Gunnar Uusi mälestusturniir 2018

Maleliidu kodulehekülje andmetel olid tänavuse Gunnar Uusi mälestusturniiri põhigrupi lõpptulemused:

1. Maksim Turov 5 p.
2. Ilja Vovk 4,5
3. Kirill Chukavin 4,0
4. Georg Aleksander Pedoson 3,5
5. Mathias Robert Uibokant 3,5
6. Kalle Peebo 3,5
7.-8. Igor Švõrjov 3,5
        Dmitri Petrov 3,5
9. Tõnu Rauk 3,5
10. Deniss Andrijaškin 3,5
...
37. Simo Runnel 1,5
...
Kokku 44 osavõtjat.

Viimases viiendas voorus mängisin sellise partii:

Runnel-Tomson
1. e4 e5 2. Rf3 Rf6 3. Rc3 Rc6 4. Ob5 Ob4 5. 0-0 0-0 6. Ve1 d6 7. a3 Oa5 8. d4 Og4 9. Oc6 bc 10. de Oc3 11. bc Of3 12. Lf3 de 13. Og5 Vb8 14. Vd1 Le7 15. h3 Vb2 16. Ld3 Le6 17. Of6 Lf6 18. Vd2 Vfb8 19. Kh2 g6 20. Vad1 Vb1 21. Vb1 Vb1 22. g3 Kg7 23. Kg2 Le7 24. La6 Lc5 25. c4 Va1 26. Vd3 Va2 27. La4 Lb6 28. Vf3 Va1 29. Lb4 Lb4 30. ab Va4 31. Vb3 c5 32. c3 Kf6 33. Kf3 cb 34. cb c5 35. bc Vc4 36. Vb5 Vc3+ 37. Kg2 Ke6 38. Va5 Kf6 39. Va6+ Kg7 40. c6 Kf8 41. g4 Kg7 42. h4 h6 43. f3 g5 44. hg hg 45. Kf2 Kg8 46. Ke2 Vc5 47. Kd3 Kg7 48. Va7 Vc6 49. Vd7 Kg6 50. Vd5 f6 51. Vb5 Vc1 52. Vb7 Vf1 53. Ke2 Vc1 54. Vd7 Vc5 55. Vd5 Vc1 56. Kd2. Edasi on protokollis vigu. Umbes 64. käigul leppisime minu ettepanekul viiki, vastane oli juba varem viiki pakkunud, mille ma tagasi lükkasin. Valgel jäi mõtlemisaega alles 28 minutit ja mustal 24.

Punkte sain turniiril vähem kui lootsin, aga selle poolest jään rahule, et kõigis mängudes tuli huvitavaid mõtteid.

Neljas voor

Käimasoleva turniiri eelviimases voorus mängisin viimasel laual ja sain esimese võidu. Mängu algus oli selline:

Lomp-Runnel

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 Oe7 6. Ve1 d6 7. h3 Od7 8. c3 g5 9. d4 g5 9. d4 g4 10. hg b5 11. Oc2 Og4 12. Oh6 Ld7 13. d5 Ra5 14. Rbd2 Vg8 15. b3 Vg6 16. Og5 Vg5 17. Rf1 Of3 18. Lf3 Lg4 19. Lg4 Vg4 ja kuigi mäng jätkus veel mitukümmend käiku, seisuhinnang enam ei muutunud ja lõpuks valge alistus. Lõppmängus oli siiski ühel käigul vaja ettevaatust, muutsin etturi vankriks, mitte lipuks, et ei tekiks hullu vankriga viigi tegemise võimalust. Aga seda viga olen elus juba varem teinud, mistõttu nüüd tuli õigel ajal meelde. Valgel oli mängu lõpus mõtlemisaega 1 tund 40 minutit, mustal 1 tund 18 minutit.

Edasi-tagasi muutmine

Õpetasin juba teistele, kuidas postkasti uut kujundust vana vastu tagasi vahetada. Aga nüüd selgus, et parema kujunduse sai tagasi ainult mõneks nädalaks, seejärel vahetati see jälle uue vastu. Nüüd peab olema väga ettevaatlik, et pärast kirja saatmist ei läheks sõrm näiteks käsule "võta tagasi", mille järel kiri läheb saadetud kirjade alt uuesti mustandite alla.

Teine mängupäev

Täna mängiti Uusi mälestusturniiri teine ja kolmas voor. Kõik kolm mängu on lõppenud mulle kaotusega. Võibolla sellepärast, et jäin esimeses ja teises voorus viimaste hulgas mängima ja olin iga vooruga järjest rohkem väsinud. Tänased mängud olid sellised:

2. voor
Krivenko-Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Rd7 5. Rf3 Rgf6 6. Rg3 e6 7. Od3 c5 8. dc Oc5 9. Le2 0-0 10. Od2 Lb6 11. 0-0-0 Rd5 2. Le4 R7f6 13. Lh4 Of2 14. Vdf1 Oe3 15. Re4 Od2+ 16. Rfd2 Re4 17. Re4 f5 18. Rd2 Od7 19. g4 Rb4 20. Oc4 fg 21. Lg4 Ld6 22. Vfg1 Vf7 23. h4 Vaf8 24. h5 Rd5 25. h6 Re3 26. Le4 Rf5 27. hg Vg7 28. Vg7+ Kg7 29. Lg4+ Kh8 30. Lh5 Le7 31. Od3 Lf7 32. Lh2 Oc6 33. Vg1 Vg8 34. Le5+ Vg7 35. Rc4 Kg8 36. Vf1 Vg8 34. Le5+ Vg7 35. Rc4 Kg8 36. Vf1 Od5 37. Of5 ef 38. Vf5 Vg1+ 39. Kd2 Vg2+ 40. Kc3 Lg7 41. Lg7+ Vg7 42. Vd5+ Vc7 43. Kd3 h6 44. Re5 Vg7 45. Vd8+ Kh7 46. Vd7 h5 47. Vg7+ Kg7 48. Rf3 Kf6 49. Ke4 Ke6 50. b3 b5 51. Rd4+ Kd7 52. Rb5 a6 53. Rd4 Kd6 54. b4 h4 55. Rf5 Kc6 56. Rh4 Kb5 57. a3 Kc4 58. Rf5 Kb5 59. Kd4 Ka4 60. c4 a5 61. ba Ka6 62. c5 Kb5 63. a4 Kc6 64. Kc4 alistusin. Valge oli mängu jooksul paar korda viiki pakkunud, aga ma ei võtnud vastu. Valgel jäi mõtlemisaega alles 2 minutit 58 sekundit ja mustal 31 minutit.

3. voor
Runnel-Bondarevskaja
1. d4 Rf6 2. Rf3 e6 3. Og5 Oe7 4. e3 0-0 5. Od3 h6 6. Of6 Of6 7. Rbd2 d5 8. 0-0 Rd7 9. Le2 c5 10. c3 c4 11. Oc2 Vb8 12. e4 b5 13. e5 Oe7 14. Vfe1 a5 15. Rdf1 b4 16. Vab1 Oa6 17. Rg3 Rb6 18. Rh5 a4 19. cb Ob4 20. Rd2 Lg5 21. f4 Le7 22. Lg4 g6 23. Rf6+ Kg7 24. Ved1 Rd7 25. Rh5+ Kh8 26. Rg3 a3 27. ba Oa3 28. Vb8 Vb8 29. Vb1 Ob2 30. Rf3 c3 31. Rh4 Rf8 32. Lh3 Oc4 33. Rg6+ fg 34. Og6 Rg6 35. Lh6+ Lh7 36. Lg5 c2 37. Vf1 Od4 38. Kh1 Of1 39. Rh5 Og2+ 40. Kg2 Rf4+ 41. Rf4 Vg8 42. alistusin. Valgel jäi mõtlemisaega alles 1 tund 3 minutit ja mustal 49 minutit.

Esimene voor

Uusi mälestusturniiri esimeses voorus arvasin saavat ühe madalama reitinguga vastastest, sest eelregistreerunute hulgas oli minu Eesti pika male reiting keskmisest natuke kõrgem. Kohtunik loosis aga esimese vooru eksikombel kiirmalereitingute alusel, mis on mul tükk maad madalam, ja ei hakanud loosimist ümber tegema, seetõttu tuli tugev vastane. Mäng oli selline:

Runnel-Šarankov
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 Rf6 4. e5 Rfd7 5. f4 c5 6. Rdf3 Rc6 7. c3 cd 8. cd Lb6 9. Rge2 Oe7 10. Rc3 f5 11. Oe2 a6 12. Vb1 La7 13. Oe3 b5 14. Vc1 Rd8 15. 0-0 0-0 16. Of2 Rb6 17. a4 ba 18. Ra4 Ra4 19. La4 Od7 20. La5 Rc6 21. La2 Vfb8 22. Va1 Lb6 23. Vfc1 a5 24. Vab1 a4 25. Od1 Ra5 26. Oa4 Oa4 27. La4 Rb3 28. Ld7 Rc1 29. Le7 Va7 30. Lh4 Rd3 31. g4 Rf2 32. Kf2 fg 33. Lg4 Vf7 34. Kg3 Vbc8 35. Rg5 Vf5 36. Vf1 h6 37. h4 hg 38. hg g6 39. Lh3 Vf4 40. Lh6 Lb3+ 41. Kg2 Vg4+ 42. Kh2 Lg3+ 43. alistusin. Valgel jäi aega järele 21 ja mustal 27 minutit. Mängu algul oli kummalgi aega 90 minutit ja iga tehtud käigu eest tuli 30 sekundit juurde.

Kodune ettevalmistus

Vähemalt kodune ettevalmistus turniiriks oli nauditav. Eriti meeldisid mulle kaks treeningpartiid:

Omapärased käigud.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Ob5 Le7 5. Rd5 Rd5 6. ed Rd4 7. Oa4 b5 8. Ob3 Rb3 9. ab Ob7 10. c4 b4 11. 0-0 g6 12. d3 Og7 13. Ve1 d6 14. Od2 a5 15. d4 f6 16. de fe 17. Og5 Lf7 18. Ve4 0-0 19. Vh4 Lf5 20. Oh6 c6 21. Og7 Kg7 22. Ld2 Kg8 23. Rg5 h5 24. Re6 Vf7 25. Vf1 a4 26. dc Oc6 27. Ld6 Oe4 28. ba Od3 29. g4 hg 30. Ld5 Vaf8 31. Rf8 Of1 32. Ld2 Oc4 33. Rg6 Lg6 34. Lb4 Lb1+ 35. Kg2 Lf1+ 36. Kg3 Lf2+ 37. Kg4 Lg2+ 0:1. Valge mõtles 20 ja must 15 minutit.

Viimane valmistumispäev.
R-R-V-O-O-K-V-L
1. d4 g6 2. c3 d6 3. Ob3 e5 4. ed Le5 5. Rc2 Of6 6. Od2 Og7 7. Oe3 Rc6 8. 0-0-0 Od7 9. Rd2 Rb6 10. Rf3 Le7 11. h4 0-0-0 12. Og5 Of6 13. Vge1 Vge8 14. Of6 Lf6 15. Rg5 Re5 16. Rh7 Lf2 17. Rg5 Of5 18. e4 Og4 19. Vd2 Lf4 20. Lf1 Lf1 21. Vf1 f5 22. Rf7 Vd7 23. Re5 de 24. Vd7 Rd7 25. Of7 Vh8 26. Og6 fe 27. g3 Of3 28. Of5 Kd8 29. g4 Vh4 30. Vg1 Rf6 31. Re3 c6 32. g5 Rd5 33. Rd5 cd 34. g6 Oh5 35. Oe6 Og6 36. Vg6 Vh1+ 37. Kc2 e3 38. Vg2 d4 39. cd ed 40. Oc4 Kd7 41. Ve2 Kd6 42. Kd3 Ke5 43. Ob3 Vh4 44. Vc2 Vf4 45. Vc5+ Kd6 46. Vd5+ Kc7 47. Od1 Vf1 48. Oe2 Vb1 49. Kc2 Ve1 50. Oe3 e2 51. Kd2 Va1 52. Oe2 Va2 53. Kc2 Va4 54. Vc5+ Kd6 55. Vc4 Vc4 56. Oc4 Ke5 57. Kd3 a6 58. Ob3 b6 59. Oc4 a5 60. Ob5 Kd5 61. b3 Kc5 62. Oc4 b5 63. Og8 a4 64. ba viik. Valge mõtles 38 ja must 32 minutit.

Välja on kuulutatud ka teine pikk turniir Tartu Sügis.

Käendaja leidmine

Kati P. palus mul arvutiekraanil midagi teha. Tegin selle ruttu ära. Seejärel ta ütles, et ma andsin nõusoleku 10 000 euroga tema laenu käendada. Seda ma polnudki tähele pannud. Küsisin, kas ta ehitab uut maja, et laenu on vaja võtta. Ta vastas, et ei ehita. Küsisin, et kas tal on sellepärast raha vaja, et tal on nii palju lapsi. Ta vastas, et jah, tal on liiga väike sissetulek. Selgus, et ta ei käi üldse tööl. Siis ei olnud kindel, kas tal on raha laenu tagasimaksmiseks. Ta oli esimesena küsinud raha minu isalt, aga isa polnud andnud. Mõtlesin, et kui ta teadis ette, et mina annaksin, siis ta on nii tark, et oskab hankida raha ka laenu tagasimaksmiseks. Mõtlesin, et see on vist unenägu, sest ärkvel olles oleks pank enne 10 000 euro eraldamist küsinud teist korda nõusolekut.

*
Vestluskaaslane rääkis, et ta tahtis ülikooli lõputöö tähtajaks valmis saada, aga kolme osa tähtajaks ei jõudnud ja ülikool jäi lõpetamata. Ülikooli töötajad olid soovitanud, et ta riputaks töö valminud osad endale voodi kohale. Seda ta teha ei tahtnud, sest nende nägemine oleks talle ebaõnnestumist kogu aeg meelde tuletanud. Vastasin, et ajalooajakirjas kirjutati, et üks mees ei saanud ka uurimistööd tähtajaks valmis ja põletas seetõttu valminud osa ära.

Küttepuudest trepp

Kütsime sauna. Saun asus keldrikorrusel, kandsime sinna esimeselt korruselt puid. Üks mees tuli ja küsis mult, kas võib juba sauna minna. Vastasin, et ei või. Parandasin, et võib küll, aga see alles köeb. Küttepuud olid pandud trepiks. Üks mees tahtis seda mööda kõndida, aga mina ütlesin, et trepp logiseb. Tahtsin seda kohendada, et see enam ei logiseks. Aga kohendamise ajal kukkus see mees pärast trepile astumist põrandale selili. Ta lõi poolmeelega kukla vastu põrandat. Õnneks mitte väga kõvasti.

Hiiumaa ajaleht

Sel korral lugesin "Hiiu Lehte". Hiiumaal olen käinud ühe korra, aga see reis kestis mitu päeva. Üks aasta hakkas üks Hiiumaalt pärit üliõpilane minu blogi lugema ja mina lugesin tema blogi vastu, kuni ta selle ära kustutas. Hiljem on ta vahel ajalehes kirjutanud. Hiiumaa kohta olen lugenud romaani "Randröövel". "Hiiu Lehes" oli peale Tallinna poliitikute tuttav ka ühe artikli alla kirjutatud Alavainu nimi, kellelt olen samuti ühe raamatu läbi lugenud. Kui kommunistliku partei juhiks sai Väljas, siis oli seoses tema päritoluga ajakirjanduses Hiiumaast vahepeal rohkem juttu. Kui Väljase jutust aru ei saadud, siis ta ütles seletuseks, et see oli hiidlase nali.

Hiiumaa tundus ajalehe põhjal olevat suhteliselt vaene või väike maakond, sest ajaleht ilmub ainult kaks korda nädalas ja on suhteliselt mustvalge. Aga mustvalged ja värvilised numbrid ilmuvad kordamööda, nädala esimesel poolel on see mustvalge ja nädala teisel poolel värviline. Hiiumaad ja Saaremaad on vastandatud, et hiidlased tegevat nalja, saarlased olevat tõsised, samuti ei saavat nad omavahel kõige paremini läbi. Aga reedeste lehenumbrite lisa on Hiiumaa lehele ja ühele Saaremaa lehtedest ühine. Seevastu ma ei leidnud ajalehepakist teist lisalehte, mis ilmub "Postimehe" ja erinevate maakonnalehtede vahel, kuigi võibolla ma ei otsinud piisavalt paljudest numbritest. Juhul kui Hiiumaa lehes palju nalja tehakse, siis ma ei saanud neist naljadest aru. Mõned karikatuurid olid, aga sellist följetoni ja vist mitte ka koomiksit nagu endisest Järvamaa lehest "Peegel" ma ei leidnud.

Mind huvitasid eriti artiklid Hiiumaa loodusest, samuti kultuurist. Kui Alavainu kirjutis oli suhteliselt terav, siis muudes kirjutistes Hiiumaa ja Muhumaa loodusest kirjutati kiitvalt. Mõtlesin, et võibolla on nurisejad juba hõredamalt asustatud piirkondadest lahkunud. Ühes artiklis loetleti Hiiumaal mere ääres kasvavaid taimeliike. Nimetused olid järjest võõrad, Tartus ja Kagu-Eestis need vist eriti ei kasva. Ühes loos tutvustati ka Võrumaad ja loetleti puuliike, mis olid tuttavad. Seal oli toodud ka üks võrukeelne sõna. Hiiu keele kohta sain teada, et Hiiumaal nimetatakse purjetamist purjutamiseks. Purjetamise kohta kirjutati, et Hiiumaal on purjekaid rohkem kui purjetajaid. Huvitav oli veel, et purjetamisvõistluste üks etapp oli tuulevaikuse tõttu tühistatud. Raamatupealkirjade järgi võiks arvata, et Läänemeri on väga tuuline.

Minu õpitud erialaga seostus artikkel muuseumidest. Hiiumaa muuseumis olevat ruumipuudus, aga Saaremaa omas ruumi rohkem. Valitsusel olevat plaan erinevate maakondade muuseumide hoidlad piiratud arvu punktidesse kokku koondada. Loodeti, et Saaremaa ja Hiiumaa kohta see ei käi. Olen koostanud Pärnumaalt Tartusse kolinud ajaloolase Sepa raamatu, kes pooldas Eesti ajal arhiivide ühte kohta kokku koondamist, et kergendada kogude säilimist ja uurimist. Aga nüüd loetud loos toodi välja, et muuseumi hoidla mandrile viimise miinus oleks Hiiumaal töökohtade kadumine.

Toa ümbrus ja sisemus

Lamasin oma voodis. Mõtlesin, et seina taga elav poiss ei ela küll minuga samas korteris, aga ta on mu toanaaber, sest ta elab kõrvaltoas. Kui mul peaks rahapuudus tekkima, võin ta päris oma tuppa elama kutsuda. Laua peal panid vennad uut arvutit kokku. Kartsin, et nad võivad juhtmed valesti ühendada ja siis võib õnnetus juhtuda. Vennad kasutasid arvuti kokkupanemiseks õpetust, kus iga punkti tuli eraldi vaadata. Mina olin varem teise asja jaoks kasutanud õpetust, kus kõik asjad tulid ühes jorus. Mulle meeldis selline rohkem. Selline tehti vist raskematele asjadele, mille puhul oli iga detail tähtis. Jäin tuppa kahekesi ühe naisega, keda ma veel hästi ei tundnud. Ta ütles, et ma võin tema voodisse minna. Küsisin, kas ta tahab voodid ära vahetada. Ta vastas, et ei, ma võin temaga kahekesi samasse voodisse minna. Vastasin, et mõtleme, aga ei liikunud paigast. Mõtlesin, et naised teevad viimasel ajal mulle järjest julgemaid ettepanekuid. Üks teine naine oli öelnud, et ma võin olla fotol ilma riieteta. Nad konkureerivad omavahel. Kolmas saadab mulle mõni aasta kirja, hiljuti jälle saatis, aga tema ei paista kellegagi abielluda tahtvat. Mind oma voodisse kutsunud naine on sotsialist, aga minu tuttavad on sotsialismi vastased. Kui ma peaksin sotsialistiga abielluma, siis ma ei saa rohkem sotsialismi teemal sõna võtta. Mõtlesin, et ma võin temaga samasse voodisse mineku asemel ilma särgita tema voodi kõrvale kükitada. Esialgu ma ei hakanud ka seda tegema.

Fašismi vastamine

A. Must ütles, et ma räägiks fašismist. Ise läks ta ruumist välja. Mina hakkasin rääkima, et ühes tähenduses on fašism lihtsalt sõimusõna. Näiteks Vene sõjaväes ütlesid venelased eestlasele, et me ei taha sind peksta, aga peame, sest sul on fašisti nimi. Nad üldse ei analüüsinud fašismi mõiste tähendust. See sarnaneb sellele, kui eesti poisid ütlevad, et nemad venelastega ei räägi, aga kui kuulevad, et venelase koeral on venekeelne nimi, siis hakkavad ikkagi selle eest pahandama. Rääkimisse tuli paus. Ootasin edasirääkimisjärge oma Kaunase puiestee trepikoja ees. Tõnu valmistus mind kuulama maja teise otsa juures. Mina hüüdsin, et tuul tugevneb, nii kaugele enam ei kosta. Tõnu küsis, mida ma ütlesin. Kordasin, ja ta tuli lähemale. Lähemaletulija oli Mari S. Jätkasin rääkimist, et kooliajal ma arvasin fašismi sõnast paremini, sest klassivennad mängisid fašiste. Nad üldse ei hakanud mõtlema, kas nad on päriselt fašistid või parodeerivad. Tahtsin lisada, et järele mõeldes sain aru, et fašismi põhimõtted ei ole minu põhimõtted. Aga poole lause pealt ärkasin.

Constantinus

Kirjutasin Rooma ajaloo teemalise telesarja viienda osa vaatamise järel:

"Filmi selle osa algul jaguneb Rooma riik nelja valitseja võimupiirkondadeks. Constantinus tahab saada enda kätte esivanemate linna Roomat, nagu 20. sajandil taastasid juudid esivanemate maal rahvusriigi. Constantinust püütakse meelitada nii paganate kui ka kristlaste poolele, aga taevanähtuse nägemise järel kaldub ta ristiusu poole. Kui varasemat paganlust on peetud meelelisemaks religiooniks, siis pöörde tõi ikkagi mingi meeltega tajutav nähtus. Enne lahingut maalitakse filmis Constantinuse sõdurite kilpidele rist, aga kuigi seda nimetatakse ristiks, nägi selle kujutis filmis rohkem tänapäeva tärni kui altarimaalidelt tuttava risti moodi välja. Sõjaväele antakse käsk pealetungiks inimhäälega ilma võimendusvahendeid kasutamata. Seejärel pistab sõjavägi möirgama, nii et tekib küsimus, kuidas ta saab järgmisi käsklusi kuulda. Ühele sõjaväele antaksegi tagasitõmbumiskäsk puhkpillisignaali, mitte inimhäälega. Aga seejärel näidatakse uuesti, kuidas sõduritel kästakse edasi tungida inimhäält kasutades. Hiljem näidatakse rahvakoosolekut, kus Constantinuse kõne ajal rahvas möirgab ja tema jätkab rääkimist ka möirgamise ajal, aga millegipärast vist kuuldakse. Kuigi ristiusu vastuvõtmine on samm tuleviku suunas, lubab Constantinus Rooma saabudes astuda samme ka mineviku suunas, taastades roomlaste ja senati õigused. Aga senatiga tekib tal vastasseis. Kui varasemas osas Gracchusele paneb senat süüks vana korra ehk kuningavõimu väidetavat taastamissoovi, siis nüüd Constantinusele uue usu vastuvõtmist. Esialgu tunnistab Constantinus nii uut kui ka vanu jumalaid. Ta sõlmib kokkuleppe kolmanda riigi piirkonna valitsejaga, kes on küll endiselt pagan, aga aitab alistada neljanda piirkonna valitseja. Nüüd on riik jagatud kaheks. Paganlik valitseja muutub ise Constantinuse vastu agressiivseks, Constantinus tunnistab nüüd ainult ristiusu jumalat ja tal õnnestub terve Rooma riik oma võimu alla ühendada."

Palju nakatunuid

Kaks õpilast rääkisid, et neil on aids. Imestati, et nii paljudel. Ma ütlesin kolmandana, et ma ei tea, kas mul on aids, ühel korral üks naine torkas mind noaga ja ütles, et see on aidsi nakatamine. Räägiti, et aidsiravil peab käima koos abikaasaga. Mõtlesin, et siis mul ei saagi ravida, sest ma olen vallaline. Neljanda inimese kohta räägiti, et ta kasutas aidsidiagnoosi saamist selleks, et küsida endale tasuta korter. Lahkusin klassiruumist ja kõndisin koos Arieliga mööda koridori. Läksin kooli lähedal asuva ajaleheputka juurde. Seal ma pöörasin kohe ringi, et mitte tundi hiljaks jääda. Ariel ütles, et nii kiiresti ei käi kell tundi.

Etturi ründamine

See nädal oli päevakeskuse kiirmaleturniir erandkorras kolmapäeval. Reedel oleksin võibolla osalenud, aga kolmapäeval tahtsin teise kohta minna. Pika turniiri lähenedes olen kodus malega tegelenud rohkem kui eelnenud nädalatel. Mõni päev on ka treenimine mingitel põhjustel vahele jäänud. Üks treeningpartii ühe variandi kontrollimiseks oli selline:

1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. d4 ed 4. Rd4 Rf6 5. Rc3 Ob4 6. Od2 Oc3 7. Oc3 Re4 8. Lg4 Rc3 9. Lg7 Vf8 10. bc Lh4 11. Od3 h6 12. Rf3 Lh5 13. Re5 Rc6 14. Rg6 fg 15. Og6+ 1:0. Kumbki mõtles 5 minutit.

Asjad kaovad

Meie majas olevat remondi ajal vargused sagenenud. Mulle vargad ei meeldi. Hiljuti räägiti, et üks kurjategija olevat veel kohtus öelnud, et ega te mind ei muuda. Ma ei muutu jälle kuidagi kurjaks inimeseks. Või natuke kurjaks mind võibolla peetakse. Seda vaadatakse selle järgi, et vahel olevat kulm kortsus. Võibolla on ka kogu aeg, aga kogu aeg ei panda tähele.

Teine uni

Ühes poes oli kassa kõrval palju inimesi surnuks kägistatud. Kassapidaja polnud ühelgi korral kägistajat märganud, enne oli ta põgeneda jõudnud. Mõtlesin, et kui kägistamised korduvad, kas siis kassapidajal ei teki kogemuse põhjal mõtet vaadata, kes kauba eest maksja selja taga seisab. Toas oli kirjutuslaud, mille peal töötati arvutiga. Öeldi, et selle kirjutuslaua juures on palju inimesi tapetud. Lisati, et mõni ime, kui kõrvaltoas on Venemaa saatkond. Saatkonnas endas pole tapetud kedagi. Vastati, et Riia Venemaa saatkonnas on. Olime Peedul kirjanike suvilas. Olin alustanud enne hommikusöögi algust pudru söömist. Vaatasin, et kaks inimest teevad veel nii. Tõnu ütles, mis kell keegi peab Tartusse sõitma. Mõtlesin, et ma ei pea tegema nii nagu ta ütleb, ma võin pärast suvilast lahkumist mööda Peedut ringi jalutada. Siis mulle tuli meelde, et mõned inimesed peavad imikut hoidma, nemad peavad olema kindlal kellaajal seal, kus öeldud. Mõtlesin, et vanasti me kõndisime vahel Peedult Elvasse ja alles Elva peatusest läksime rongi peale, et Tartusse sõita. Võiks täna ka nii teha. Aga ma ei mäleta, kui kaua Elvasse kõndimine aega võtab. Varem oleks saanud ühest rongist maha jäädes oodata järgmist, aga nüüd käivad rongid hõredamalt. Hakkasin mööda raudtee äärt Elva suunas kõndima. Kui nägin, et nüüd on tõkkepuu putka mõlemal pool Peedu rongipeatust ja uuest putkast vaatavad välja silmad, siis otsustasin, et pööran tagasi. Tagasiteel sõitis minust Elva poolt tulev rong mööda. Ma ei teadnud, kas see on juba minu rong. Võis olla. Ma liikusin roomates ja seetõttu võis olla kulunud nii palju aega, et õige rong juba tuli. Lootsin, et ta jääb enne edasi sõitmist Peedu peatusesse ootama.

Andmed saladuse kohta

Asju tuleb mõnikord saladuses hoida.
Miskit tuleb siiski iga päev öelda.
Mõnel öösel hommik kuidagi ei koida,
siis on aega voodis pilte välja mõelda.

Kummitavalt meeldejääv võib olla riimis luule.
Mõnikord kiidetakse üldse minu mälu.
Ilmataat paneb puhuma kui tuule,
mõtlen, et selline ongi siis mu elu.

Nõudmised ajalehtedes

Eilses "Postimehes" ilmus artikkel, kus öeldi, et kirjutajat ei tohi võõras inimene tänaval õpetada. Kas see pole ebavõrdne, kui üks võib kirjutada tervele rahvale terve ajaleheartikli ja teine ei või isegi tänaval ühe inimese poole pöörduda? Ma tavaliselt tänaval võõraid inimesi ei tülita, aga vahel oleks põhjust. Ajakirjanikule oli õpetatud, et ei tohi liiga palju prügi tekitada, ei tohi liiga palju mobiiltelefoni tarvitada ja ei tohi liha süia. Kui keegi inimene on selliste asjade pärast mures, aga häält ei tee, siis tal tekib süütunne, et ta ise ka ei proovi maailma paremaks teha. See on ju õige, et prügi ja telefonisõltlasi on liiga palju. Loomadele võib ka kaasa tunda, kuigi ma olen koolis õppinud, et liha söömine on inimesele hädavajalik. Üks peab ebaviisakaks bussis telefoniga rääkimist ja teine telefoniga rääkimise keelamist, aga mõlemad võitlevad viisakuse eest. Ma olen korduvalt näinud kui raamatukogus üks lugeja teist korrale kutsub, et siin ei tohi rääkida või siin ei tohi süia. Tavaliselt keelatav hakkab vastu vaidlema, isegi kui ta lõpuks järele annab.

Samas "Postimehe" artiklis peetakse tänaval võõrastega rääkimist interneti kasutamisel tekkinud halvaks harjumuseks. Ma mäletan, et varem on samas lehes õpetatud, et ärge kirjutage blogi, vaid rääkige näost-näkku. Kas siis kirjutamine ikkagi suurendab või vähendab suuliselt rääkimist? Minu puhul vast tõesti suurendab, sest kui ma olen teema juba läbi kirjutanud ja sellele kommentaare saanud, siis on pärast ka rohkem mõtteid, millest suuliselt rääkida. Ma räägin küll rohkem tuttavatega.

Ajalehes soovitati tänaval rääkijaid boikoteerida. Loogiline oleks siis ajaleheartikkel ka kirjutamata jätta. Ajakirjanik arvab, et need, keda boikoteeritakse, jäävad vait. Blogi kirjutamist ma pean tasustamata ajakirjanduseks ja kirjutan vastavalt päevaplaanile sõltumata sellest, kas mõni kommentaar tuleb või mitte.

"Eesti Päevalehes" oli lugu sellest, kuidas psühholoog ja logopeed nõuavad suuremat palka. Oli toodud ära nende palganumber, millest oli näha, et see on praegugi suur. Aga nad võrdlevad oma palka arsti palgaga. Selle asemel võiks võrrelda nende inimestega, kes nende vastuvõttudel käivad. Kui keegi läheb psühholoogi juurde sellepärast, et tal on raske üldse kuskilt mingit palka teenida ja psühholoog hakkab nõudma, et suurendataks hoopis tema palka, siis väheneb ka tõenäosus, et tegelik abivajaja mingitki raha saab. Kes nõuab endale rohkem raha, see võiks öelda ka, kust seda ära võtta. Suure palga nõudmise põhjendus oli, et psühholoogi töö olevat tähtis. Aga kas põllumehe töö pole veel tähtsam? Haigena saab elada ja kõik inimesed polegi haiged, aga toitu on veel rohkem vaja.

Kuninga ellujäämine

Olin riidepoes ja valisin kaupa, kui sinna tuli üks inimene, kes karjus, et mina olen ühe teise inimese surma põhjustaja. Poes puhkesid üldised tapatalgud. Mina olin Prantsuse kuningas Henri IV ja jäin kahe võitleva poole peale ainsana ellu, tänu sellele, et lamasin tagumise seina ääres jopi all. Neid oli veel, kes püüdsid ennast surnut teeseldes päästa, aga teised torgati lamades igaks juhuks veel kord läbi ja mind unustati. Lahkusin ruumist tagumise ukse kaudu eesriide tagant. Läksin ühele tänavale, kus toimus uus kokkupõrge. Mina jäin kahe poole peale jälle ainsana ellu, seekord tänu sellele, et teised olid lageda taeva all, aga mina telgis ja sinna ei vaadatud. Kui sellised tapatalgud olid toimunud juba kahel korral, siis oli Henri IV ellujäämine olnud ka vähetõenäoline ja ainult juhus. Mõtlesin, et enne kolmandat kokkupõrget põgenen linnast. Jooksin läbi vaeste linnaosa, aga selle tänavatele jõudes mõtlesin, et vaesed võivad just verisemalt meelestatud olla. Põgenesin metsa liivakoobastesse. Mõtlesin, et koobastes on nii keeruline käikude süsteem, et mind ei leita. Toitu hankimas saan käia koobastest väljas. Aga alles koobastesse jõudes sain aru, et kui ma sinna elama jään, siis täituvad need väljaheidetega.

*
Algas maleturniir. Mängima hakati kahes grupis. Mind pandi tugevamasse gruppi. Mängisin oma vastasega. Kui ma vahepeal lauale ei vaadanud, oli vastane etturitega kõvasti edasi marssinud. Tema kolm etturit jõudsid juba viimasele reale, aga ta ei asendanud neid lippudega, vaid jättis lauale etturid. Vaatasin tema protokolli. Ta oli sinna kirjutanud viimase mänguosa ajal ainult enda käike, mina polnud vahepeal käike teinud. Ütlesin, et käima peab kordamööda. Läksin Klausi laua juurde, kes mängis nõrgemas grupis. Leidsin, et kui Klaus on nõrgemas grupis, siis ta on seal kõige tugevam ja võidab arvatavasti oma turniiri ära, ta võiks ka tugevamas grupis mängida, muidu on meid paaritu arv.

Peo lõpetamine

Vaatasin ühte ajalehte. Kui olin jõudnud tagumiste lehekülgedeni, siis sosistasin Kristerile, et ma arvan ta postkasti parooli loogika põhjal ära. Ma ei ole seal midagi kurja teinud ja iga kord mul ei tule tema parool kohe meelde. Ta võib selle ära muuta, et oleks raskem ära arvata. Keerasin ajalehe lehekülgi uuesti alguse suunas. Kui olin jõudnud keskpaika, siis ütlesin, et siit tulevad juba tuttavad leheküljed.

*
Lõppes üks pidu ja hakati majast lahkuma. Ma olin siiani ühe mehe jutust selgelt aru saanud, aga nüüd ta ütles vist midagi minu kohta solvavat. Ütlesin, et nüüd ma ei saanud enam tema hääldusest aru. Ta rääkis veel, aga ma ütlesin, et ei saa ikka hääldusest aru. Korjasime asju kokku. Mäletasin, et meil oli üks nuga teepeale vedelema jäänud. Kõndisin koos ühe klassivennaga sinna. Sellist nuga me sealt ei leidnud, aga leidsime kaks muud. Läksime neid peomajja viima. Arvasin, et võib leida veel palju vedelevaid esemeid.

Proosakirjaniku luule

August Gailit. "Pühajärv. (Suine kiri Felix Ormussonile. Biograafiline följeton värssiden.)". Tartu, "Ilmamaa" 2018. Esmakordselt ilmunud "Päevalehe" erilehes "Kirjandus-kunst-teadus" 12. XII 1921, nr. 44.

Üks päev kirjutasin, et otsisin ühte raamatut, aga selgus, et see oli ära kingitud. Mõtlesin Gailiti luuleraamatut. Nüüd ostsin uue eksemplari. Ja vastavalt soovitusele isegi kaks eksemplari. Kaanel on ilus Konrad Mäe maastikupilt. Aga Gailiti kirjutatud sisu oli ühe lugemisega raskem kui sama autori proosa. Nii palju oli sisu kohta aru saada, et ka Gailiti luule nagu proosagi esindab sellist kultuuri, mida Sorokin nimetaks meeleliseks. Romaanikirjanik pole palju luulet kirjutanud, aga kui kirjutab, siis asub looma pikemat tervikut nagu romaanigi kirjutades. Kokkuvõttes on raamat siiski õhuke. Põhiliselt on kasutatud süliriime, peatükkide lõpul ka paarisriime. Kõige meeldejäävam rida on refrään: "Loloo ja Lui! Loloo ja Lui!" Raamatus on kasutatud teistsugust keelt kui sama autori proosas, siin esinevad sellised -n lõpulised käänded, mis on tuttavad Visnapuu luulest. Gailit ja Visnapuu olid ka sama kirjandusrühmituse liikmed. Sellest on juttu raamatu lõppu lisatud saatesõnas. Seal tuletatakse ka meelde, et Felix Ormusson, kellele raamat on pühendatud, ei olnud reaalne isik, vaid Tuglase ilukirjandusteose tegelane.

Pärnumaa ajaleht

Lugesin "Pärnu Postimehe" septembrikuu numbreid. Pärnumaal ma ei käi sageli, aga ühel suvel olen Pärnus pikemalt suvitanud. Pärnus elab mul hulk sugulasi, kes on vahel minul külas käinud, ja meie kursusele astus Pärnust üllatavalt palju inimesi. Olen koostanud kahe pärnulase raamatu - Kerese ja Sepa. Pärnust sai alguse eestlaste järjepidev ajakirjandusajalugu ja seal kuulutati esimesena välja Eesti Vabariik. Aastal 1992 kasutusele tulnud Eesti kroonidel kujutati pärnulasi Kerest ja Koidulat.

Koidulast oli üks lugu ka nüüd loetud "Pärnu Postimehe" numbrites. Kirjutati, et Koidula kirjutas nii palju, et tal valutas käsi kuu aega. Mul on ka vahel päev läbi kirjutades valutama hakanud, aga üle ühe päeva pole järjest valutanud.

Artiklit Koidulast lugedes hakkasin paremini aru saama, miks kujutati 500-kroonisel Jakobsoni, mitte Jannsenit. Keegi tegi vist ükskord ettepaneku, et kui Jakobson on 500-kroonisel, siis võiks Jannsen olla 1000-kroonisel. Aga kui oleks olnud nii Koidula kui ka tema isa pildiga rahatäht, siis oleks võidud küsida, miks on ühest perest kaks inimest. Ja kui oleks olnud Koidula asemel Jannsen, siis oleks kindlasti keegi öelnud, et miks ühtegi naist ei ole. Tegelikult on minu huvides, et on esindatud maletaja Keres ja luuletaja Koidula, mitte kaks ajalehe peatoimetajat. Jannsenit on austatud, sest temalt on Eesti hümni sõnad. Kui ta oleks nii hümni sõnade autor kui ka rahatähel olnud, oleks olnud vähem võimude lahusust. Aga kõik need variandid oleksid olnud sümbolitena paremad kui praegused eurod.

Ühte artiklit lugedes leidsin uue tähenduse sõnale 'paadialune'. Pärnus tahetakse panna parki pinkide varjualusteks kummuli paadid. Mõtlesin, et paadialused on olnud vaesed ja paadis sees sõitvat paadipõgenikud samuti.

Ajalehe sarnasus varem Tartus ja nüüd Tallinnas ilmuva suure "Postimehega" on, et tuuakse meeldetuletusi oma vanematest aastakäikudest, mille hulka loetakse nii 19. sajandil ilmunud Jannseni leht kui ka Nõukogude aegne "Pärnu Kommunist". Praegune leht ilmub rohkem kui pooltel nädalapäevadel, samal ajal kui Elva ajaleht ilmus vaid kord nädalas. "Pärnu Postimehe" mõni number on üsna paks, aga kõik pole täpselt ühe paksud. Päisekujundus on 19. sajandi päise töötlus.

Varem olin tänapäeva "Pärnu Postimeest" lugenud ainult arvutist ja mitte palju kordi. 19. sajandi lehte olin lugenud ka paberilt.

Esimene seminar

Olin astumas doktoriõppesse. Mõtlesin, et vast lubatakse kirjutada doktoritöö magistritööga samal teemal, kui ma kirjutan teisest perioodist. See on nii tähtis teema, et sellega tuleb korduvalt tegeleda. Ma polnud ennast veel doktorandiks vormistanud, aga läksin seminari kohale. Istusime väiksesse ruumi ringiratast. Esimesena võttis sõna Krister. Üks teine doktorant segas vahele, et Krister pole see, kes peab esimesena rääkima. Kolmas vastas, et Krister peab saama alati esimesena rääkida, ta tunneb ennast siis tähtsamana.

Plaanide elluviimine

See raamat, mida ma järgmiseks lugeda tahan, on jäljetult kadunud. Ei ole veel küsinud, kas keegi teine selle asukohta teab. Ei ole kelleltki küsida, sest inimesed on ka jäljetult kadunud.

/TÄIENDUS. Inimesed ilmusid lõpuks välja ning ütlesid, et kinkisid selle raamatu ära./

Pätsi eluloo järg

Ago Pajur. „Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. II osa: riigimees (1917–1956)“. Rahvusarhiiv, Tartu 2018. Loetud leheküljeni 451, kokku 878 lehekülge.

J. Kivimäe rääkis ülikoolis peetud ajalooloengutes mõttest, et ajalugu on nagu tort, mida saab süia viilude kaupa või kihtide kaupa – perioodide kaupa või maade kaupa. Võibolla on ajalool siiski mõõtmeid rohkem, nüüd loetud raamat järgib põhimõtet kirjutada isikute kaupa. Kuigi palju on juttu ka selle isiku poliitilisest taustast. Raamatust kirjutama hakates saab samuti valida, kas iseloomustada peategelast või autorit.

Alustaks peategelasest. Vanu ajalehti ja ajaleheartiklitest koostatud raamatuid lugedes võib tähele panna, et erinevad autorid kirjutavad erinevas stiilis. Pätsi artiklid jätavad rahulikuma inimese mulje kui Tõnissoni, Grenzsteini või Jakobsoni omad. Päts on oma artiklites ja kõnedes toonud küll välja palju väärnähtusi, kuid ta ei ole seejuures jätnud väga ärritunud muljet. Päts on ise öelnud, et ta on külm inimene. Kuid Pajuri raamatust saab Pätsi kohta mitmekülgsema pildi. Pajur on iseloomustanud nii raamatus Pätsi kui ka ülikooliloengutes Pitkat suurte solvujatena. Mujal Tõnissoni kohta kasutatud iseloomustused ütlevad, et ta ärritus kergesti ja ka leppis kiiresti. Pajur toob Pätsi puhul välja võimalikke pikaajalisi solvumisi. Tõnissoni elus on toodud välja ka pikaajalisi kriise, aga need võisid olla tingitud isiklikust süütundest või mittepoliitilistest põhjustest.

Tegelikult ütleb Pajur, et Pätsi ja Tõnissoni on vastandatud liiga palju. Mulle tundub, et see saab alguse ajakirjandusajaloost. 20. sajandi alguses oli olemas vaid kaks eestikeelset päevalehte, millest ühte toimetas Tõnisson ja teist Päts. Tõnisson kirjutas seejuures oma lehes Pätsist sagedamini. On isegi kaheldud, kas Päts oligi ajakirjanik. On näidatud, et Päts kirjutas ajalehes vaid varasemal eluperioodil, Eesti omariikluse ajal eelistas ta kirjutamisele kõnede pidamist. Kuid Pajur lisab, et ka Riigikogu liikmena ei võtnud Päts nii sageli sõna kui mõni teine saadik.

Pätsi tugevate külgedena toob Pajur välja, et ta oli kompromisside ja kombinatsioonide meister. Päts olnud võimutipus rohkem aega kui ükski teine tolleaegne riigivanem. Kui vahepeal oli natuke pikem aeg, kui Päts võimutipus ei olnud, peab Pajur seda juba pikaks ajavahemikuks, kuigi võiks küsida, miks peaks keegi sinna üldse mitu korda elus jõudma. Kui Pätsi tähtsustada selle järgi, et ta oli teistest kauem võimul, siis võiks lisada, et kauem võimul olla võib autoritaarsem valitseja.

