Uutmoodi laternad

Ühel mehel oli kaks last. Ta küsis, kellele nad järgmise poja annavad, kes on vaba. Vastasin, et vabadust on nii palju, et raha ei ole üldse. Pärast selle ütlemist mõtlesin, et ta vist ei jagagi oma poegi, vaid kassipoegi.

*
Kirjutasin punkte Bristoli kiituseks. Üks punkt oli, et alati, kui ta mind sõimab, räägib ta järjest vaiksema häälega. Teine punkt, et alati, kui ta mind kiidab, kasutab ta järjest vähem roppe sõnu.

*
Tänavale olid pandud samasugused laternad, nagu olid meie trepikoja lambid, et jalakäija möödumisel need süttisid, aga muidu olid kustus. See muutis linna pimedamaks ja tegi tema pommitamise raskemaks. Aga ma ei olnud rahul, sest niimoodi ei näinud kaugelt, kas minnakse õigesse kohta, ja pidi kõigepealt sinna kohta välja jõudma. Ja tänavat nägi ainult tänaval kõndides, mitte aknast välja vaadates. Ema rääkis, et Jürgen oli Tallinnas pool tundi valgusfoori taga liiklusummikus. Lamasin öösel oma voodis. Uued laternad ei lasknud pideva vilkumise tõttu magada. Kui need süttisid, läks valgeks nagu päeval. Aga nende kustumise ajaks oli silm jälle valgusega harjunud ja ei kannatanud, et läks pimedaks nagu öösel.