Jublakad

Vaatasin pealt ühte malepartiid. Vastased leppisid viiki. Ütlesin neile, et nad üldse ei mõelnud, ja ühele neist, et ta oleks pidanud edasi mängima, sest vankriga võib oda ja etturi vastu võita. Ma ei mäletanud täpselt, aga vist oli lisaks vankrile laual veel nuppe olnud. Mulle vastati, et hoopis oda ja ettur võidavad vankri vastu. Ütlesin, et seda ei juhtu, sest vanker blokeerib etturi tee ära. Küsisin, mis raamatukogus me oleme. Artur käratas, et loomulikult Tartu linnaraamatukogus. Võtsin ühed jublakad üksteise küljest lahti. Artur ütles Kristerile, et kahju, et ma selle selgeks sain, tema lootis, et ta saab mulle seda õpetama hakata ja vaadata, kuidas ma seletustest aru ei saa. Sven luges ette turniiri esimese vooru paarid. Tagumiste laudade puhul ta ütles lauanumbri, aga minu puhul mitte, nii et ma ei teadnud, kuhu istuda. Üks oletus mul oli. Aga selle laua taga istuv poiss vastas minu küsimusele, et mina mängin hoopis kõrvallaual. Ütlesin Reile, et ma alles ärkasin, seetõttu ma ei tea, mis turniir see on ja kui palju siin mõtlemisaega antakse. Selgus, et mõtlemisaega on ainult kolmveerand tundi, nii et seier ei pea tegema tervet ringigi.