Iseloomustaks ka raamatu autorit. Pajur oli ülikoolis üks kolmest minu kursusetööde juhendajast. Pajur oli neist kolmest töö lehekülgede arvu suhtes kõige ükskõiksem. Algul ei öelnud ta töö mahunõuete kohta midagi. Küsimise peale ütles ta, et ma kirjutaks nii pika töö kui tuleb. Teise küsimise peale ütles ta, et töö pikkus peab olema alla 100 ja üle 10 lehekülje. Kirjutasin talle seepeale bakalaureuseõppe kõige pikema kirjatöö, mis oli lõputööst pikem. Teised juhendajad rääkisid töö mahunõuetest peaaegu ühe lehekülje täpsusega. Pajur on kirjutanud ka ise raamatu, mis peaks olema riigivanemate sarja kõige paksem, kuigi seda annaks seletada ka teema tähtsusega. Aga „Eesti ajaloo“ toimetamisest ma mäletan, et kirjastus võib ka tähtsa teema puhul olla selle vastu, et raamat oleks nii paks kui käsikiri. See ei käinud küll Pajuri kirjutatud „Eesti ajaloo“ peatükkide kohta.

Seminaritöö juhendajana jättis Pajur emotsionaalse mulje. Seminaritöö servadele lisatud märkustele lisas ta kolm hüiumärki, öeldes ise pärast, et need on väiksed asjad. Vanemaks saades on tema emotsionaalsus võibolla vähenenud, sest uues raamatus ta hüiumärke ei kasuta. Aga Pajuri teine köide jätab siiski emotsionaalsema mulje kui Karjahärma esimene.

Mulle on meeldinud lugeda peaaegu kõiki ajalooraamatuid, aga Pajurit ma mäletan toimetatud „Eesti ajaloo“ autoritest keelelises mõttes keskmisest parema kirjutajana. Kõik tema väited ei tundu sisuliselt veenvad, aga võib ka olla, et ma ise milleski eksin.

Lugemuse kontroll

Üks mees ütles, et ta kontrollib, kui palju me lugenud oleme, ta nimetab oma kümme lemmikraamatut. Esimesena nimetas ta autorit Lotman. Vastasin, et teda ma olen lugenud umbes üks lehekülg, tervet raamatut ei ole. Järgmisena nimetas mees kaks raamatut, mida ma polnud üldse lugenud. Neljandana nimetas ta Lumivalgekese muinasjuttu. Selle kohta vastasin, et see muinasjutt on mulle tuttav, aga ma pole kindel, kas ma olen seda lugenud või on mulle sellest räägitud. Viiendana nimetas mees jälle sellist raamatut, mida ma polnud lugenud. Ütlesin vabanduseks, et tema loeb kiiresti, aga mina aeglaselt. Kuna ma olin nii vähe lugenud, ei hakanud mees lubatud arvu raamatuid nimetama, vaid asus andma muid soovitusi. Ta ütles, et ma ei võtaks nii paljudel teemadel sõna. Vaidlesin vastu, et minu arvates peab kogu aeg kirjutama. Mehe järgmine soovitus oli, et kui keegi lisas minu blogis avaldatud malepartiile kommentaari, siis ma poleks pidanud sellele kommentaarile vastama, minu vastusest olevat olnud näha, et ma vihkan kommenteerijat. Vaidlesin vastu, et ma suhtun kõigisse hästi, kuigi võib jääda teistsugune mulje. Minu arvates oli vajalik pidev dialoog. Kui jutuajamine sai läbi, läksin koju. Kodus oli remont. Remondimehed olid tänaseks lahkunud, aga polnud vannituba korda teinud, seal oli remont pooleli. Mõtlesin, et õnneks on meil kaks vannituba, loodetavasti pole teine vannituba samasuguses seisukorras. Aga tavalise vannitoa uksel rippusid lahtised elektrijuhtmed, mida puudutades võis võibolla surma saada. Kartsin, et öösel unisena läheb mul see meelest, tulen voodist vannituppa ja puudutan neid juhtmeid. Meie esikusse tulid võõrad, kes tahtsid, et me nende ajalehte telliksime. Vastasin, et ei telli. Ma tahaksin seda lugeda, aga mul pole selle jaoks aega, sest meil on tuhandeid raamatuid.

Tiibadel kaugemale

Üks maletaja ütles ükskord, et kellel närvid ei pea vastu, see ei saa malet mängida. Minu meelest saab nõrgad närvid ka enda kasuks pöörata, kui teha kaotusehirmu tõttu rohkem trenni ja pikas mängus enne käigu sooritamist rohkem ähvardusi kontrollida. Psühholoogia raamat ütleb, et eksamihirmu tõttu teeb suurem osa inimesi eksami halvemini, aga osad paremini. Ma arvan, et see ei pruugi sama inimese igal vastamisel ühes ja samas suunas mõjuda. Ülikoolis tuli närveerimine minu hinnetele vast neljal esimesel aastal kasuks ja viiendal kahjuks. Ma poleks võibolla üldse maletrenni läinud, kui poleks kaotusehirmus maleõpikut lugema hakanud. Nõrgad närvid võivad muuta inimese nii alkohoolikuks kui ka karsklaseks.

*
L-V-R-K-V-R-O-O
1. f4 g6 2. Rb3 f5 3. Od4 Od4 4. Rd4 c5 5. Rf3 Od5 6. Re3 b6 7. Rd5 Ld5 8. g3 Lg8 9. b3 Rd6 10. Re5 0-0-0 11. a4 a5 12. b4 cb 13. Ld4 Kc7 14. Od5 e6 15. Ob3 Vb8 16. c3 Kd8 17. cb (sai Ld6) Ke7 18. ba ba 19. La7 Vb7 20. La5 Veb8 21. Lc3 Re4 22. Le3 d6 23. Rc6+ Kd7 24. Rb8+ Vb8 25. Oe6+ Le6 26. Vb8 La2 27. La7+ Ke6 28. Ve8+ Kf6 29. Vf8+ Ke6 30. Lf7++ Valge mõtles 12 minutit ja must 11 minutit.

Lühidalt teemadest

Eile nägin unes, et vaatasin joonisfilmi. Kui ärkasin, oli filmi sisu veel meeles, aga kui tahtsin kirjutama hakata, siis detailid enam ei meenunud. Need võisid ununeda päev varem kirjutatud teksti ülelugemise ajal. Tundus veel, et unenäos nähtud film võis olla mingi päev varem loetud asja teemadel.

Tänaseid unenägusid mäletan paremini, aga ei taha neid detailselt kirjeldada. Ühes unenäos tuli lapsehoidmisel palju ohtusid kõrvaldada ja teises sain teada, et ühel inimesel on aids.

Pikk turniir tulekul

Registreerusin pika mõtlemisajaga Uusi mälestusturniirile. Nüüd peaks valmistuma hakkama. Andmed turniiri kohta on aadressil http://www.maleliit.ee/kalender/index.php?a=1-336 . Eraldi toimub ka noorteturniir, millest kirjutatakse aadressil http://www.maleliit.ee/kalender/index.php?a=1-337 .

Rahvahääletuse aastapäev

Ajaloolistides tähistati Euroopa Liitu astumise rahvahääletuse 15. aastapäeva. Kirjutasin enda asutatud listis vastuseks:

Nimetatud rahvahääletuse kohta olen avaldanud raamatu "Viimsed päevad". See koosneb 21 peatükist, mis räägivad 21 viimasest päevast rahvahääletuseni, sealhulgas rahvahääletuspäevast endast. Kirjutasin käsikirja nende kolme nädala ajal. Kuna olin Euroopa Liitu astumise vastu, oli viimane päev minu jaoks nii raske, et sellest kirjutasin lõikhaaval mitu kuud. Hiljem on tuttavad lugejad öelnud, et kõige halvem on raamatu esimene lehekülg, lõpu poole läheb järjest paremaks.

Raamatule on kirjutanud saatesõna kirjanik Piret Bristol, kes nimetab raamatut dokumentaalromaaniks. Üks võrguarvustaja, kellele raamat meeldis vähem, pakub, et ehk on hoopis paroodia. Minu kommentaar on, et raamat on kirjutatud tõestisündinud asjade põhjal, aga kõverpeeglis, see on ilukirjandus. Seal on esitatud nende päevade dialooge ja kirjades öeldud lauseid, aga mitte õiges sõnastuses. Osa juttu on nendel päevadel nähtud unenäod, aga pole kätte näidatud, mis on unenägu ja mis ärkvelolek. Kui blogis ja raamatus "Ajalugu unenägudes" pole unenägudele ärkveloleku fantaasiat lisatud, siis raamatus "Viimsed päevad" on unenägusid töödeldud. Käsikirjas kasutasin reaalsete inimeste nimesid, aga trükki läinud variandis on need asendatud enamasti varjunimedega. Nende päevade õiges sõnastuses kirjavahetust pole mul enam alles, sest postkastid ja arvutid on vahepeal õhku lennanud. Osa kirju võib olla säilinud mujal. Raamatu kirjutamiseks inspireeris mind kõige rohkem Mait Rauna dokumentaalromaan "Wake up", kus on juttu Laulva revolutsiooni sündmustest. Mait Raun on ka minu raamatu kirjastaja. Endale on see tundunud minu viiest ilukirjanduslikust raamatust kõige halvem, aga lugejad ütlevad, et minu kaks proosaraamatut on paremad kui kolm trükis ilmunud luulekogu. Tuttavatele lugejatele on see raamat rohkem meeldinud kui võõrastele, aga toetust maksis ka Tartu Kultuurkapital.

Nüüd veel muid mälestusi rahvahääletuse kohta. Rahvahääletusel oli Euroopa Liitu astumise poolt hääli kaks korda rohkem kui vastu, aga see saavutati alles viimaste kuude kampaaniaga. Varem toimus proovihääletusi, kus vastased olid ülekaalus. Ka ühe üle-eestilise avaliku arvamuse uuringu järgi olid vahepeal Liitu astumise vastased ülekaalus. Rahvahääletuse tulemust mõjutas Euroopa Liitu astumise suunas just see, et natuke enne rahvahääletuse toimumist võttis Keskerakond vastu otsuse, et on Euroopa Liitu astumise vastu, mispeale Keskerakonna vastased hääletasid poolt. Hääletuse päeval olid venelased Liitu astumise vastu rohkem kui eestlased, aga sellele eelnenud aastate küsitlustes oli eestlaste hulgas vastaseid rohkem, sest nähti sarnasust Euroopa Liidu ja Nõukogude Liidu vahel.

Rahvahääletus ei olnud liitumislepingu ratifitseerimine, seda tegi Riigikogu. Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks alles 1. mail. Algul mõtlesin, et võiks kirjutada oma raamatu selle päevani välja, aga siis vaatasin, et teema ammendub rutem.

Alamkataloogid

Elasime nüüd kahes kõrvuti asuvas korteris. Mina elasin üksi ühes korteris ja ülejäänud pere selle kõrvalkorteris. Mõtlesin, et kui ma ka kõrvalkorterisse kolin, siis tahan magada praegusele korterile kõige lähema seina ääres, et asukohamuutus oleks võimalikult väike. Aga ma ei teadnud, kas seda tuba pole juba kellelegi antud.

*
Pidin ühele naisele ütlema, kus minu failid arvutis asuvad. Loetlesin alamkatalooge, mille kaudu failideni saab minna. Ma polnud päris kindel, kas ma ütlesin kataloogide järjekorra õigesti. Ütlesin, et on kaks võimalust, kas avada iga tekst eraldi failist või selline fail, kus on kõik tekstid kokku liidetud. Naine ütles, et teda huvitavad rohkem kõik failid koos. Olin varem töötanud laua taga üksi, aga nüüd istus üks mees minu kõrvaltoolil. Ma ei teadnud, kas ma saan niimoodi postkasti avada, kui ta näeb, mis on mu postkasti parool.

