"Muinasaja kirjanduse antoloogia"

"MUINASAJA KIRJANDUSE ANTOLOOGIA". KOOSTANUD AMAR ANNUS. TALLINN, 2005. 350 LK.

- Miks ma hakkasin seda raamatut lugema?
- Raamat oli eelmise aasta jõulukink ja kõik kingiks saadud raamatud tahaks läbi lugeda. Kui raamatut taheti viia minu toast teise tuppa teiste antoloogiate juurde, otsustasin ta enne kiirendatud korras läbi lugeda. Muidu poleks võibolla siiski teiste raamatute lugemise kõrvalt aega jätkunud.
- Kas raamatul on õige pealkiri?
- Mulle on õpetatud, et muinasaeg eelnes ajaloolisele ajale ja et muinasaja kohta puuduvad kirjalikud allikad. See raamat on tõlgitud kirjalike allikate põhjal. Osad neist on siiski sündinud suulistena ja enne kirja panemist mälus säilitatud. Võibolla muinasaja täpsem definitsioon oli siiski, et kirjalikud allikad ei domineeri, sest Eesti muinasja kohta teistel maadel siiski ka kirjalikke allikaid leidub. Piirkonna järgi saaks raamatut nimetada Vanade Idamaade või Lähis-Ida kirjanduse antoloogiaks.
- Millise tänapäeva autori teoseid see raamat kõige rohkem meenutab?
- Sellega paralleelselt loetud raamatutest oli kõige sarnasem Uku Masingu kogutud luuletuste köide, kus tegevus on viidud sarnasesse aega. Masing on ka üks antoloogias esinevate tekstide tõlkijatest.
- Millised on sarnasused minu loominguga?
- Nii minu loomingus kui ka muinasaja kirjanduses on palju juttu unenägudest. Nagu muinasaja autorid, kasutan ka mina üleloomulikke tegelasi, mida mõni teine tänapäeva autor teeb vähem.
- Millised on erinevused minu loomingust?
- Minul on üleloomulike tegelaste osakaal väiksem. Muinasaja autorid hindasid jõudu, aga mina oskan hinnata ka nõrkust.
- Kes on antoloogia tegelased?
- Tegelaste hulgas on palju jumalaid ja jumala sarnaseid olendeid. Raamatu lõpus on toodud tähtsamate jumalate ja templite nimekiri, aga pole muude tegelaste nimekirja. Kui mina olen kirjutanud sageli ainujumalast rääkides Jumal suure tähega ja mitmuses rääkides väiksega, siis selles raamatus vist oli ka mitmuses Jumalad suure tähega.
- Mis on elu mõte?
- Ühes lõigus tundus, et elu mõte on meeldivate elamuste saamine. Teises, et võimuvõitlus. Ilma lugemata oleks võinud oletada, et jumalate teenimine. Aga kui tegelased on jumalad, siis ei saa see olla nende enda elu mõte.
- Mis on mõrva motiiv?
- Tapeti selleks, et saavutada võimu.
- Kas inimesed olid eluga rahul?
- Nad oskasid elu nautida.
- Kas nad olid surmaga rahul?
- Pärast surma võis raskemaks muutuda vähemalt mahajääjate olukord. See on ka tänapäeval argument enesetappude vastu. Juba ülikoolis õpetati, et maailm, kuhu surnud läksid, ei olnud kaugeltki nii meeldiv kui kristlaste paradiis.
- Kas jumalad olid maailmaga rahul?
- Ka jumalad võisid surra. Jumalaid õpetati, et nad käituks paremini. Jumalad ei olnud nii võimsad kui kristlaste oma.
- Kui tekstid on kirjutatud Eestist soojematel maadel, kas tekstist võib välja lugeda palavuse või külmatunnet?
- Ühel leheküljel oli kirjas lause, et ära nea päeva, enne kui öö on käes. Sellest võiks järeldada, et öö oli meeldivam, sest ei olnud nii palav. Eestis öeldakse vastupidi, et ära hõiska enne õhtut. Antoloogia tegelased olid vajaduse korral valmis loovutama kõik oma riided, mis näitas, et neil ei olnud nende järele erilist vajadust. Kui üks tegelane loovutas teekonnal surnuteriiki kõik oma riided, siis need ei olnudki erilised riided, vaid rohkem ehted.
- Kas toitu oli piisavalt?
- Mainitakse nii nälga kui ka rikkalikke sööminguid. Osati leivaandjale tänulik olla.
- Mida söödi?
- Kasvatati teravilja ja viinamarju ning söödi liha. Esines ka kannibalismi.
- Milline oli meeste ja naiste õiguste vahekord?
- Laps pidi olema uhke nii isa kui ka ema üle. Oli nii meesjumalaid kui ka jumalannasid. Isegi sõjajumal võis olla naissoost. Mees- ja naissoo funktsioon võis olla ühendatud Koidu ja Eha näol. Orjad võisid olla samuti nii mehed kui ka naised, seega on olulisem vastandus vaba-ori.
- Milline oli täiskasvanute ja laste vahekord?
