Kauba valimine

Asun teele poe poole. Tahan osta midagi sellist, mida kunagi varem pole ostnud. Mõtlen, et see ei ole keeruline, sest ma pole ostnud paljusid asju oma käega. Aga tahaks osta midagi sellist, mida ema ka kunagi ostnud pole. See on juba keerulisem, sest ema ostab kogu aeg proovimiseks uusi asju. Esialgu mõtlesin minna toidupoodi, aga nüüd mõtlen, et peaks minema mõnda poodi, kus ema kunagi käinud ei ole. Võibolla on ema kõiki uusi asju proovinud ja tuleks osta hoopis midagi, mis on emast vanem. Selleks tuleks minna antikvariaati või antiikmööbli poodi. Aga antiikmööbli poe täpne asukoht ei tule mulle meelde ja antikvariaadist olen juba kõiki mind huvitavaid raamatuliike ostnud. Mulle tuleb meelde, et ema ega mina ei ole kunagi ostnud arvutimänge. Neid nägin ühel päeval müügil kaubamajas. Nende jaoks oli seal terve eraldi osakond. Lähen sinna. Hakkan kaupa valima. Kõik arvutimängud on võõrkeeles. Mõtlen, et võiks osta mõnes sellises keeles mängu, millest ma ei tea, mis keel see on. Aga selliseid ma ei leia. Kõik on inglise või vene keeles. Lõpuks leian mängu, mille nimes on vähemalt riigi nimi, mille keelt ma ei oska. See riik on Jaapan. Ostan selle. Mõtlen, et üks kord võib ikka mängida.