Inimese loomine

Lähen ühele oma maadest, kus ma pole ammu käinud. Seal näidatakse filmi sellest, kuidas ma seal lapsena sageli käisin. Ajast, kui mul oli veel palju võlujõudu, mille ma vahepeal kaotsi minna olen lasknud. Aga seal maal saan ma võlujõu tagasi. Filmi lõpus näidatakse praegust aega, mil mulle öeldakse, et varem ma käsin seal lapsena, aga nüüd ma olen vanemaks saanud ja mul peaks olema teistsugused huvid. Tahetakse, et ma kasutaks võlujõudu selleks, et tekitada naine, kes oleks ilusam kui kõik seni olemasolevad naised. Mina vaidlen vastu, et nad on niigi liiga ilusad, milleks neid veel ilusamaks muuta. Mulle öeldakse, et ilu on mitut liiki, osad asjad mulle meeldivad, ma võin valida just sellise liigi, nagu mulle meeldib. Selle peale ütlen, et inimese puhul on näiteks ebameeldiv vaadata tema silmi. Ma loon sellise naise, kellel ei ole silmi. Ja kuna inimese nahka on samuti piinlik vaadata, siis ei ole tal ka nahka, vaid ta koosneb üleni riidest. Ta on riidenukk või emane kaisukaru. Kõige ilusam värv on sinine, seetõttu on tegemist sinise riidega, mille küljes on pikad sinise juuksed. Naisega ongi tegemist selle poolest, et tema juuksed on pikad.