Lutsu saatesõna

Läksin külla endistele naabritele. Mina mäletasin, et kõige vanem laps nende peres oli Heiki. Aga võis olla, et oli mõni veel vanem laps, kes minu ajaks oli juba kodust lahkunud. Anneli ütles, et neil pidi ikka rohkem tütreid olema. Mõtlesin, et ta nimetab selle pere liikmeid nendeks, aga ta on ise ka selle pere liige. Võtsin riiulist maleraamatu. Seal oli kirjutatud sellest, kuidas kirimaletajad Hispaania avangu lahtist varianti mängivad. Selles raamatus peeti varianti mustale kasulikuks, sest must võitis etturi. Tavamalest rääkivates raamatutes peeti varianti kasulikuks valgele. Mul olid käed mustad. Ütlesin, et ma ei taha raamatut ära määrida. Enne külast lahkumist pesin käsi.

*
Harjutasime inglise keele tunnis ajavorme. Õpetaja ütles eestikeelseid lauseid ja õpilased pidid need inglise keelde tõlkima. Minu arvates sai ühte eestikeelset lauset tõlkida mitme erineva ajavormiga. Õpetaja andis lause sõnaga "kull". Õpilane, kes pidi seda tõlkima, jäi mõtlema. Mõtlesin, et kotkas on "eagle" ja kajakas "skull", aga kulli ei tea. Õpetaja ütles täpselt sama, mida ma olin mõelnud.

*
Vaatasime raamatuid. Meil oli koer, kelle nimi oli Mõmmi. Koer ei tahtnud vaadata sama raamatut, mida teised. Näitasin talle, et meil on ka Mõmmi-raamat. Koer ütles: "Minu Mõmmi-raamat." Ütlesin, et see on kõige parem raamat.

*
Pidin kirjutama Oskar Lutsu raamatule saatesõna. 90 protsenti kirjutamiseks antud ajast oli läbi. Isa küsis, mis meetodiga ma kirjutan. Vastasin, et mul ei ole meetodit, vaid ma töötan seda välja. Klaus näitas mulle ühte Lutsu raamatut ja ütles, et kui ma loen selle kaks esimest lehekülge läbi, siis on kõik selge. Vaatasin, et seal raamatus on ühel tegelasel minu eesnimi ja teisel ühe klassiõe oma. Aga nimed ei saanud olla võetud meie järgi, sest see oli kirjutatud enne meie sündimist. Mõtlesin, et loen läbi kolm esimest ja kõige viimase lehekülje.