- Kui loetleti, et tapeti mehi ja naisi, jäi selgusetuks, kas ka lapsi. Täiskasvanud võisid lapsi lüia, tundub, et orja last kergemini.
- Milliseid sugulussuhteid on nimetatud?
- Küllaltki palju on juttu sellest, kes kellest põlvnes. Nimetatud on ka abikaasasid.
- Milliseid töid tehti?
- See on teada ilma selle raamatuta, et kõige rohkem tegeleti põllumajandusega. Raamatutes kirjutatakse ebaproportsionaalselt palju valitsemisest ja sõdimisest.
- Milliseid tööriistu kasutati?
- Põldu hariti kõplaga. Viljateri jahvatati. Sõjas kasutati erinevaid tapariistu.
- Milliseid mänge mängiti?
- Tekstid sarnanevad ise rollimängule, kus loetletakse, mis millega sarnaneb. Samas ei ole tegelased jumalasarnased, vaid päriselt jumalad.
- Kui palju on nimetatud loomi?
- Juba jumalad olid osalt looma- ja linnukujulised. Tol ajal tuli teha palju füüsilist tööd ja võibolla sellepärast osati loomi jumalikustada, sest nad on inimesest füüsiliselt tugevamad. Hiljem, kui vaimse töö osakaal suurenes, muutusid jumalad võibolla sellepärast rohkem inimnäoliseks. Antoloogias nimetatakse ka neid loomi, keda inimesed sõid. Üks loom oli härg. Kommentaaridest saab teada, et Egiptuses kasvatati ühe jumala auks krokodille ja olid olemas krokodillide surnuaiad.
- Milliseid värve on nimetatud?
- Värve kirjeldavaid sõnu väga palju silma ei torganud. Üks sagedasemaid värve on kuldne, samuti hõbedane.
- Millised olid lõhnad?
- Võib ise juurde kujutleda vere- ja laibalõhna.
- Kas tegelased rääkisid vaikse või valju häälega?
- Nad hüüdsid ja karjusid.
- Millises olekus ained olid?
- Lühikese aja jooksul tuleb juttu nii tahkest, vedelast kui ka gaasilisest olekust.
- Kas esineb huumorit?
- Huumorit eriti silma ei torganud. Tegelased vist siiski naersid.
- Kas on kasutatud kõnekäände?
- Tähelepanelikul vaatlusel võib neid märgata. Vahepeal paistis tõlkija pingutavat, et ei moodustuks eestlaste kõnekäänd, kus seda silmas polnud peetud.
- Millised olid erinevused erinevate maade tekstide vahel?
- Seda ei saa täie kindlusega öelda, sest lugedes läks vahepeal meelest, millise maa teksti ma loen. Neil kõigil oli sarnase arengujärgu tõttu ühisosa olemas. Kõige lühemad asjad olid Egiptusest.
- Kas Foiniikia tekstides oli nimetatud foiniiklaste kolooniaid?
- Vähemalt kommentaarides oli neid kolooniaid nimetatud, sealhulgas neist tekkinud Kartaago riiki. Tõlgitud tekstis esines kohanimesid, millest ma ei teadnud, kas need asuvad emamaal või on kolooniad.
- Kui palju on raamatus nimesid?
- Nimesid on palju. Ühel leheküljel võib esineda viis või rohkem erinevat nime.
- Kui palju esineb arve?
- Ka arve on palju. Juba read ise on nummerdatud. Ühe tegelase kohta on öeldud, et tal on 50 nime. Esineb korduvaid tegevusi nagu eesti muinasjuttudes, mida saab nummerdada.
- Millised nimisõnad raamatus esinevad?
- Torkas silma, et palju on nimetatud kehaosasid.
- Millised on omadussõnad?
- Omadussõnad viitavad asjade suurusele, vägevusele ja tähtsusele.
- Millised on tegusõnad?
- Kommentaarides räägitakse kirjutamisest, säilimisest ja hävimisest. Tõlgitud tekstis kirjutamise asemel rääkimisest, samuti liikumisest.
- Millised on asesõnad?
- Otsekõnes esines ainsuse esimest ja teist isikut, autoritekstis ainsuse kolmandat. Mitmuse isikuid paistis vähem olevat.
- Mis tähega tegelaste nimed algavad?
- Mitmesuguste tähtedega, nii täis- kui ka kaashäälikutega.
- Mis tähega nad lõppevad?
- Sama vastus.
- Kas küsimustele antud vastused on usaldusväärsed?
- Mitte täiesti. Ühel leheküljel pöörasin tähelepanu rohkem ühele ja teisel teisele küsimusele, nii et järeldused võivad terviku suhtes ekslikud olla. Selle ajalooperioodiga olen elus üldse vähe tegelenud. Vastuseid püüdsin otsida küll juba lugemise ajal, aga kirja on nad pandud mälu järgi, ilma märkmeteta. Raamatu esimest poolt mäletan halvemini kui teist.
- Milliste uute raamatute juurde see raamat võib viia?
- Tekkis soov lugeda ka teiste ajajärkude antoloogiaid.