Remondiäratused

Üleeile öeldi, et järgmisel päeval on vaja remondi tõttu varem üles tõusta. Ütlesin, et panen äratuskella seitsmeks. Seda mõtet laideti ja öeldi, et ma võin poole kaheksaks ka panna. Panin siis poole kaheksaks, aga ärkasin ikkagi seitse. Täna olid ka remondimehed tulemas. Küsisin, kas panna jälle äratus poole kaheksaks. Öeldi, et võib üks minut varasemaks ka panna. Panin siiski poole kaheksaks ja magasin äratuseni välja. Äratuskella helisedes mäletasin, et olin näinud kaks unenägu, aga täpsem sisu kustus mälust. Voodist oli raske välja saada. Praegu ma väga unine ei ole, aga tundub, et olen täna tavalisest hajameelsem. Käisin poes. Kodus kaupa kappi panema hakates hakkasin kahtlustama, et olin mõned asjad poodi unustanud. Aga kui kappi vaatasin, siis nägin, et olin need juba kappi pannud. Kirjutades ajasin ka segi sõnad "pood" ja "kapp", kuigi sõnade segiajamist on ette tulnud varemgi. Üks päev ajakirjanik arvas, et kui kooliõpilane ajab segi tugeva ja nõrga sulghääliku, siis ta on vähe õppinud. Nii see ei pruugi olla, mul on sulghäälikud teoreetiliselt selged, aga vahel märkan, et sõrm kirjutab neid ikkagi valesti.

Edasi 1977

Ühel korral mind tutvustati endisele ENSV valitsusjuhile I. Toomele ja väideti, et mina sündisin samal kellaajal, kui Toome 1977. a. Tartu maiparaadil kõnet pidama hakkas. Ma mäletan, et me nimetasime 1. mai üritusi paraadideks, kuigi tolleaegses ametlikus terminoloogias olevat selle kohta tarvitatud teist sõna. Aga Toome ütles, et tema kõnealusel üritusel kõnet pidada ei saanud, sest ta polnud veel ametis. Ta lisas, et aga võib uurida. Vaatasin nüüd arhiivraamatukogus ajalehest "Edasi" järele, et seal mainitakse tõesti vaid ühte Tartus peetud kõnet, mille pidas hoopis J. Lott. Mulle on räägitud, et ma sündisin umbes kell 9.55. Ajaleht nimetab, et kõne algas alles kell 12. Paraadi ettevalmistaja oli minu hilisem koolidirektor ja keemiaõpetaja J. Vene. Ülevaate on ajalehele kirjutanud A. Esko, kellega olen hiljem kohtunud. Mainitakse, et paraad toimus esimest korda 100 000 elanikku täis saanud linnas.

Mina mäletan lapsepõlvest, et kui ma "Edasit" lugema hakkasin, oli see 8-leheküljeline ja pühapäeviti ei ilmunud. Selgus, et aastal 1977 oli lehekülgi 4 ja see ilmus ka pühapäeviti.

Hiljem tuttavaks saanud nimesid on lehes teisigi. Minu õppejõud J. Ant kirjutab parteiajaloost, minu esimese ajalooõpiku autor H. Palamets ülikooli ajaloost. Maletrennis käinud M. Häidbergist tuli vist EÜS-i juht, selgus, et üks vanem Häidberg on olnud komsomoli juht. Kirjutati, et ilmus ka EPA ajaleht, millega seoses jäid meelde tuttavad nimed V. Lään ja H. Kiik. Lapsepõlves meelde jäänud ajakirjanike nimedest kirjutasid "Edasis" juba siis G. Kuldvere ja N. Pino.

Olen lugenud võrgust 1906 aasta ajalehte, kus oli juttu Sveaborgi mässust. Sellest mässust tehakse juttu ka 1977. a. ajalehes. Üks vana kommunist oli sattunud Sveaborgi umbes 11 aastat hiljem, aga mälestus 1906. a. mässust oli siis veel elav ja uuele tulijale räägiti sellest kohe esimesel päeval. Mälestuste rääkija jutu järgi on need kirja pannud üks teine inimene.

Mäletan Saksamaa ühinemist, kui kommunismi kokkuvarisemise järel liideti seni kommunistlik Ida-Saksamaa Lääne-Saksamaa osaks. 1977. a. on lehes juttu kommunistliku Põhja-Korea väidetavast soovist Korea ühendada, mis pole siiani teoks saanud.

Mulle on räägitud, et ma sündisin pärast äikest. Ajalehest nägin, et Peipsil toimus alles jääminek ja mõned päevad hiljem oli esimestes majandites karjalaskepäev ehk karja laudast esimest korda sel kevadel väljalaskmine. Raamat ütleb, et rahvakalendris oli karjalaskepäev juba 1. aprill.

Üksi lahendamine

Lahendasin ristsõna. Klaus tahtis aidata. Tahtsin lahendada ilma aitamiseta nagu vanasti. Ütlesin Klausile, et ta võib osta endale paksema ristsõnaajakirja. Ajasin teda kogu aeg ära, aga ta tuli iga kord tagasi. Läksin ristsõnaga vannituppa ja panin enda järel ukse riivi. Klaus tuli järgi ja tõmbas riivi puruks, ta oli tugevam kui eelmised lõhkujad. Mõtlesin, kas nüüd enam pesemaski saab käia. Aga võibolla saab. Läksin oma tuppa. Sinna oli Klaus toonud enda asjad, et need aitamisel kaasas oleks. Viisin need teise tuppa. Lülitasin tema arvuti välja. Seda nähes muutus Klaus kurvaks ja ütles, et ma lülitasin valesti. Tema arvutit pidi lülitama kuidagi teisiti kui muid, et see rikki ei läheks. Läksime ühte ruumi ja istusime peolaudadesse. Mina istusin oma lauas üksi, kuigi olin Eesti president. Tehti vist järeldus, et kui ma ei taha aitamist, siis ma tahan ka üksi istuda. Siis Ameerika president tuli ja ütles, et toob oma naise minu lauda, et ma ei peaks üksi istuma. Tuli terve presidendi pere. Ameerika presidendi naine rääkis, et tal sündis teine laps. Mõtlesin, et alles mõne minuti eest tal sündis esimene. Ameeriklased rääkisid, et nende maja parandamine läks tänavu väga kalliks. Mõtlesin, et Eestis on hinnad odavamad. Hakkasin jälle sellest ristsõna lahendamisest rääkima. Mõtlesin, et nüüd võis Klaus kuulda.

Avaldamiskohtade võrdlus

Eilses "Tartu Postimehes" kirjutab ajakirjanik Janno Zõbin: "Kõikvõimalikud vandenõuteooriad, mis avalduvad nii netivideotes, loenguid imiteerivates helifailides, blogipostitustes ja mitmel muul kujul, sobivad mosaiikse maailmapildi loojatele suurepäraselt." Ja natuke eespool: "Eestis teevad kümned toimetused päevast päeva palehigis tööd, et tõele võimalikult lähedale jõuda ja toimuvast vähegi adekvaatset pilti luua".

Kelle blogi ta vaadanud on? Blogitehnoloogia kasutamine ei näita veel, et inimene poleks elukutseline kirjutaja. Ma kirjutan küll blogi, aga teen tööd aastast aastasse. Keskmisest ajakirjanikust peaksin ma olema tugevam vähemalt males, unenägude meeldejätmises, ajaloos ja luuletuste kirjutamises.

Varustus ja vastus

Läksin kooli poole. Mõtlesin, et ma tean, kust putkast kooli lähedal pastakaid ja vihikuid saab osta. Kui mul koolis neist puudus tuleb, ei pea ma nende järele minema kaugele koju, vaid saan tuua putkast. Koolis tuli eesti keele tund. Otsisin kaua kotist õiget vihikut. Ma olin mõnda ainet kirjutanud igas tunnis erinevasse vihikusse, aga sellest polnud midagi, sest hiljem ei läinud neid märkmeid enam vaja. Täna olin vist unustanud osa vajalikke asju kotti panna, sest need polnud kodus enam ühes, vaid kahes toas laiali. Õpetaja andis tagasi mitmeosalise kontrolltöö. Mul olid erinevatel kordadel kontrolltööd erinevalt läinud, sel korral mitte kõige paremini. Mõne töö osa eest olin saanud kahe ja mõne eest parema hinde. Ütlesin, et ühe töö osa eest, mille eest oleks pidanud tulema viis, on hinne panemata jäänud. Õpetaja vastas, et väga hea, et ma ütlesin. Ta kandis viie sisse. Nüüd hakkasin kahtlema, et kui hinne oli panemata ununenud, võibolla olid siis vead ka parandada ununenud. Seletasin kontrolltöö halvasti minekut sellega, et mul oli kirjutamise päeval organismi seisund selline. Ühel teisel korral olin halvasti kirjutanud, sest tulin otse väljast ja käed olid külmetanud.

Tiberius Gracchus

Vaatasin telekanali ETV+ Rooma ajaloo teemalise sarja kolmandat osa ja kirjutasin pärast vaatamist:

"Mulle õpetati, et seda telekanalit saab arvutist vaadata siiski ka originaalkeeles ja eestikeelsete subtiitritega.

Rooma ajaloo teemalise sarja kolm esimest osa on kõik läinud tagasi järjest vanemasse aega. Vennad Tiberius ja Gaius Gracchus on tuttavad juba ajalooõpikutest, kust on jäänud mulje, et nad tegutsesid koos. Vaadatud telesaade rääkis aga ainult vanemast vennast Tiberiusest, kes sai võimule varem.

Gracchused ja Rooma revolutsioonid on teema, millest on juttu ka Sorokini revolutsioonide teemalises raamatus. Sorokini järgi algas Rooma riigis alates Tiberius Gracchuse ajast pikk revolutsioonide periood, mis lõppes alles Augustuse ajal. Maailma ajaloos toimunud revolutsioonidest rääkides on Sorokin kindlaks teinud, et edutu sõda põhjustab kergemini revolutsiooni kui edukas. Ka "Antiigileksikon" toob välja, et Tiberius Gracchuse muutis rahulolematuks Rooma sõjaväe võitlusvõime langus. Kuid film alustab tema osalusel toimunud Kartaago alistamisest ja ütleb, et roomlasi ühendanud vaenlase võitmine viis Rooma sisemiste vastuoludeni. Järgnes veel sõda teise rahvaga, mis ei olnud edukas, aga see teinud Gracchuse just populaarseks, sest tal õnnestus võitja kätte sattunud Rooma sõdurid eluga tagasi tuua.

Gracchus kasutas järgnevalt saavutatud võimu lihtrahva õigusi suurendavate reformide läbisurumiseks, kuid see viis teda vastuollu senatiga. Ta taotles filmi järgi oma elu päästmiseks teiseks ametiajaks tagasivalimist, mis oli seni kehtinud seaduste rikkumine. Senaatorid süüdistasid teda, et ta tahab kunagise ebapopulaarse kuningavõimu taastada ja tapsid ta. Seega olid Gracchuse ja hiljem Caesari tapmise põhjendus ühesugused. Kuigi väidetavalt oli kuningriik vabariigi ajal väga ebapopulaarne, tundub, et oma esimest kuningat Romulust roomlased siiski mingil määral austasid, kui tema nimi ja riigi pealinna nimi tunduvad olevat ühise päritoluga."

