Pärnu ülikool

Läksin ülikooli peahoone ees trepist alla. Peaaegu oleksin võtnud liiga suure astme korraga, aga mõtlesin ümber. Lugesin sedelit, mille järgi mind oli üles seatud üliõpilasesinduse liikme kandidaadiks. Sain seda teada täiesti juhuslikult. Rääkisin, et esimest korda ülikoolis käies olin ülikooli eestseisuse liige, millest sain ka juhuslikult teada, ja ei käinud selle istungitel ühtegi korda kohal. Tol korral tahtsin keskenduda õppimisele. Nüüd oleksin parema meelega kohal käima hakanud, aga võis oodata, et minu esimese korra tegevusetusega arvestades ei saa ma nüüd valituks osutumiseks piisavalt hääli. Ülikool asus Pärnus. Esimest korda ülikoolis õppimise ajal olid minu kaasüliõpilased käinud linnast väljas ekskursioonil, aga mina olin jäänud Pärnusse, sest Pärnumaal oli sel ajal suur rabatulekahju ja ma ei teadnud, kuhu täpselt tuli ulatub. Vaatasin kaarti. Olin kuulnud juttu, et Maroko elanikud on eestlaste järeltulijad. Nüüd nägin, et kui sealsed kohanimed kokku liita, siis tulevad sellest enam-vähem äratuntavad eestikeelsed laused. Üks lause ütles, et seal on Ida-Virumaa. Rääkisin sellest teistele. Mõtlesin, et erinevatel kaartidel on asulate valik erinev ja nii ei pruugi igal kaardil laused kokku tulla. Kuulasin videot, kus Maroko elanikud rääkisid. Hääldus oli täpselt nagu eesti keelel. Ütlesin, et see kõlab nagu soome keel. Ma ei teadnud, kas teiste maade araabia keelt hääldatakse sama moodi. Olime kolinud vanasse korterisse tagasi. Seal vahepeal elanud perekond elas ka seal korteris edasi.