Täna oli suusailm

Täna tegin katse 11 aastase vaheaja järel suusatama minna. Leidsin kapist selle jopi, millega olin vist viimane kord ka suusatanud, aga muuks ei olnud vahepeal tarvitanud. Suusasaapad ja suusad leidsime ka. Aga suusakepid, mida mulle pakuti, tundusid olevat teised kui viimati tarvitatud. Ühel suusakepil oli metallots puudu. Ma ei mäleta, mida ma varem suusatamas käies olen teinud klambritega, mis suuski üksteise vastas hoiavad. Kuna ma ei leidnud enam jopi küljest taskut, kuhu nad saaks suusatamise ajaks panna, nii et nad ära ei kaoks, siis jätsin klambrid koju. Suuskadega läbi trepikoja minna oli raskem kui ma mäletasin. Ja ilmselt oli veel sellevõrra raskem, et suusad klambritega koos ei olnud. Kehvas seisukorras suusasaapad hakkasid juba toas põranda külge kleepuma. Kui majast välja jõudsin, tungis lumi saapasse. Selgus, et saapad olid trepist alla kõndides ära lagunenud. Nii jäi täna suusatamata. Aga tuju läks paremaks, et ma vähemalt katset tegin. Päike paistis ja see tegi ka tuju heaks. Ema tahtis, et ma juba täna uusi saapaid ostma läheks. Mina ütlesin, et täna ma olen juba üks kord suusasaapaid jalga pannud ja teist korda päevas ei taha panema hakata. Aga järgmine nädal võibolla ostan. Juhul kui saab uued saapad ostetud, peab vist neid rohkem kordi kasutama kui oleks teinud seda vanade saabastega.