Viisikvankrid

Vaatasin protokolli järgi varem mängitud malepartiid. See oli omapärane mäng, sest lauale olid tekkinud viisikvankrid. Need olid viit ühel joonel paiknevat ruutu katvad liitnupud. Mul olid mustad  ja nihutasin oma kaheksandal real asuvat liitvankrit edasi, nii et selle otsad nihkusid ühe ruudu võrra paremale. Aga nüüd oli minu liitvanker kaitsmata ja vastane lõi selle enda omaga täisnurga all mööda vertikaali. Protokolli järgi ta ei saanud seda teha, sest üks kolmas liitvanker jäi vahele, aga ma mäletasin, et nii oli mängitud, järelikult oli protokollis viga. Ma ei teadnud, mis oli mu turniiri lõpptulemus. Olin saanud mitu kaotust, aga mul läks vist sellest hoolimata üsna hästi, sest võidud tõid korraga rohkem kui ühe punkti, midagi komakohtadega.