Liputiib ja kuningatiib

Kui ma maleklubis käimist alustasin, öeldi, et mul on kogemusi vähe. Kui hiljem käisin ülikooli vilistlasena ülikooli maleklubis, nimetati mind juba sauruseks. Mõni võib ka alles vanas eas mõne uue tegevusega alustada. Täna tegelesin vana harrastusega, aga ei kasutanud kõige tuttavamat avangut:

1. Rc3 d5 2. d4 Of5 3. Rf3 e6 4. g3 c5 5. Og2 Rc6 6. 0-0 cd 7. Rd4 Rge7 8. Rf5 Rf5 9. e4 de 10. Re4 Oe7 11. b3 0-0 12. Ob2 Ld1 13. Vad1 Vad8 14. Rc3 Rfd4 15. Ra4 Rc2 16. Oc6 bc 17. Vc1 Rb4 18. a3 Vd2 19. Oc3 Ra2 20. Od2 Rc1 21. Vc1 Oa3 22. Vc6 Vb8 23. Of4 Va8 24. Vc7 g6 25. Oe3 a5 26. Va7 Vb8 27. Va5 Vb3 28. Va8+ Kg7 29. Od4+ Kh6 30. h4 Vb1+ 31. Kg2 Vd1 32. Of6 Vd2 33. g4 Ob4 34. Vh8 g5 35. hg+ Kg6 36. Vg8++. Valge mõtles ja kirjutas 14, must 13 minutit.

Kaotused realiseerimisel

Kõndisin ühte siseõue moodi majja. Tee peal oli suur ketist lahtine koer. Tundus, et ta ei olnud kuri, aga igaks juhuks keerasin teise koridori. Jõudsin õigesse tuppa. Seal tahtsin mängida malet.

*
Mängisin malet. Seis tundus olevat võidetud, aga oli veel vaja panna matt. Mati panemise käigus läks mul kogu aeg nuppe kaotsi. Lõpuks tundus, et võibolla ma hoopis kaotan. Vastase ettur jõudis esimesele reale.

Nisu agregaatolekud

Tainas tahtis saada saiaks,
sai ei tahtnud hallitust.
Siis kui saia polnud saada,
kirusime valitsust.

Tainas oli alles tainas,
teravili ikaldus.
Saiad tahtsid saada kõhtu,
terad minna kasvama.

Jooks ümber puu

Tundus, et lääneriikidel on informatsiooni, et Venemaa kavatseb varsti Eestit rünnata, sest nad paigutasid oma Eestis asuvad õhutõrjesuurtükid linnadesse. Sellega taheti ilmselt Venemaad natuke hirmutada, näidates, et tal ei õnnestu maa vallutamine võitluseta. Maailmas olid viimasel ajal asjad halvemaks läinud. Põhja-Korea oli vallutanud Lõuna-Korea. Paistis, et vahepeal tehti Korea sõjas vaherahu ainult selleks, et Põhja-Korea saaks oma relvastust tugevdada.

*
Ajasime üksteist ümber puu taga. Kuigi me jooksime ümber puu, ei olnud me puule kõige lähemal. Ei teadnud, kui hästi niimoodi teisele poole puud paistab. Samuti ei teadnud, kas vahepeal ei peaks minema teisele mängijale tagaajamise asemel vastu.

Mängude lähenemine

Astusin päevakeskusest läbi. Seal nägin nelja inimest kabet mängimas ja viiendat mängu pealt vaatamas, malet ei mängitud. Natuke hiljem saabus maleturniiride korraldaja Peebo, kes ütles, et alustab malega 21. septembril. Lähenemas peaks olema ka pika mõtlemisajaga Uusi mälestusturniir. Ma pole veel kindlalt otsustanud, kas ma jätan selle tänavu vahele või siiski osalen.

Huvide erinevus

Täna on ühe silma vaateväli nagu kitsam. Unes ma midagi nägin, aga ärkasin telefonihelina peale ja unenägu läks meelest. Enne üles tõusmist meenutasin, mida ma eile lugesin ja tõlkisin. Üks intervjuu oli kiirõppijaga, kes sai noorelt doktorikraadi. Tema ei pidanud minu eriala ajalugu kõige paremaks, eelistades reaalaineid. Mind mitte ainult ajalugu ei huvita muudest erialadest rohkem, vaid ma poleks võibolla igale poole ülikoolis sissegi saanud. Ja kui kuidagi oleks sisse saanud, siis pole kindel, et oleksin lõpetanud. Ühel teisel päeval öeldi ajalehes, et hariduse edukust mõõdab ka see, kas kooli lõpetanu on pärast õnnelikus abielus. Võibolla ma olen sellepärast õnnelik, et ma ei ole abielus. Kõigile ei sobi ühed ja samad asjad. Vahel mulle öeldakse, et mulle paljud asjad ei meeldi. Minu meelest mulle teiselt poolt paljud asjad meeldivad rohkem kui teistele. Lihtsalt huvid on mõnest teisest inimesest erinevad. Ma jaksan lugeda kõige paksemaid raamatuid, ilma et selle juures hetkekski emotsionaalset väsimust tekiks. Ma võin lugeda terve päeva ja iga päev.

Vananenud nimi

Juhan oli juba kooli lõpetanud. Ühel päeval räägiti talle anekdoot. Selle peategelane oli Juku. Juhan vihastas ja karjus: "Ma olen juba täiskasvanu!" - "See anekdoot ei käinud sinu kohta," vastati talle. "Siis miks sa räägid mulle asjadest, mis mind ei huvita?" küsis Juhan natuke rahulikuma häälega. "Võibolla sul sünnivad kunagi lapsed, siis sa tead, millised nad on," vastati. "Ega ma naine ei ole, et mul lapsed sünniksid," ütles Juhan jälle vihasemalt. "Naistel ei sünni lapsi, sest nad on igavesti noored," vastas vestluskaaslane, sest talle oli õpetatud, et naiste vastu tuleb viisakas olla. "Miks peab üldse lapsi sündima, kas neid veel vähe on?" küsis Juhan. "Jah, neid saaks selle asemel välismaalt sisse vedada," nõustus vestluskaaslane. "Välismaa lapse nimi ei ole Juku," ütles Juhan. "Kuidas see siis välismaa keeles on," küsis vestluskaaslane. "Kas John? Või James?"

"Peegel" 1996

Kirjutasin vastuseks Ameerika ajakirjandusajaloost rääkiva telesaate reklaamile:

Septembris 1995 ilmuma hakanud ja aastal 1996 ilmumise lõpetanud Järvamaa alternatiivne maakonnaleht "Peegel" ütles jaanuaris 1996, et tema trükiarv on 3500. Avaldati taas lootust, et jäädakse püsivalt ilmuma. Enda eeliseks teiste lehtedega võrreldes nimetati, et see on Eesti maakonnalehtedest kõige värvilisem. Septembris 1995 oli ta ise veel üleni mustvalge. 1996. a. esimesest numbrist olid värviline esimene ja viimane lehekülg, vahepealsed olid mustvalged. Järgmised numbrid olid veel vähem värvilised, aga lubati, et kui tellija maksab, siis avaldatakse värvilisi reklaame. Minu meelest reklaam on asi, mis paljusid lugejaid lehes kõige vähem huvitab, seetõttu ei ole ehk hea, kui see on kõige silmatorkavam. Reklaam paigutati küll numbri lõppu, mitte algusesse. Kõik vast ei mäleta, et Nõukogude ajal olid olnud ka üle-eestilised ajalehed mustvalged. "Peeglis" kasutati järgnevalt lehe päises ja viimasel leheküljel lisaks mustale ja valgele ka punast värvi, millest eristus roosa. See tuletab meelde Jaansoni õpetust, et Saksamaa majandusime pärast Teist maailmasõda sai võimalikuks tänu sellele, et anti vabrikute sisseseade reparatsioonidena võitjariikidele, ise hangiti uuem ja parem asemele. Nii võib ehk ka hiljem asutatud leht suurema tõenäosusega varem värviliseks muutuda.

Leht oli septembris avaldanud 8 telekanali saatekava, jaanuaris oli selliseid juba 12. Aga raadiojaamadest oli ainus, mille saatekava avaldati, Kuma raadio, mis oli sama väljaandjaga seotud. Kuma raadio saatekavast on näha, et see edastas ka Eesti Raadio ja Ameerika Hääle uudiseid ning tegi erinevatel nädalapäevadel ühissaateid teiste erinevate maakondade raadiojaamadega.

Kirjasõna tarbimise kohta kirjutati veel Paides tegutsevast raamatukogust. Sellest loost paistab välja rahapuudus. Ühelt poolt ei saanud raamatukogu enam sundeksemplare ja jõudis ka ise varasemast vähem uusi eksemplare osta, teiselt poolt olid inimesed rohkem raamatukogu külastama hakanud. Kirjastused annavad autoritele nende raamatutest vahel 10 või rohkem tasuta eksemplari, aga mõni autor ei tea, kellele neid kinkida. Paistab, et üks võimalus on kinkida neid raamatukogudele.

Tolleaegse majandusliku olukorra kohta kirjutati, mis oli Eesti töötu abiraha suurus. Mäletan, et Tartu Ülikoolis makstav üliõpilase stipendium oli suurem. Stipendiumi küll suurem osa üliõpilasi ei saanud, vaid ainult need, kellel olid parimad hinded.

Mäletan, et tollel jaanuarikuul käisin suusatamas, mängisin pikka maleturniiri ja tegin samal ajal ülikoolis nõutust rohkem eksameid, kõik viitele. Ka "Peegel" kirjutab, et tol talvel oli rohkem lund kui sellele eelnenud aastatel. Spordist kirjutatakse rohkem kui ma sama lehe septembrikuu numbrite vaatamisest mäletan, sealhulgas suusatamisest ja malest. Malest kirjutati ühel korral seoses Paul Kerese 20. surma-aastapäevaga. Kirjutaja ütleb, et ta ise nii hästi malet ei oska, et Kerese partiisid kommenteerida. Ma mäletan, et millalgi samal kümnendil üks "Postimehe" ajakirjanik kommenteeris malepartiisid. Need olid tõepärased kommentaarid stiilis, et löödi alles esimene nupp, aga maleklubis nuriseti, et ise mängida ei oska ja muudkui kommenteerib.

Täna Tartus

Võtsin täna vana ajalehe pildistamiseks linna fotoaparaadi kaasa. Teepeal nägin veel paari nii head vaadet, et tekkis soov pildistada.

Toit põrandal

Olin koos emaga köögis. Seal oli suur kommikott. Osa komme läks kotist põrandale. Hakkasin põrandale läinuid eraldi väiksemasse kotti korjama, et mustaks saanud ise ära süia ja et teised ei peaks neid sööma. Õnneks kommid väga mustaks ei saanudki, sest neil oli paber ümber.

*
Lähenesid telesaate võtted. Ma pidin kaamera ees peast luuletust lugema. Ma polnud kindel, kas mul tuleb luuletus õigel hetkel meelde. Ma ei teadnud ka, kas siis, kui esimene katse ebaõnnestub, võib eetrisselastava variandi uuesti filmida.

