Kirikutorn

Peremees ütles, et ta läheb Niguliste torni otseks lükkama. Tal soovitati seda mitte teha, aga ta läks ikkagi. Lükates vajus ta läbi torni katuse sisse. See tähendas tema elu lõppu, sest torn oli tuld täis. Nüüd pääses tuli välja. Kõigepealt plahvatas põlema heinaküün. Saime selles linnas ringi kõndida, sest kuigi linnas osad kohad põlesid, oli nende vahel piisavalt selliseid, mis ei põlenud. Sõime marineeritud seeni. Leidsin nende hulgast valgeid ja kraega. Kui juhtisin tähelepanu sellele, et need võivad olla valged kärbseseened, visati kraega seened minema. Tegelikult pidi siis kogu marinaad mürgiga läbi imbunud olema. Aga teised jäid siiski rahulikuks. Nad nähtavasti pidasid tõenäolisemaks, et tegu on šampinjonidega. Vaatasin seeneraamatut. See ei olnud kõige parem seeneraamat, sest piltidelt ei olnud näha seente alumisi otsi.

Lugesin uuesti seda raamatut, kus peremees kirikutorni otsa läks. Sel lugemisel märkasin, et torn asus Moskva kremlis. Aga kiriku nimi oli ikkagi Niguliste. Seega pidi "niguliste" üldmõiste olema. Lugesin muidki raamatuid, mida olin varem lugenud. Teisel lugemisel polnud raamatud enam nii huvitavad. Lugesin Helina unenägusid. Viimasel ajal oli tema unenägude üleskirjutustes palju juttu unenägudest. Ärkasin Paides selle peale, et Paide vanaema tuli mind äratama. Aga kui ma silmad lahti tegin, ei olnud vanaema enam kusagil näha. Järelikult olin teda näinud unes. Sõin kodus kirsse ja jõin kisselli peale. Hakkasin suust leidma järjest uusi kirsikive. Need kivid võisid pärineda ka kisselliks keedetud kirssidest. Ütlesin Arielile, et mulle ei meeldi elekter ja sellega ei tohi mängida. Selle jutu peale hakkas Ariel kohe elektriga mängima, mis seisnes selles, et ta torkas pistikut seina ja tõmbas sealt välja. Olin silmaarsti juures. Silma uuriti laseriga. Vanasti sellist asja ei olnud. Aga ebameeldivam oli see, et pärast seda oli oodata veel tähtede äratundmise kontrolli. Et selle arsti juures tuli istuda esimeses pingis, siis oli oodata, et küsitakse ka kõige alumist rida. Ma poleks näinud kõige ülemistki. Mind viidi sotsiaaltöötajaga vestlema. Arvatavasti oodati, et ma küsiks talt, kust ma prillide ostmiseks raha saan. Küsisingi talt midagi. Aga järgmisel hetkel hakkasin küsima, et mida ma küsisin, mul ei jäänud see üldse meelde.