Magasin ka täna öösel

Tartust Tallinnasse sai minna nii, et panna buss maanteele, vajutada kaardil Tallinnale ja buss sõitis sinna kohale. Nii sai liikuda ka muude kohtade vahel. Buss valis sõiduks kõige lühema tee. Selgus, et Tartust Pärnusse on lühem tee Võrtsjärvest lõunast. Eesti ühe serva väikeasulast teise serva omasse sõitis buss mööda keerulisemat sikk-sakki. Klaus tahtis minna külma Venemaa piirkonda. Öeldi, et seal on taiga. Mulle öeldi midagi sellist, et isa kommenteeris, et vennad suhtuvad minusse halvasti sellepärast, et ma olen neist pikem. Istusin koos Klausi ja Toomaga laua taga. Toomas ütles, et ta peab Klausi, Tõnu ja Hennuga nõu pidama. Küsisin, miks ta peab nõu pidama Tõnu ja Hennuga, kui neid ei ole siin, aga mina olen. Toomas rääkis millegi kohta, et ta peab täitma perekonna üldkogu otsust. Ütlesin, et mind see otsus ei huvita, kui mina üldkogul ei osalenud. Toomas hakkas segase hääldusega rääkima hoopidest, mis ma talle kunagi olen andnud. Kartsin, et olen tal hambad sisse löönud. Võtsin Tooma suust välja midagi, mis tundus olevat sisselöödud hammas või hammaste rühm. Aga minu küsimusele vastas Toomas, et see on hoopis luu, mida ta parajasti sööb. Nüüd tundus ka mulle nii.