Läksin koos ühe väikse lapsega Kaunase puiesteele vana korteri juurde. Seal läksime hoovi ja mõtlesin, et saan nüüd üle hulga aja sealses liivakastis mängida. Kuna mul oli väike laps kaasas, oli mul liivakasti juurde minek õigustatud. Aga liivakast oli väike, nii et sinna me sisse ei mahtunud, vaid pidime tõstma liiva ise kastist väljas olles. Ja see liiv ei olnud pealegi loodetud kvaliteediga ning teda oli õhuke kiht, nagu tordi kate.
*
Lugesin "Keelt ja Kirjandust". Seal ühe artikli lõpus öeldi, kuidas saab vaadata Eesti malemeistrivõistluste partiisid. Seda ei olnud öeldud võrguaadressi kaudu, vaid ühel teisel teel. Otsutasin kopeerida selle õpetuse oma blogi malerubriiki. Tegelikult oleks neid partiisid saanud vaadata ka maleblogi kaudu. Aga selleks, et midagi vaatama hakata, tuli kasuks meeldetuletus.*
Olin nädal aega korralikult kiirmaleturniiriks valmistunud, ja nüüd mul läkski turniiril hästi. Kerkisin iga vooruga. Lõpuks olin ainuliider. Kartsin, et järgmise mängu ma kaotan. Kui ma niimoodi olin mõelnud, siis tavaliselt olingi kaotanud. Aga võibolla see ei tulnud negatiivsest sisendusest, vaid heast ettenägemisvõimest. Ma jäin laua juurde minekuga kõvasti hiljaks. Lõpuks istusin oma vastase kõrvale. Minu aega polnudki kulunud rohkem kui vastasel. Vajutasin vastase kella käima. Vastane virutas käima minu kella. Ütlesin, et ärgu ta tulgu mind ärritama. Mina olen teinud ainult ühe käigu, aga tema kolm.
*
Klaus võttis riiulist raamatu. Vaatasin, et see on Dostojevski raamat. Ütlesin, et ma loen parajasti sama autorit. See oli juba teine selline juhtum. Eelmine kord olime mina ja Helina lugenud korraga Kafkat. Varem ma olin neist korraga sama asja tegemistest rääkinud alati Helinale. Aga Klaus näitas, et ta ei loegi Dostojevskit, vaid Turgenevit. Ütlesin, et ma tahtsin öelda, et me loeme sama sarja. See sari oli "Seiklusjutte maalt ja merelt". Kirjutasin püsti seistes Helinale kirja. Kirjutasin, et juba siis, kui ma tema lapsest veel midagi ei teadnud, kuulsin ma hääli, mis rääkisid, et ühel kursuseõel on laps. Ma pole hiljem kontrollinud, kas sellel kursuseõel sel ajal laps oli või mitte. Aga kui ma kuulsin, et kursuseõde tegi enesetapu, siis ma pärast seda nägin teda. See kursuseõde oli oluline ainult sellepärast, et ta istus sageli samas auditooriumi osas, kus mina. Ma ei mäletanud, võibolla olin sellest Helinale juba varem kirjutanud. Olin paberi alumise servani täis kirjutanud ja jätkasin kirjutamist sama lehekülje ülemisest otsast, kuhu olin enne vaba ruumi jätnud. Aga vaatasin, et paberi keskele olin kirjutanud "Tere, Helina". See tähendas, et algselt olin seda mõelnud kirjana. Nüüd, kus ma kirjutasin ka ülemisse otsa, ei saanud seda kirjana saata, vaid see oli kasutatav ainult mustandina. Aga kui mustand jäi alles, siis mulle võis hiljem hakata tunduma, et olen Helinale kirjutanud asju, mida ma ei ole tegelikult teele saatnud. Mul oli alles pidžaama seljas. Tahtsin minna oma tuppa, võtta sealt päevariided ja minna nendega vannituppa. Aga minu toas istus kirjutuslaua taga Kairi K., seetõttu eelistasin minna otse vannituppa ja siseneda oma tuppa alles pärast riidesse panemist. Klaus kasutas arvutit millegipärast suures toas. Tahtsin küsida, kas see tähendab, et väikse köögi arvuti on vaba. Aga väikses köögis oli vana arvuti ja see võis ka kasutamiskõlbmatuks muutunud olla.
0 vastukaja:
Postita kommentaar