Siis võib välja tulla, et kõige julgem on see, kellel on kõige rohkem hirme, sest ta saab ka kõige rohkematest üle? Aga ma ei pea endiselt eesmärgiks mitte julgust, vaid tarkust.