Autori suhtumine

Ema oli toimetanud raamatu käsikirja. Kui töö oli valmis, hakkasin seda üle vaatama. Leidsin juba tiitellehe pöördelt kaks viga. Võibolla oli keegi pahatahtlik inimene käinud meelega vigu sisse tegemas. Või oli asi selles, et toimetajate tähelepanu oli valikuline, ühtesid vigu nad märkasid ja teisi mitte. Ema istus minuga sama laua taha.

*
Lugesin raamatut. Olin seda varem juba ühe korra alustanud, siis ühes punktis katkestanud ja hakanud otsast peale. Teisel lugemisel ma ei olnud veel nii kaugele välja jõudnud kui esimesel. Olin teinud fotoallkirja paranduse, et ühe inimese nimi oli valesti kirjutatud. Nüüd räägiti, et Perkele ja üks teine mees olid kaks erinevat inimest. Sander kommenteeris seda raamatut. Mulle tundus, et ma ei asu samas kohas, kus eelmine kord. Siis oli peolaua otsa juures olnud üks maja, nüüd mitte. See oli Tõnissoni raamatu käsikiri, mida me toimetasime. Tõnisson ise ei tundnud detailide vastu huvi, talle oli peaasi, et tervik valmis saaks. Tõnisson ütles, et ööbima peame ühe naise pool, sest Tõnisson oli talle lilli kinkinud. Naised eeldavat, et kui neile lilli kingitakse, siis ööbitakse nende pool.