Sõin võililli

Klaus juhtis tähelepanu sellele, et minu koostatud raamatu toimetaja oli pidanud esitlusel kõne, kus ütles, et ta ei teadnud ette, et peab seda raamatut toimetama. Mõtlesin, et võibolla peaks edaspidi tõesti ette teatama, et tuleb sellist raamatut toimetada, et saaks toimetamise jaoks varem teadmisi koguma hakata. Lugesin ka Klausi kõnet. Klaus oli öelnud, et toimetaja tahab suurmeest ajaloost maha kiskuda. Ütlesin Klausile, et tema enda kõne on ebaviisakas. Lisasin seletuseks toimetaja käitumise kohta, et üks punkt on see, et kirjandusinimesed ei loe minu raamatuid, vaid nende kohta avaldatud arvustusi, ja arvustusi kirjutavad kurjategijad. Pidime minema rongi peale, et sõita Tallinnast Tartusse. Aga ette tuli palju ronge korraga ja ma ei teadnud, millise peale ma pean minema. Teised kadusid vaateväljast ja ma ei saanud nende järgi ka minna. Lõpuks leidsin õige bussi üles. Seal istusid ema ja vennad nooremana. Ema ütles, et siin bussis maksab pilet 10 kopikat, aga praeguses ajas 1000 krooni. Vastasin, et Nõukogude ajal oli pilet odavam sellepärast, et seda doteeriti, aga dotatsioonid tulid muude asjade arvelt.

*

Läksin kooli poole. Nägin Võidu silla juures Helenit. Ta oli nüüd 98-aastane. See tähendas, et kohe pidin ise sama vanaks saama. Pille oli kaitsnud täna doktoritööd. Tal olid käes lilled, mida ta tahtis viia õpetajatele. Väiksema ja kõige koledama osa lilledest kinkis ta mulle. Need olid närtsinud võililled. Teadsin, et vaasi pannes närtsivad võililled veel rohkem. Seetõttu sõin mulle antud lilled ära, kuna teadsin, et võilillesalatit süiakse. Võibolla söödi neist ainult ühte osa, aga mina avastasin, et kogu võilill on söödav.

*

Tänases "Sirbis" ilmus minuga intervjuu ja samas numbris ühe tüdruku artikkel. Selle tüdruku ema kiitis, et minu intervjuus on veerud üksteisest joonega eraldatud, sama moodi kui siis, kui ma kirjutasin "Pärnu Postimehes". Mina vastasin, et aga seekord on jooned vildikaga tõmmatud, mitte trükitud. Siis nägin, et vildikaga tõmmatud joone all on ka trükitud joon. Kuigi mina oskasin kirjutada paremini, maksti tüdrukule seekord rohkem, sest tema oli kirjutanud artikli ise, aga mind oli ainult intervjueeritud. Läksime korterisse sisse. Seal rääkisin Tõnisega. Tõnis pani toidu laua peale. Ütlesin, et sinna ei ole seda hea panna, sest sama laua peal olid ka mürkained. Tõnis võttis joogipaki kätte ja ütles, et joob sellest. Lubasin, et no mängult võib juua. Tõnis mängis joomist pakki tegelikult avamata. Tõnis rääkis pikka juttu, mida ma arvutiga kirja panin. Aga kirjutatut vaadates nägin, et lõigud on ebaloogilises järjekorras. Selgus, et uued read ei lisandunud alumisse, vaid ülemisse otsa. Muutsin asja vastupidiseks.