Metsavendluse algus

Lamasin voodis. Püüdsin olla liikumatu. Käis Teine maailmasõda ja Nõukogude väed tungisid peale, aga minuga midagi ei juhtunud, vist sellepärast, et kirjutasin ohutuid asju. Kui saabus juba öörahu, suundusin wc-sse hambaid pesema. Wc uks oli üks paljudest ustest suures koridoris. Kui läksin sealt uksest sisse, nägin, et inimesed seisid sabas, et võtta toitu. Nende hulgas oli ka tuttavaid. Krister arreteeriti. See tähendas, et ka mind võidi arreteerida. Algul mõtlesin, et kõnnin Kristeri ja arreteerijate kannul, aga siis põgenesin siiski metsa. See oli metsavendluse algus. Mõtlesin, et öösel jooksen ja päeval magan. Tegelikult esialgu ei olnud vist suurt ohtu, et metsast üles leitaks. Metsas oli ka maju. Püüdsin neist eemale hoida ja leida selliseid kohti, kus põõsad oleks tihedamad.