Igas unenäos maletajad

Buss sõitis majale sisse. Peitsime ennast wc tagumistesse kabiinidesse, et ei arvatakse, et meie seda bussi juhtisime. Sven hüüdis oma ruumist välja tulles ikkagi: "Seda tegi Runnel!" Otsustasin talle vastu minna ja seletada, mis tegelikult juhtus.

*
Läksin kööki. Tahtsin võtta rohtu. Aga ma ajasin rohud segamini. Kui seda märkasin, hakkasin rohtu oma teeklaasist purki tagasi kallama. Öeldi, et rohupurki ei tohi teed kallata. Tablett oli juba tee sees väikseks sulanud. Kuulsin, nagu oleks ühe tuttavaga õnnetus juhtunud. Küsisin, kas ma kuulsin õigesti. Alles eile olin selle inimesega kohtunud. Minu küsimusele vastati: "Ikkagi." Sellest ei saanud ma ka aru ja küsisin uuesti. Nüüd hakkas paistma, et tegelikult õnnetust juhtunud ei olnud. Räägiti, et seda inimest oli nähtud ainult ühel päeval tänaval märatsemas. See oli juhtunud päeval, kui ta oli võistelnud Luunja valla malevõistkonnas, millel oli halvasti läinud. Märatsemist oli ta õppinud pronksiöö ajal.

*
Istusin maletrennis, kus toimus kiirturniir. Olin viimati mänginud Ojastega. Minu kõrval istus Ivo, kellega pidin arvatavasti järgmisena mängima. Tõenäoliselt oleksin kaotanud ja siis oleks paistnud, et ta ei ole minust tugevam mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt. Ivo oli trennis esimest korda. Aga täna olin nii unine, et mul ei olnud eriti punkte loota. Trenni saabus üks lapsevanem, kellel oli käes paks pakk trennist laenatud ajakirju. Ta ütles, et toob ühe numbri tagasi. Tal õnnestus vist koos oma lapsega numbrid kiiresti läbi vaadata, sest nad võtsid ühest numbrist piiratud arvu partiisid.