*
Olin Paide moodi majas. Sinna tuli rahvast juurde. Üks saabujatest oli Artur. Tema polnud siin vist varem käinud. Mul kukkus toitu põrandale. Mõtlesin, mida sellega nüüd teha. Otsustasin, et annan koerale, koerad on harjunud mustemat toitu sööma. Koer näris toitu tükk aega. Lõpuks neelas ta osa alla ja osa sülitas suust välja. Alla neelas ta lihatüki, aga välja sülitatu hulgas oli pingpongipall.

Telesaade Caesarist

Reklaamiti Rooma ajaloo teemalise telesarja esimest ja teist osa. Teine osa oli Caesari kohta. Kirjutasin reklaamile vastuseks:

"Caesari kohta lugesin ühel kooli suvevaheajal Eesti ajal "Suurmeeste elulugude" sarjas ilmunud raamatut "Caesar", mille autor oli Friido Toomus. Sealt tuleb esimese asjana meelde, et noort Caesarit nimetati varaküpseks. Ühe ajalookontrolltöö ajal ütles õpetaja, et paneksime kirja ühe enda loetud raamatu, mis teda rõõmustaks. Ta ütles: "Kui on Nossov "Totu Kuul", siis on Nossov "Totu Kuul". Võibolla panin sellise lause peale Nossovi raamatu ka kirja, vähemalt hakkasin selle kohta pärast kirjanduse tunnis kirjandit kirjutama, mille eest sain tavalisest halvema hinde, aga kindlasti panin ajaloo kontrolltöösse kirja, et lugesin Toomuse raamatut. Vist ülikooli ajalooloengus räägiti, et Caesar saavutas kodusõjas edu sellega, et ründas vaenlasi ühekaupa. Samuti räägiti, et Caesar saavutas suure võimu erinevate varem olemas olnud tiitlite ühe inimese kätte koondamise teel. Caesari ütlused, mida vahel tsiteeritakse, on "Tulin, nägin, võitsin", "Liisk on langenud" ja "Ka sina, Brutus". Otsustava sammu astumist nimetatakse Caesari eluloo põhjal Rubico ületamiseks."

Hiljem vaatasin saadet ennast ja pärast vaatamist kirjutasin:

"Caesari kohta käivat osa ma arvutist vaatasin. See oli vene keeles, nõrgemalt kostis alt inglise keel, eestikeelset tõlget ei olnud. Film rääkis osast Caesari elust. Juttu oli tema tegevusest Gallias, Itaaliasse tagasitulekust ja lahingust praeguse Albaania territooriumil, aga ma ei märganud, et oleks räägitud tegevusest Hispaanias, tänapäeva Inglismaal või Egiptuses.

Filmi algul sõdib Caesar Gallias, siis tuleb kodusõda alustades üle Rubico jõe Itaaliasse tagasi, kust tema eest paanikas põgenetakse. Vastaspoolel sõdiv Pompeius arvab, et aeg töötab tema kasuks. Caesar ründab teda väiksema sõjaväega, aga võidab. Sõdurid peavad lähivõitlust, aga väejuhid tunduvad vaatavat lahingut kõrvalt. Film lõppeb sellega, et Caesarile antakse imperaatori tiitel. Kontrollisin Antiigileksikonist, et see kinnitab Caesarile sellise tiitli andmist. Kuid Antiigileksikon ei samasta imperaatori ja keisri tiitleid, esimeseks keisriks peab sama raamat hiljem valitsenud Augustust.

Film oli rohkem sõjaajalooline. Caesari kirjandusliku tegevuse ega Rooma religiooni kohta eriti midagi teada ei saa. Hilisema sajandi Rooma riigist kirjutanud eesti kirjanik Metsar kirjeldab seda, nagu seal oleks pidanud kristlased õigeks riiete rohkem ja paganad vähem kandmist, aga selles filmis on paganlikud roomlased üsna korralikult riides, akt on ainult kivikuju. Vahepeal sajab ka lund, kui need puulehed ei olnud. Aga sõdurid kannavad raudsärke, mille pind kujutab justkui nende riiete alla jäävat nahka.

Film on lavastatud kaadritega, aga peale loetakse teksti, mis peab vist olema vahepeal teaduslik. Öeldi, et enne Caesarit oli Rooma demokraatlik vabariik. Antiigileksikon ütleb, et Roomas Ateena tüüpi demokraatiat ei olnud, kuid oli demokraatlikke jooni ja osaline demokraatia säilis ka printsipaadi ajal, mis tähendab varast keisririiki."

Magistrieksami kordus

Tegin Medijainenile teist korda magistrieksamit. Eksam toimus kitsas ruumis, mille keskel oli raamaturiiul. Seisime riiuli kõrval püsti. Kui olin mõnda aega rääkinud, siis ütlesin, et nüüd vast aitab. Medijainen vastas, et teine küsimus tuleb ka vastata. Rääkisin ka sellest. Nii esimest kui ka teist küsimust vastates nimetasin ainult asju, millest oli Medijaineni enda loengus juttu olnud. Olin eksamiks lugenud ka raamatuid, aga neid ma oma vastuses ei kasutanud. Loengus räägitu tegin natuke pikemaks, pannes vahele asju, mis arvatavasti olid õiged, aga mida polnud loengus välja öeldud. Teise magistrieksami kokkuvõtteks ütles Medijainen, et ma hääldasin nimesid valesti. Kuna ta sel korral midagi muud ei kritiseerinud, siis olin ilmselt teisel korral vastanud paremini kui esimesel. Aga ta ütles, et ta annab mulle veel ühe koduse ülesande, et ma otsiks välja ühe laulu sõnad ja tuleks hiljem neid vastama. Ütlesin kohe, et ma tean seda laulu. Kandsin neli rida laulust ette. Medijainen ütles, et seda laulu hääldatakse teisiti.

Nuppude virn

Läksin eesti keele tundi hämarasse klassiruumi. Vaatasin kuhu istuda. Varem ma olin istunud uksest kaugemas reas Sandri kõrval, aga täna istus tema kõrval teine inimene. Peebu kõrval ei istunud kedagi, aga ta oli kõrvaltoolile pannud koti. Minu meelest ei oleks tohtinud vabu toole kottide ega riiete peale kulutada. Keskmise rea esimeses pingis oli kaks tühja tooli, aga see oleks olnud otse õpetaja vastas. Otsustasin, et kui ühe Sandri kõrval on koht kinni, siis istun õigema Sandri kõrvale. Sander ütles mulle midagi. Vastasin, et ma ei kuulnud. Sander kordas. Ütlesin, et nüüd ma sain aru, et ta ütleb eesti keele ja rootsi keele silpe segamini. Sander seletas, et see on habemega nali. Kahtlesin, kas ikka on. Sander vastas, et habemega nali ei peagi vana olema, vaid kindlat tüüpi. Õpetaja hakkas hindeid sisse kandma. Olin sellest tunnis, kus ta töid kokku korjas, natuke pärast algust ära läinud ja polnud seetõttu vihikut ära andnud. Õpetaja võis öelda, et tänaseks on mul see kodune töö kolmandat päeva tegemata ja ta paneb ühe. Mõtlesin vastata, et mul ei olnud see enam meeles, vahepeal pole ühtegi meeldetuletust olnud. Õpetaja ütles, et varasema korra järgi pidi ta panema kõigepealt kahe, siis ühe ja siis nulli, aga nüüd tal on õigus kohe null panna.

*
Ühes maleseisus sai vastane kahvli panna. Siis oleks teine käik parem olnud, üks nupp oleks kaitstud olnud ja kahvlit poleks olnud. Mõtlesin, et aga praegu on ka üks nuppudest kaitstud, sest ühel ähvardatud väljadest on nupud virnas ja alumine nupp kaitseb ülemist. Ainult et kui suurmeistrid panevad nupud virna, on see tegelikult reeglite vastane, sest reeglite järgi võib ühel ruudul olla korraga ainult üks nupp.

*
Ühed poisid jooksid hästi kiiresti. Nad kiitlesid, et kõigi teiste inimeste väärtus on nende omast väiksem, sest kõik teised on nendest aeglasemad. Üks neist tahtis minna tööle asutusse, kus tema ülemus oleks olnud füüsiliselt nõrk. See oleks tähendanud ülemuse ja alluva halba läbisaamist. Küsisin nende isalt, kas tema poegadel mõnda muud nõrka kohta ei ole, kas neil õppimisega ei ole probleeme. Nende isa vastas, et jah, varem ei saanud pojad ülikooli sisse, aga nüüd lubas üks lõpetada magistriõppe 2 aastaga. Küsisin, kas 2+2 või 0+2 aastaga. Nende isa vastas, et pojad lubasid saada õppeaasta jooksul kaks korda nõutust rohkem ainepunkte. Ütlesin, et see on võimalik, aga kahtlesin, kas kogu aja õppimisele kulutamine on hea.

Kelle seisu eelistada?

O-R-L-O-R-V-K-V
1. b3 d5 2. d3 e6 3. Rf3 c5 4. Ve1 b6 5. 0-0 Oc7 6. c4 Rd6 7. cd ed 8. Rbd2 Ve8 9. Oc2 0-0 10. e4 d4 11. Rc4 Rc4 12. bc Ld7 13. Lg5 Od8 14. Lh5 Rc6 15. Ob2 Rb4 16. Ob1 La4 17. a3 Rd3 18. Od3 Lb3 19. Vd1 Lb2 20. e5 g6 21. Lh6 Of3 22. gf Ve5 23. Kh1 La3 24. Vg1 Vh5 25. Lh5 Ve8 26. Og6 fg 27. Vg6+ hg 28. Lg6+ Kf8 29. Lf5+ Ke7 30. Ve1+ Kd6 31. Ve8 Lc1+ 32. Kg2 Kc7 33. Le5+ Kc8 34. Ld5 Lh6 35. Ld8+ 1:0. Valge mõtles 16 ja must 13 minutit.

Õppejõule piltide näitamine

Istusin Medijaineni loengus. Ma ei konspekteerinud. Mõtlesin, et ma võin enne eksamit kellegi teise konspekti laenata. Seda viga ma enam ei tee, et hakkaksin loetamatu käekirjaga konspekteerima. Medijainen tuli minu kaustikust joonistusi vaatama. Seletasin pilte, et ühel pildil hakkab inimene aknast alla hüppama ja teisel ennast üles pooma. Krister istus minu kõrval ja oli juhuslikult samadel teemadel joonistanud. Mul olid osad joonistused ka selle kohta, kuidas ma kogu aeg juhuslikult Kristeriga samu asju teen, aga neid pilte ma ei kommenteerinud.

Lukutaga

Läksin koos ühe poisiga ühe koolimaja suunas. Kui olin koolimaja uksest sisenenud, pani ta mind hoonesse luku taha ja ise sisse ei tulnud. Mõtlesin, et pean nüüd kuidagi tühjas majas ööbima. Siis tuli meelde, et täna tuleb siia ka muud rahvast, sest majas algab üritus. Olin ühe klassiruumi taga olevas ruumis, kui lapsed kogunesid klassiruumi, sest neil pidi seal tund tulema. Lapsed vaatasid sellesse tagaruumi ja ütlesid õpetajale, et seal olen mina. Ronisin mööda maja välisukse kohal olevat seina majast välja. Seejärel vaatasime kaaslastega, kuidas seina küljes olevaid detaile oleks kõige parem omavahel kokku sobitada.