esmaspäev, jaanuar 16, 2012

Rongisõit

Sõidan rongiga. Mina sõidan üksi, aga teised vagunis viibijad ajavad omavahel juttu. Kuulatan, mida nad räägivad. Üks ütleb:
"Nii igavat sünnipäeva ei ole varem olnud. Ma ei saa aru, miks ta meid sinna kutsus." Teine vastab:
"Minu sünnipäev oli veel igavam." Esimene ütleb:
"Ei olnud. Või kas ma üldse sinu sünnipäeval käisin?" Teine vastab:
"Ma ei mäleta. Mul on selle koha peal mäluauk."
Kuulan, mida räägitakse teises suuna. Seal öeldakse:
"Ta lubas järgmise tööle hilinemise korral vallandada. Aga endal tal on kell vale." Sellele vastatakse:
"Keera enda kell ka ette." Esimesena seal suunas rääkinu ütleb:
"Kui mina oma kella ette keeran, jääb tema kell taha."
Proovin rohkem mitte kuulata. Panen silmad kinni, et magama jääda, sest öösel magasin sõitu oodates vähe. Aga und ei tule. Nüüd kuulen vist juba hallutsinatsioone, sest räägitakse minust. Tüüpiline hallutsinatsiooni hääl räägib:
"Ta pani sellepärast silmad kinni, et ta ei julge inimestele otsa vaadata. Ma ei saa aru, miks nii arga inimest kinnises asutuses ei hoita. Ta ei julge üle tee minnes ka kahele poole vaadata."
Teen silmad lahti ja vaatan aknast välja. Aga väljas on pime. Võtan kotist raamatu, et lugeda, kuigi tean, et sõidu ajal lugemine rikub silmi. Lugemiseks olen liiga unine.

0 vastukaja: