Külmavereliseks soendamine

Nii eelmisel kui ka sel nädalal oli ülikooli maleklubi turniiril 7 osavõtjat. Eelmise nädala esikolmik oli:

1. Jakobson 5,5
2. Sander 4
3. Laasmägi 3

Täna oli see peaaegu samasugune:

1. Jakobson 5,5
2.-3. Laasmägi, Sander 4,5

Seekord käisin mängimas ka mina ja sain 3 punkti. Võibolla eelsoojenduse puudumise tõttu sain esimeses kolmandikus 0 protsenti punkte, teises 50 ja viimases 100. Esimeses mängus kaotasin valgetega Laasmäele, teises mustadega Jakobsonile, kolmandas võitsin valgetega Jollerit, neljandas kaotasin mustadega Sandrile, viiendas võitsin valgetega Okast, kuuendas mustadega Hinrikust.

*
Täna ütles ema mulle, mida ta on ka varem rääkinud, et minu luuletuste kui tervikutega ta ei ole rahul, aga nendes on väga häid kohti. Mõtlesin, et sama on iseloomustanud ka paljusid minu malepartiisid. Kas olen tugeva vastase avangus üle mänginud ja lõppmängu ära kaotanud, või siis olen alguses midagi ette pannud, aga lõpuks ennast kokku võtnud ja mängu päästnud. Males olen mahamängimisi seostanud sellega, et närvid ei pea vastu. Kuna närvisüsteem on sama ka muudes olukordades, siis võibolla luuletust kirjutades jääb sama moodi viimistlus tegemata. Endale võivad kritiseeritud kohad luuletustes väga head tunduda. Aga males on ka nii, et enda käik tundub sageli niikaua hea, kuni vastane selle ümber lükkab. Sageli on siiski tegemist riskiga, kus endalegi kahtlasena tunduv käik osutubki veaks.