MICHEL LAMY "JEANNE D'ARC: MÜÜT JA TEGELIKKUS". 2002 (originaal 1987). 432 LK.
Selle teose ostsin samal päeval kui raamatu "Gorbatšov". Hakkasin neid korraga lugema. Aga kui "Gorbatšovi" läbisaamisest kirjutasin juba blogi tegevuse esimesel aastal, siis prantsuse keelest tõlgitud raamatu sain läbi alles tänavu. Ma ei leidnud oma blogist ühtegi unenägu kõnealuse ajaloolise isiku kohta ega ühtegi viidet sellele raamatule. Aga kaudsemalt on see unenägusid ja blogi sisu kindlasti mõjutanud.
Jeanne d'Arc oli müüdi järgi talutüdruk, kes päästis Saja-aastase sõja ajal Prantsusmaa ja sai selleks juhtnööre jumalikelt ilmutustelt. Raamatu autor püiab tõestada, et tegelikult oli ta hoopis aadlik, kes oli saanud aadlikule vastava hariduse ja kellel olid kõik aadliku privileegid. Ja et ilmutused olid tegelikult suhtlemine reaalsete kõrgemast soost isikutega. Ainult et ükski allikas seda otsesõnu ei kinnita. Kui need, kes Jeanne d'Arci saladust teadsid, suhtusid temasse kui aadlikusse sellepärast paremini, jääb seletamata, miks suhtusid need, kes seda saladust ei teadnud. Nad suhtusid veel pareminigi kui teistesse aadlikesse, just sellepärast, et müüdi järgi oli tegemist talutüdrukuga.
Seega on tegemist vandenõuteooriaga. Iga vandenõuteooria kinnitab teisi vandenõuteooriaid. Aga iga vandenõuteooria ümberlüke on argument teiste selliste teooriate vastu. Antud raamat on kirjutatud teadusliku meetodiga ja põhineb eeldusel, et teadus selliste ilmutuste võimalikkust kinnitanud ei ole.
Ükskõik, kuidas lugu tegelikult oli, jääb Jeanne d'Arci kordasaadetu parajaks imeks. Imet suurendab see, et ta oli naine ja naistel ei olnud keskaegses ühiskonnas üldiselt suurt sõnaõigust. Neitsi Jeanne'i ja neitsi Maarja austamise vahel on küll sarnasusi. Neitsiks olemine oli võibolla üks edu põhjus. Ka Hitler ütles, et kui ta abielluks, oleks see talle poliitiliselt kahjulik. Raamatus on viidatud sellele, et Jeanne d'Arc ei tundunud meestele eriti naiselik. Võibolla oli põhjus selles, et ta kandis meheriideid.
Eesti ajalookirjutusest sarnaneb see raamat Uku Masingu raamatule, kus ta püüdis tõestada, et Jüriöö ülestõusu ei toimunud, vaid allikaid on võltsitud. Teine Jüriöö ülestõusu uurija Sulev Vahtre ütles Masingu teooria kohta, et see on intellektuaalselt huvitav konstruktsioon, aga tema kui ajaloolase jaoks null, sest ülestõusu toimumist kinnitavad paljud allikad erinevatest maadest ja ei saanud olla nii suurt võltsimissüsteemi. Masingu ja Lamy teooria erinevus on selles, et Masing püüdis ümber lükata selle toimumist, mida allikad kinnitasid, aga Lamy tõestada seda, mille toimumist allikates kirjas ei ole.
laupäev, november 05, 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar