Terav mäng

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. d4 ed 4. Rd4 Oc5 5. c3 d5 6. ed Rd4 7. cd Ob6 8. Rc3 Re7 9. Oc4 0-0 10. 0-0 c6 11. Og5 Ve8 12. dc Ld4 13. Of7+ Kf7 14. Lf3+ Kg8 15. cb Ob7 16. Lb7 Vf8 17. Le7 Vf2 18. Kh1 Vaf8 19. Le6+ Kh8 20. Vf2 Lf2 21. Lb3 Lf1+ 0:1.

Kinos

Istusime kinosaalis. Vaatasime enne põhifilmi algust ühte teist filmi. Kui see lõppes, oli põhifilmi alguseni veel aega. Tõmbasin ekraanile eesriide ette tagasi, et seda saaks põhifilmi alguses pidulikult eest tõmmata. Vahepeal läksime ja tegime muid asju. Natukese aja pärast käisin vaatamas, kas põhifilm ei ole juba alanud. Läksin teiste juurde ja ütlesin, et varsti algab uus film, sest ühe filmi üks tegelane hüppab juba katuselt alla.

Kauged maad

Mulle öeldi, et ma kirjutan rumalusi. Ma olin nii palju kirju saatnud ja nüüd selgus, et kõike seda peetakse rumaluseks. Hakkasin nutma. Läksin nutsin voodis lamades. Ma ei teadnudki, et minu vanuses saab veel nutta. Mõtlesin, et aga nüüd ma teen nii nagu olen unenenägudes varemgi teinud, et rohkem ei liiguta ja ootan, mis juhtub, hakates hõljuma.

*
Minu vanale blogisissekandele tuli kommentaar, et Singapuris söövad inimesed kehva toitu ja Hongkongis on ka meelavaldused, aga Hiina Rahvavabariigis meeleavaldusi ei ole, seal on pudrumäed. Mõtlesin, et Hongkongis on ju sellepärast meeleavaldused, et seal tahetakse muuta elu Hiina Rahvavabariigiga ühe halvaks. See kommentaar oli tulnud kitsa klaastoru sisse. Ütlesin isale, et ma ei teadnudki, et selle toru sisse saab kommentaare saata, varem pole saadetud.

Viies voor

Rikas - Runnel
1. e4 c6 2. d3 d5 3. Rd2 e5 4. g3 Rf6 5. Og2 Oe7 6. Rf3 Og4 7. 0-0 Rbd7 8. Ve1 0-0 9. Le2 Ve8 10. Rf1 de 11. de Rc5 12. R1d2 Re6 13. Rb3 Lc7 14. Od2 Vad8 15. Oc3 Rd4 16. Rd4 ed 17. Od2 Oc5 18. Ld3 Of3 19. Of3 Ve6 20. Og2 Vde8 21. Ve2 Rg4 22. Of4 Re5 23. Oe5 Ve5 24. f4 V5e7 25. e5 Lb6 26. Kh1 Lb2 27. Vae1 Ob4 28. Vf1 Lc3 29. Lf5 g6 30. Lg4 Lc4 31. Oe4 f5 32. Of5 Ld5+ 33. Oe4 Lf7 34. Kg2 Kh8 35. Lh4 Vf8 36. Vf3 Kg7 37. f5 gf 38. Vf5 Le8 39. Vh5 Vh8 40. Lf6+ Kg8 41. Vg5+ 1:0. Valgel jäi aega alles 20 ja mustal 24 minutit.

Neljas voor

Runnel - Sepandi
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 de 4. Re4 Rd7 5. Rf3 Rgf6 6. Og5 h6 7. Of6 Rf6 8. Rf6 Lf6 9. Ob5+ c6 10. Oe2 Od6 11. 0-0 0-0 12. c3 Vd8 13. Lb3 b6 14. Vfe1 c5 15. dc Oc5 16. Vad1 Ob7 17. Vd8+ Vd8 18. Vd1 Kf8 19. h3 Od5 20. La4 Of3 21. Of3 Vd1+ 22. Ld1 a5 23. Ld7 Le7 24. Lc8+ Le8 25. Lc7 Le7 26. Lc8+ Le8 viik. Valgel jäi aega alles 1 tund 15 minutit, mustal 1 tund 4 minutit.

Kolmas voor

Runnel - Narusberg
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Ob5 d6 5. d4 ed 6. Rd4 Od7 7. 0-0 Rd4 8. Od7+ Ld7 9. Ld4 c6 10. Vd1 b6 11. Of4 0-0-0 12. Vd2 Rh5 13. Oe3 Oe7 14. Vad1 Le6 15. La4 Kb7 16. b4 Lc4 17. La3 Of6 18. Od4 Og5 19. Ve2 Rf4 20. Vee1 Re6 21. Oe3 Of6 22. Od2 g5 23. Vb1 Rd4 24. Vec1 b5 25. Oe3 Lc3 26. La5 Va8 27. Vd1 Ve8 28. Vd3 Lc4 29. Vbd1 Od8 30. Vd4 Ld4 31. Vd4 Oa5 32. ba Ve6 33. Og5 c5 34. Vd3 Ve4 35. Kf1 Vg8 36. Od2 Vd4 37. Vd4 cd 38. g3 Kc6 39. Ke2 Kd5 40. Kd3 Ve8 41. Ob4 Ve6 42. h4 f5 43. Od2 Ve7 44. a3 Vc7 45. Ob4 f4 46. gf Vg7 47. Od2 Vg2 48. f3 Vf2 49. Oc1 Vf3 50. Ke2 Ke4 51. h5 Vh3 52. h6 Vh2+ 53. Kd1 Vh6 0:1. Valgel jäi aega alles 38 ja mustal 53 minutit.

Teine voor

Gunnar Uusi mälestusturniiri esimesest voorust ma loobusin, sest samal päeval oli hambaarsti aeg, kohtuniku nõusolekul liitusin turiiriga teisest voorust:

Tobre - Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Of5 5. Rg3 Og6 6. h4 h6 7. Rf3 Rf6 8. h5 Oh7 9. Od3 Od3 10. Ld3 e6 11. Of4 Od6 12. Od6 Ld6 13. 0-0-0 Rbd7 14. c4 0-0 15. Kb1 b5 16. c5 Lc7 17. Vhe1 a5 18. a3 a4 19. Re5 Vfb8 20. Rf7 Kf7 21. Lg6+ Kg8 22. Ve6 Rf8 23. Lf5 Re6 24. Le6+ Kh8 25. Lf5 b4 26. Ka2 ba 27. ba Lb7 28. Lc2 Lb3+ 0:1. Valgel jäi aega järele 58 minutit, mustal 1 tund ja 15 minutit. Mängu algul oli kummalgi 1 tund 30 minutit, iga käigu sooritamine tõi 30 sekundit juurde.

Pliidi kuivamine

Üks päev vaatasin, et elektripliidi kuumutusplaadil on vett. Keerasin kuumuse alla, et see ära auraks. Panin tähele, et vesi aurab ära kõigepealt lombi servadest, mitte keskelt. Mõtlesin hetkeks, miks see nii on. Tundus, et leidsin koolis õpitu põhjal seletuse - keskkoht puutub kokku rohkem veega ja serv metalliga, metall juhib soojust paremini. Teisel päeval hakkasin kahtlema, kas see seletus on õige. Metall on nii servas kui ka keskel ainult alumisel küljel, siis ei tohiks servas metalliga kokkupuutepind suurem olla. Suurem peaks olema hoopis õhuga kokkupuutepind, mis juhib soojust nii metallist kui ka veest halvemini. Aga võibolla on otsustav, et kui kõrval on vähem vett ja rohkem õhku, siis on aurumiseks rohkem ruumi. Võib ka olla, et veekihi ülevalt alla sügavus on lombi erinevates osades erinev.

Inimesed tööle

Üks inimene, kes oli varem saanud töövõimetuspensioni, hakkas nüüd tööl käima. Võibolla oli talle töövõimetus määratud ainult sellepärast, et keegi talle tööd ei andnud. Aga ta jättis siiski nüüd ka paaril päeval tööle minemata, öeldes, et töövõimetus tuli tagasi. Mulle ütles arst, et vanemaks saades töövõimetus väheneb. See tähendas vist, et vanem inimene on nõus lihttöid ka vastu võtma.

*
Grupifotol oli nii mehi kui ka naisi. Suuremal osal inimestel olid riided seljas, aga pildi kummaski otsas istus üks mees, kellel polnud üldse riideid. Riietega ja riieteta inimesed üksteisest üldse ei erinenud. Aga riieteta inimesed olid fototöötlusprogrammiga ilusamaks töödeldud.

"Eesti novell 2019"

„Eesti novell 2019“. Väljaandja MTÜ Eesti Jutt. Koostanud Made Luiga, Kajar Pruul, Maia Tammjärv ja Urmas Vadi. 256 lehekülge.

Selle raamatu ostsin kevadel sünnipäeva kinkekaardi eest. Lugesin seda esialgu rõdul istumise ja maal käimise päevadel, aga kui ilmad külmemaks läksid, viisin lugemise toas lõpuni. Raamatus on iga novell erinevalt autorilt, lisaks sisaldab see järelsõna ja autorite tutvustusi. Novellid on põhiliselt viimastel aastatel kirjutatud, aga Johannes Semperilt on ka üks vanem. Novellide puhul on tegemist juba kordustrükkidega, põhiliselt on need varem ajakirjades ilmunud.

Eesti taasiseseisvumise paiku nägin telesaadet identiteedist, kus räägiti, et hetkel oli inimeste identiteedis kõige tähtsam, et nad olid eestlased, aga et muul ajal võib olla esikohal ka midagi muud. Selle raamatu tegelastel on enamasti esikohal, mis soost nad on. Vahepeal mõeldakse ka vanusest, aga seoses sellega, mis mulje sellises vanuses inimene teisest soost inimestele jätab. Üks mõtleb kogu novelli sellest, et ta on vanapoiss ja tahabki olla vanapoiss. Minu meelest õigel vanapoisil ei tule meeldegi, et ta vanapoiss on, ta mõtleb sellest, mis on talle tähtis, mitte sellest, mis tähtis ei ole. Kui just keegi talt pidevalt abiellumist ei nõua.

Oli ka lapsepõlve teemat. See teema seostus huumoriga. Rein Taagepera on mujal arvanud, et täiskasvanutele teevad lapsed nalja. Huumorit esines ka muudes novellides, eriti algusepoole paiknevates.

Keegi on õpetanud, et novell peaks lõppema puändiga. Ilukirjandusteostel on vahel lõpp teistsuguses stiilis kui teose põhiosa. Kas puänt peaks olema selge ja meeldejääv või midagi eriti segast? Vahel autor ilmselt tahabki, et erinevad variandid jääksid lahtiseks, aga vahel ei tulda võibolla selle peale, et lugeja ei tea autori tagamõtet nii hästi kui autor ise.

Kaks autorit olid sellised, kellest ma mäletan, et nad on minu blogi kiitnud. Selliseid autoreid oli ka minul keskmisest huvitavam lugeda. Järelsõnast leidsin viite artiklile, mille olen ühte enda koostatud raamatusse paigutanud. Ei viidatud küll minu koostatud raamatule, aga viitan ise, et Grenzsteini artikkel novellidest sisaldub ka raamatus „Eesti haridus“.

Järelsõnas oli juttu, et novellid ei ole lugejate hulgas eriti populaarsed. Ma olen ka mõelnud, et novellid ei jää kõige paremini meelde. Romaan jääb meelde paksuse tõttu ja riimiline luuletus riimide tõttu, aga novellid ununevad mõlemast kergemini. Kaks novellikirjanikku, kes on varem kõige sügavama mulje jätnud, on vast Poe ja Tuglas.

Lõpus olevad kirjanike tutvustused on kirjutatud samuti naljatoonil, aga hinnangud ei lange minu omadega kokku. Kiidetakse keskmisest ropumat autorit ja halvustatakse Jüri Arraku pilte, keda ma loen paremate kunstnike hulka.

Tuttavad sõnad

Mul oli kombeks käia autotee kahe suunaraja vahel seismas. Aga täna seal seistes hakkasin kartma, et võin kukkuda pikali ja liikuvale autole ette.

*
Meie korterist tulid võõrast rahvusest poisid. Nad olid vigastatud. Minu klassikaaslased hakkasid süüdistama, et minu isa on neid vigastanud. Aga mina seletasin, et need poisid tungivad meie korterisse sisse ja varastavad sealt asju. Ühel poisil oli seljas pluus, millele oli kirjutatud peale West Point. Ütlesin poisile, et kas ta teab, et see oli varem minu oma. Helen ütles eemalt, et ei olnud. Nüüd vaatasin ka ise, et poisil seljas olev riietusese on teisest materjalist ja suurema kaelaauguga. Ainult kiri oli ühesugune. Ma ei olnud enda riietuseseme viimane kandja ega teadnud, mis sellest lõpuks sai. Vaatasin läbi seinas oleva luugi teise ruumi, kus üks klass ootas tunni algust. Õpetaja Noorlaid astus sinna klassiruumi ja ütles, et üks pea vaatab luugist sisse. Tõmbasin pea ära ja panin luugi kinni. Minu meelest ma nii kaua olin võinud vaadata, kuni õpetaja klassi sisse astus. Õpetaja tuli meie ruumi tundi andma ja tahtis, et me laulaksime ühte laulu. Ma ei laulnud kaasa. Õpetaja ütles, et ta ei saa aru, miks kõik ei laula. Ma poleks ühtegi teist laulu ka laulnud.

Helesinine kampsun

Ühe maletaja kohta öeldi, et ta on kommunist. Küsiti, kuidas ta on saanud mittekommunistidega samas klubis mängida. Ta vastas, et ta pole seda varjanud, et ta kommunist on. Tundus, et klassiruumile 208 läheneb koridori poolt suur hädaoht. Mõtlesin selle eest põgeneda aknast välja hüppamise teel. Mõni teine oleks minu asemel võitlusse astunud.

*
Mõtlesin, et täna ülikooliloengusse minnes panen selga jälle selle helesinise kampsuni, millega olen seal käinud varemgi. Aga vaatasin, et kampsunilt hakkab sinine värv maha kuluma. Pool oli veel umbes sama värvi, mis varemgi, aga pool oli peaaegu valge.

*
Üks vend või vennapoeg lubas uuesti näidata, mis ta mulla seest leidnud on. Ta hakkas seda kohta uuesti lahti kaevama. Mulla seest tulid nähtavale nimesildid. Vennapoeg lubas nendele inimestele külla minna, kelle nimed seal olid. Teine vend tundus mind halvustavat. Viskasin talle selle eest mulda näkku. Aga tema vastu ei visanud, võibolla olin ta juttu valesti kuulnud.

Ungari kantri

- Proovi leida juutuubist üks ungari kantrilaul ja kommenteeri pärast otsingutulemusi.

- Proovisin tõlkida robotiga ungari keelde väljendit ’ungari kantri’, aga sain vaste, mis oli kindlasti vale. Väljendi ’ungari kantrimuusika’ paistis robot õigesti tõlkivat, jäi meelde, et see oli ’magyar country zene’. Lõin juutuubi otsingusse neist kaks esimest sõna. Valisin käivitamiseks teise otsinguvaste, mis oli juba aasta üleval rippunud, aga mida oli vaadatud alla tuhande korra, vist 500 ja 600 vahel. Hakkas kõlama sama ilus laul nagu eesti kantri, tugeva rütmiga, aga meeldivamaga kui roki nime all esitataval muusikal. Videot ei olnud. Selles failis oli suurem arv laule, aga kuulasin esialgu ainult esimest. Mõtlesin, et tulevikus võiks rohkem kuulata. Hääldus oli selgem kui varem ühest teisest videost kuuldud Ungari endise riigijuhi kõnes, aga nagu minu puhul on tüüpiline, püüdsin võõrkeelsest hääldusest taas vähem tuttavaid sõnu kinni kui kirjalikust tekstist. Kirjalikus ungari keeles on juba juhtunud, et tean sõnaraamatusse vaatamata kolme järjestikuse sõna tähendust, aga laulust arvasin ära tundvat vaid kolm sõna, mida on siiski rohkem kui varem kuulatud kõnes vist üks sõna. Arvasin kuulvat laulus sõnu tähendusega ’kuningas’, ’õukond’ ja inglisepärast eesnime ’Jimmy’, viimast märkasin seejärel ka kirjalikus laulu pealkirjas. Nii et laul võis olla inglise keelest ungari keelde tõlgitud. Laulis mehehääl. Kolm kinni püütud tuttavamat sõna tekitasid muinasjutumeeleolu. Kantrimuusika tähendab algselt külamuusikat, aga kuningad elavad tavaliselt pealinnades. Kantri sai alguse Ameerikast, aga kui lauldakse kuningast, siis võibolla pärineb see laul Inglismaalt. Et püüdsin kinni ajaloolisemaid sõnu, see näitab ka seda, et olen kirjalikest tekstidest valinud tõlkimiseks eelkõige ajalooteemalisi. Need sõnad, mis tuttavad ei tundunud, meelde ei jäänud, seetõttu ei saa neid ka tagantjärele sõnaraamatust otsima hakata. Aga selgub, et mul on laulu pealkiri veel teises aknas lahti ja pealkirjas esineb peale nime Jimmy veel sõna, mis sõnaraamatuga tõlkides on mingi grammatiline vorm sõnast ’naer’ või ’naerma’. Laulja küll ei naernud.

Vastuvõtmata Skandinaavia

1. e4 d5 2. f3 e5 3. b3 de 4. Ob2 Rc6 5. Le2 ef 6. Rf3 Of5 7. Re5 Re5 8. Le5+ Le7 9. c4 0-0-0 10. Oe2 Le5 11. Oe5 Ve8 12. d4 f6 13. 0-0 Ob1 0:1.

Ilukirjanduslik ülesanne

- Kirjuta fantaasiajutt 13. sajandi eestlastest.

- Üks poiss saab teada, et vaenlased on maal ja sõda läheneb. Tal on selle üle hea meel, sest tema isa on küll võõral maal sõjakäigul käinud, aga tema pole veel näinud ühtegi sõda. Kui sõda koju kätte tuuakse, siis ta saab lahingus osaleda. Ja lahing lõppeb võiduga, sest ta on sõjajumalalt võitu palunud. Nende kihelkonnas usutakse sõjajumalat ja naaberkihelkonnas rahujumalat, aga algselt on see olnud üks ja sama jumal, nimi on neil sama. Aga poisi isa ei luba poisil lahingus osaleda. Ta ütleb, et poeg on pärija, seetõttu peab tema ellu jääma. Põhimõte on võidelda põlvepikkuse poisikeseni, see tähendab, et põlveikkune poisike peab igal juhul ellu jääma. Veel lühemad poisikesed ei jää, sest surevad kergesti haigustesse, aga põlvepikkusel on juba tervis natuke tugevam. Poisi isa ütleb, et poiss ja tema ema peavad ennast vaenlaste maal oleku ajaks ära peitma. Aga sellisesse kohta, kust nad pärast tagasitee ka leiavad. Metsad on suured ja igaüks pole tagasiteed leidnud.

Avaldamata artikkel

Mõtlesin, et kirjutan ajalooajakirjale, et nad andsid kindla lubaduse minu artikkel avaldada, aga ei ole seda teinud, nad võiks seda veel teha. Enne kirjutan samal teemal uue ja parema artikli. Minu magistritööle oli üks õppejõud kirjutanud märkuse, et ma räägin töös rohkem sündmustest kui teooriast. Sündmustest rääkimine poleks muidu nähtavasti halb olnud, kui ma poleks andnud lubadust kirjutada teooriast. Mõtlesin, et võin artikli teemat ka muuta ja kirjutada ainult Mussolinist. Tõnu istus keset tuba oleva laua taha, mille taga istusin tavaliselt mina. Tundus, et ta ei kavatse enam laua tagant tõusta. Ta hakkas teritama pliiatsit, nii et puru lendas minu voodisse. Tegin suure toa ukse lahti, aga panin selle midagi ütlemata kinni tagasi. Siis tegin ukse uuesti lahti ja kutsusin ema. Ema tuli kohale ja ütles, et ta on öelnud, et vooditega ruumis pliiatseid teritada ei tohi.

*
Olin öelnud Klausile, et ma mäletan kindlalt, et ma olen võitnud täpselt kaks medalit. Nüüd mõtlesin, et kaks medalit olen ma võitnud males, aga muudel aladel olen võitnud ka kaks muud medalit. Võibolla ka rohkem, aga ma täpset arvu ikka ei mäleta.

Kõrvitsad pimeduses

Suvel panin tähele, et kõrvitsapeenras kasvab kahesuguseid lehti. Hiljem oli näha, et ka vilju oli kahte liiki - kõrvits ja suvikõrvits. Nüüd on saak koristatud. Pildistasin seda pimedas ruumis välklambiga.

Mägilaste relvastus

Istusime seminaris. Võtsin korduvalt sõna. Tristan vastas mulle kahel korral, et ma jälle seda juttu ei räägiks. Ütlesin, et ta oleks vait.

*
Olime kooli lõpetanud, aga läksime taas koolitundi. Õpetaja võttis meil hinnet alla rohkem kui ma harjunud olin.

*
Hakkasin järele jõudma kahele tuttavale. Jõudsin ühele neist järele. Varem olin kahelnud, kas ma tema nägemise kordadel tunnen ta õigesti ära, aga täna olin kindel. Ütlesin talle tere, aga ta ei vastanud. Kõnetasin teda uuesti, aga ta jälle ei vastanud. Sellest järeldasin, et ta ei taha minuga koos minna ja pean temast mööduma. Läksime hulgakesi edasi. Meenutasime tänast koolitundi. Ütlesin, et oleks võinud arvata, et õpetaja kiitis kommunismi ainult Nõukogude ajal, aga ta kiidab seda ka praegu. Ta pole ennast vahepeal täiendanud.

*
Venemaa alustas mägilaste vastu sõda. Kui see oli mitu päeva kestnud, võtsid mägilased kasutusele raketid, millega tulistasid üle mäe Vene vägesid. Venelased olid oodanud, et mägilaste vägi asuks nende vastu rünnakule, aga üle mäe tulistamine tuli neile ootamatult. Kui rakett lähenes, oli seda näha ja sai veel eest ära joosta, aga sõdurid ütlesid, et nad ei jõua kogu aeg joosta. Mägilastele oli vist rakette hankinud Ševardnadze Venemaa enda käest. Või Ševardnadze ei olnud enam võimul, siis võisid rakette hankida tema järglased.

*
Kõndisin kanali äärde. Sinna oli välja pandud silt, et jalgratastega kanali ääres sõita ei tohi. Mõtlesin, et see käib vist ainult tee ühe poole kohta - pool teed on jalakäijatele ja pool jalgratastele.

*
Olime isa toas. Isa otsis ühte raamatut. Ütlesin, et ma vist näen, kus see on. Tõmbasin raamatu riiulist välja, aga see oli siiski üks teine raamat. Väljatõmbamisega oli raamatute rivi pikali vajunud. Tahtsin seda püsti tagasi panna, aga iga kord vajus see uuesti pikali. Lõpuks leiutasin, et püsti jääb see siis, kui ma ei pane raamatuid ainult üksteise najale, vaid rivi otsa riiuliseina najale. Näitasin isale, kuidas mul õnnestus raamatud püsti panna. Isa ütles, et mul on kõik raamatud kulunud. Vastasin, et mitte ainult mul.

Tugev ratsukäik

1. d4 f5 2. c4 Rf6 3. Lc2 g6 4. Rc3 Og7 5. Rf3 d6 6. Og5 c5 7. 0-0-0 cd 8. Rd4 Od7 9. g3 Lc7 10. Of6 ef 11. Rdb5 Ob5 12. Rb5 La5 13. Rd6+ Ke7 14. Lb3 La6 15. Rb7 Oh6+ 16. e3 Vc8 17. Lb4+ Kf7 18. Rd6+ Kg8 19. Rc8 Lc8 20. Og2 1:0.

Inimesed laudade taga

Läksime ühe maja suunas. Maja lähedal nägin paljaste rindadega naist. Vaatasin korraks tema poole. Läksime majja sisse. Seal istus leti taga mitu naisametnikku. Vaatasin korraks nende poole, kuigi kui ma olin vanematega koos, võidi mind kergemini ära tunda. Järgmises ruumis kuulsin, nagu hüütaks mind mitmest lauast. Läksin ühe sellise laua juurde. Laua taga istus hulk klassikaaslasi ja oli veel ka vabu toole. Klassikaaslased küsisid mult, millise tooli peale mina istun. Vastasin, et mind pole sellele üritusele kutsutud. Selle peale venisid neil näod pikaks ja nad ütlesid, et ma läheksin siis ära.

Avangute segu

1. e4 Rf6 2. Rc3 e5 3. f4 ef 4. e5 Rg8 5. Rf3 c5 6. d4 cd 7. Re4 Rc6 8. Of4 Oc5 9. Rd6+ Od6 10. ed Lf6 11. Og3 Rh6 12. Od3 0-0 13. 0-0 b6 14. Rh4 Lg5 15. Lf3 Ob7 16. Vae1 Vae8 17. Ve8 Ve8 18. Of4 Lh4 19. Oh6 Re5 20. Lb7 Lh6 21. La7 Ld6 22. Of5 (katkestusseis) Vc8 23. Lb7 Vb8 24. La7 Rc4 25. Od7 Re3 26. Vf2 Rd1 27. Ve2 Rb2 28. Oe8 Vc8 29. Lf7+ Kh8 30. Od7 Lf8 31. Ve8 Ve8 32. Le8 Le8 33. Oe8 d3 34. cd Rd3 35. Ob5 Rb4 36. a4 Kg8 37. Kf2 Kf7 38. Ke3 Ke6 39. Ke4 Rc2 40. g4 g5 41. Oc4+ Kf6 42. Od3 Rb4 43. Kd4 h6 44. Oe4 Ra6 45. Kd5 Rb4 46. Kc4 Ra2 47. Of5 Rc1 48. Kb5 Rb3 49. Kb6 h5 50. h3 gh 51. gh Ke5 52. a5 Kd6 53. a6 Rc5 54. a7 Ra4+ 55. Ka5 1:0.

Mitmikvõistlus

Toimus üks üritus, kus võisteldi erinevatel aladel. Mängisin Jürgen I.-ga malet. Ta ütles, et mul on aeg kukkunud. Muidu seis nii halb ei olnud. Lahkusin majast. Varsti hakkasin sinna tagasi kõndima. Üks klassikaaslane oli tahtnud mind nende hulgast välja jätta, kelle võistluste tulemusi koos esitati, aga tegelikult olid minu tulemused olnud head, mille peale ta ei tulnud. Kõige paremini oli läinud males, kus mind klassikaaslastest edestas vist ainult Jürgen. Matemaatikas ja füüsikas ei läinud nii hästi, aga tulemusega võis siiski rahul olla. Matemaatikas olid mul rohkem kui pooled vastused valed, aga paljudel oli valede vastuste protsent veel suurem. Males käisin trennis, aga kui võistlema pandi ka need, kes ei käinud, tuli alati välja, et hästi mängijaid on trenniskäijatest tunduvalt rohkem. Mõtlesin, et kui esitada tulemused klassikaaslaste kaupa, siis tuleb arvestada, et ma olen käinud nii A kui ka C klassis, aga kõik nende liikmed üksteise klassikaaslased ei ole. Lennu tulemusi ei saa ma tervikuna esitada, sest kõigi B-klassi õpilaste nimesid ma ei mäleta. Otsisin teed võistluskohta läbi Tartu vanalinna. Teadsin, et pean kogu aeg mööda sama tänavat edasi minema, aga see polnud nii lihtne, sest tänav tegi sikk-sakke ja sellistel kohtadel hargnes kaheks, nii et ei teadnud, kumb haru kannab selle tänava nime. Läksin korduvalt valesti ja tänavasilti nähes pöörasin tagasi. Mõtlesin, et seejuures olen ma põline tartlane, aga minu mujalt tulnud kursusekaaslastel ei ole tee leidmine raskem kui minul. Jõudsin majani, mis välimuse järgi tundus olevat otsitav maja, aga number oli teine. Mõtlesin, et võibolla on keegi minu eksitamiseks numbri ära vahetanud. Läksin kontrollimiseks sisse vaatama. Võistlused toimusid ülikooli õppehoones, aga see maja oli seest rohkem meie vana koolimaja moodi.

Koolikohustused

Istusin raamatukogus. Mulle lähenes üks tuttav. Enne kui ta midagi öelda jõudis, ütlesin ise, et mul pole praegu aega ühtegi lauset rääkida. Minu kõrvale istus üks teine inimene, kes tundus algul olevat üks tuttav ja seejärel teine. Ta kutsus mind üheks päevaks ühele üritusele. Vastasin, et mul on homme koolis kaks kontrolltööd korraga, väga palju peab õppima. Kutsuja hakkas naerma. Mõtlesin, et vanasti ei olnud see minu jaoks probleem, kui kõike ei jõudnud korraga õpitud, ma ei hakanudki õppima. Läksin kooli ja istusin tunnis. Üks tüdruk küsis, kas keegi saab talle pastaka anda. Mul oli mitu pastakat ja andsin ühe talle. Sellele mõjus nupu vajutamine nii, et pastakas lendas laua alla.

Blogid ja ajalehed

Võrdle blogisid ja ajalehti.

1. Blogist jõuab kõik sissekanded läbi lugeda, aga ajaleht on liiga paks.
2. Ajakirjanikud peavad blogisid pealiskaudseteks, aga minu blogi kohta see ei käi, kui ma valmistan osasid sissekandeid kuu aega või pool aastat ette.
3. Ajakirjanduse haridusega ajakirjanik on õppinud kirjutamist, aga ma olen õppinud ülikoolis kümme aastat ka teadust, millest kirjutada.
4. Blogides kirjutatakse rohkem endast ja enda kohta teabki inimene kõige rohkem.
5. Ajalehes on juhtunud, et minu lause sisu muudetakse vastupidiseks, blogis olen ise vahel pannud kogemata kirja mõeldud sõna asemel vastandsõna.
6. Blogi kirjutades on kergem nälga jääda kui ajalehes kirjutades.
7. Inimesel, kes ei taha liiga palju tähelepanu, on üleliigset kergem vältida blogis.
8. Blogijad ei pea teisi nii palju halvustama kui ajakirjanikud, sest konkurents ei ole nii tähtis.
9. Blogi kirjutades on vallandamisoht väiksem.
10. Blogis on võimalik kirjutada nii lühemalt kui ka pikemalt kui ajalehes.

Üldistavaid mõtteid

Kirjuta kümme mõtet unenägude kohta.

1. Ma ei tea teiste inimeste unenägudest eriti palju.
2. Osad ei mäleta enda unenägude kohta ise ka väga palju.
3. Teaduses olevat millegi väitmiseks vajalikud väga suured arvud, vähemalt minu unenägusid on suur arv kirja pandud.
4. Inglise keeles on unenägu ja unistus ühte moodi, aga mulle seostub unistamine rohkem tulevikust mõtlemise ja unenägemine mineviku meenumisega.
5. Kui nimetada unenägu unistuseks, kas siis tuleb öelda ka õudusunistus?
6. Keegi kahtles, kas unenägudest kirjutamine on viisakas, aga ärkvel olles võivad tulla veel ebaviisakamad mõtted.
7. Ühes kommentaaris peeti palju unenägude üles kirjutamist unenägude inflatsiooniks, aga kui ma neid veel üles ei kirjutanud, ei näinud ma neid vähem.
8. Unenägusid saab joonistada ja teine inimene saab teha sõnaliste unenäokirjelduste järgi fantaasiapilte.
9. Saab ka üles joonistatud unenäo järgi fantaasiajuttu rääkida.
10. Mõnda unenägu annaks arhitektuur paremini edasi kui kahemõõtmeline pilt.

Matemaatikaklassis

Istusin matemaatika klassis. Vaatasin, et mingi muu klassi õpilane on kirjutanud laua peale spikri. Ütlesin, et õpilane on laua peale kirjutanud ja õpetaja laua peal parandusi teinud. Ma olin matemaatika täielikult ära unustanud, aga lähenes lõpueksam. Mõtlesin, et pean hakkama õppima. Õpetaja Holts lubas abimaterjalide vaatamist. Ta ütles, et vaadake-vaadake. Ühed klassikaaslased lahendasid tahvli peal ülesannet. Mõtlesin, et vaatan, kuidas nad lahendavad. Istusin pingis üksi. Minu pingi tühjema poole kõrvale astus üks laps, kes esines minu suhtes vaenuliku avaldusega. Teiselt poolt tahtis minuga ühte pinki istuda üks pinginaaber. Nihkusin vasakpoolselt istmelt parempoolsele, et talle ruumi teha. Klassi tuli veel õpilasi, kes otsisid istekohta. Näitasin, et taga on ruumi.

Meri pärast sõda

Merekaldal asusid majad. Varem oli siin olnud asula, aga pärast Teist maailmasõda oli see tühjaks jäänud. Merelahes enam vett ka eriti ei olnud, selle asemel kasvasid taimed. Olin vees ja kohendasin ühte eset. Käisin vees kõndides teisel pool maju, seejärel tulin tagasi ja püüdsin eseme asendit muuta.

Tuna 2/2019

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. Nr. 2/2019.

Kui olin numbri lugemise lõpetanud, küsiti mult, kelle kaastöö oli kõige meeldivam. Vastasin, et ma lugesin ajalugu, mitte autoreid. Lisasin, et kõige tähtsam pole see, mis ajakirjas kirjas on, vaid mis ma selle kohta ise kirjutan. Mõtlesin siiski järele, et jutuajamise hetkel tuli kõige paremana meelde Paavo Kivise kaastöö Lurichist, mis oli siiski seletatav ka sellega, et see oli numbris tagapool ja ma polnud veel märkmeid eespool olevate artiklite kohta vaadanud. Aga kui spordis saadakse võite tänu treenimisele, siis ma leian, et ka lugemise ajal märkmete tegemine näitab Lurichi iseloomuga mõningat sarnasust, kuigi ma olen võistelnud teistel aladel. Lurichi võidud on osalt seletatavad sünnipärase andekusega, aga inimese enda osa võidus seisneb selles, et ta valib, mis alal võistlema minna.

Olen palju ka kirju kirjutanud ja selle poolest oli mul mõnevõrra huvitav lugeda Eve Annuki kommentaariga Marie Tammani ja Peeter Reisiku kirjavahetuse näiteid. Ma olen kirjutanud siiski teistsuguseid kirju. Aga mõtlesin kirjade vahetamisest üldiselt, et elektronposti on nimetatud välkpostiks, aga see ei tähenda veel, et kõik elektronkirjavahetused toimuvad kiiremini kui paberkirjavahetused. „Tunas“ näiteks toodud kirjavahetuses pandi kirja vastust ootamata mitu kirja päevas. Elektronkirju kõik iga päev ei loe. Paberkirja võib postkastist leida kiiremini, kui sealt otsitakse ka tellitud ajalehti, aga elektronkirja ei pruugi inimene nii kiiresti lugeda, kui ta eeldab, et talle keegi nagunii ei kirjuta.

Ajakirjanumbris on esikohal Ilmar Vene essee. Vene kirjutab stiililt huvitavalt, aga see ei tähenda, et tal kõiges sisuliselt õigus on. Selles essees arvab ta, et ainult üldse mitte mõtlev inimene saab öelda, et Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa olid keskajal sarnased. Ei ole nõus, mõtlemine on nii sarnasuste kui ka erinevuste otsimine.

Merili Metsvahi kirjutab Adam Petersonist. Ta leiab, et Peterson on unustatud. Kui ma õigesti mäletan, siis aastal 1995 ülikooli sissseastumisekasamil küsiti, kes oli palvekirjade aktsiooni juht, ja oskasin ka vastata, et see oli Adam Peterson. Artikli autor leiab, et seoses ümmarguste aastapäevadega oleks artikkel Petersonist võinud ilmuda aasta varem. Seda võib pidada ka enesekriitikaks, sest olulistel teemadel võib igaüks ka ise õigeaegselt sõna võtta püüda. Või kui osad ajaloolased nõuavad täiesti erapooletut ajalookirjutust, kas siis pole ka täiesti ükskõik, mis hetkel mingil teemal kirjutada?

Erki Russow kirjutab Tallinna ajaloost. Minu keskkooliaegses ajalooõpikus öeldi, et Tallinna ja Tartu olid juba enne saksa vallutust linnalised asulad, hiljem on öeldud, et see on vale. Russow kirjutab selles artiklis ainult Tallinnast ja ei võta kindlat seisukohta, aga ütleb, et seni pole linnalise asula varasemat olemasolu tõestada õnnestunud. Mõned varem tehtud dateeringud on muudetud hilisemaks, teiselt poolt on võimalik varasema kultuurkihi mullatöödel hävimine. Mujalt mäletan, et sõna ’linn’ tähendus on ise aja jooksul muutunud. Vanasti nimetati linnadeks linnuseid, mitte linnalisi asulaid.

Arheoloogiast lugedes tuli meelde ütlus, et üks pilt pidavat ütlema rohkem kui mingi suur arv sõnasid. Ajaloo kirjutamisel on piir tõmmatud siiski selle järgi, et ajalooline aeg algab siis, kui tekivad sõnalised allikad. Või kui need muutuvad valitsevateks, sest ilmselt olid ka muinasaja müntidel mõned võõrkeelsed sõnad. Ülikooli ajal ma väga palju suuliselt ei rääkinud, aga kui auditooriumis istus arheoloogia ja kunstiajaloo üliõpilasi, siis neile ei olekski tohtinud olla sõnad esmatähtsad. Või arheoloogia teemalise artikli kirjutamine on esemete sõnadeks ümber tõlkimine. Selle puhul peaks plagiaadisüüdistuse oht olema väiksem kui sõnaliste tekstide põhjal uute sõnaliste tekstide kirjutamisel.

Ago Pajur kirjutab Esimese maailmasõja lõpuaastatest Eestis. Nagu Pajur on avaldanud keskmisest paksema ajalooraamatu, nii ilmub tal ka ajakirjas juba artikli teine osa, kogu artikkel ei mahtunud ühte numbrisse ära. Pajur lasi ülikoolis ka üliõpilastel pikemalt vastata kui teised. Tavaliselt anti suulisel eksamil kolmveerand tundi ettevalmistusaega ja veerand tundi vastamiseks, Pajuri eksamil aga pidi vastama pool tundi ettevalmistusaega üldse saamata. Kui läksin talt seminaritöö hinnet saama, siis ütles ta aga, et luges seminaritööd nii ammu, et peab selle kõigepealt endale meelde tuletama. Erinevus on küll, et üliõpilane teadis ette, millal on eksami päev.

Kordused rahvaluules

Miks on muinasjuttudes ja rahvalauludes kordused? Kas põhjus on sarnane 1001 öö muinasjuttudele, et on vaja fantaasia puudusel venitada? Või lähtutakse põhimõttest, et kordamine on tarkuse ema, kordamisel jääb paremini meelde? Võibolla vanarahvas ei mõelnudki nii suures osakaalus kordustega jutte ja laule välja, aga kuna kordused jäävad paremini meelde, siis on kordustega tekstidest suurem protsent säilinud. Võibolla korudstega jutte oli igavam kuulata, aga ikka jäid need paremini meelde. Refrään on täpne kordus, aga "Kalevipojas" esinevad täpsete korduste asemel sarnase kordamised. Kas seda võiks nimetada osaliseks refrääniks?

Sildade põletamine

R-V-K-V-O-O-L-R
1. f4 d5 2. Of2 Rb6 3. g3 e6 4. Oc5 Rg6 5. Rb3 Od7 6. Og2 Ra4 7. Oa7 Va8 8. Oe3 Oe7 9. Rf2 c5 10. d4 c4 11. Rc5 Oc5 12. dc Lf8 13. Rh3 c3 14. b3 Rb2 15. Vf1 Va2 16. Od4 Ob5 17. Of3 b6 18. Oc3 Ra4 19. ba Oa4 20. Vb2 Va1+ 21. Kd2 d4 22. Va1 dc+ 23. Kc3 Le8 24. cd Ld7 25. Lc5+ 1:0.

*
Üks päev otsisin võrgust, kas on olemas Budapesti maleklubi kodulehekülg. Ühe sellesarnase leidsin. Seal oli esikohal uudis, et üks Ungari suurmeister on suvel surnud. Ta oli Kerese vastane ja Eestis ilmunud raamatutes on tema nime kirjutatud Benkö või Benko, aga ungarlased kirjutavad pikenduskriipsudega Benkő. Selgus, et ta on sündinud aastal 1928, seega minu malet mänginud vanaisaga samal aastal.

*
Käisin vaatamas, kas päevakeskuses midagi toimub või ei toimu. Kaks malemängijat olid kohal ja ütlesid, et malehooaeg algab nädala pärast. Kabet juba mängiti.

*
On alanud registreerumine Gunnar Uusi mälestusturniirile. Põhiturniiri kohta saab lugeda aadressilt http://www.maleliit.ee/kalender/index.php?a=1-521 ja noorteturniiride kohta aadressilt http://www.maleliit.ee/kalender/index.php?a=1-520 .

Värsked märkmed

Panin märkmikus pealkirjaks "Väljamõeldud asjad" ja kirjutasin selle alla järgmist:

Avaldan raamatu pealkirjaga "Katkendeid märkmikust".
See näitab, et märkmik on raamatust paksem.
Märkmiku paksust pole raamatus öeldud.
Märkmikus on märkmed nägemata unenägude kohta.
Peatükkide lõpus on nägemata unenägude tõlgendused.
Tõlgendatakse nii seda, miks seda unenägu ei nähtud, kui ka seda, mida see tähendaks, kui oleks nähtud.
Mõnda unenägu on võibolla näinud keegi teine.
See võib kaasa tuua plagiaadi süüdistuse.
Lapsed peavad teiste väljamõeldud mängude mängimise eest maksma.
Patendi saab võtta ka vanadele mängudele, millele pole veel võetud.
Asutatakse mänguleiutajate liit.

Sellega saigi väike märkimikulehekülg täis. Kirjutades kasutasin vaheldumisi sinist ja musta pastakat.

Jäin saatest välja

Panin raadio lühilainealal mängima. Hakkas kõlama eestikeelne saade. Nähtavasti oli raadionupp varasemast kuulamisest õige jaama peale jäänud. Selgus, et see saade oli Euroopa Vaba Euroopa. Oli kaks Vaba Euroopa saadet, ühte tehti Eestis ja teist Euroopas.

*
Meie peret pidi ühes majas telesaate jaoks filmitama. Istusime juba filmimise jaoks ümber laua. Siis märkasin, et mul olid põlved paksult pudrused. Läksin neid pesema. Nüüd said põlved märjaks, lisaks oli filmimine juba alanud. Märgade põlvedega ega poole pealt ei tahtnud ma saatesse minna. Teised olid kõik kohal. Kui võtted olid läbi, väljusin majast. Isa tuli ka uksest välja, küsides, miks mind kohal ei olnud. Seletasin. Isa hakkas kodu poole minema. Tahtsin minna tema järel, aga ei jõudnud sama kiiresti. Uksest väljus ka ema. Ütlesin talle, et ma ei tunne ise teed, ma ei tea, mis linn see on. Kahtlustasin, et see on ikkagi Tartu, ainult ma ei tunne seda enam ära.

Probleemid lahenevad

Tahtsin võtta riiulist kahte raamatut. Ühe leidsin juba üles, teist ka nägin, aga siis kadus see jälle silmist. Lõpuks õnnestus riiulist võtta ka teine raamat. Ütlesin, et see on majandusteaduse ja ühe teise teaduse segu. Tõnu oskas raamatu sisu kommenteerida, kuigi see ei olnud tema eriala.

*
Käisin arsti juures. Tehti mitmesuguseid proove, aga arst andis mulle kaasa ainult osade proovide vastused. Kuna ta kõrvakuulmise kontrolli vastust kaasa ei andnud, kontrollisin kodus kuulmist uuesti. Aparaat ütles, et mul on kuulmine korras, aga ma kuulen ka palju olematuid hääli.

*
Lõppes Ladina-Ameerika ajaloo loeng. Arvasin, et järgneb eksam. Aga õppejõud ütles, et järgneb alles kontrolltöö, see ei moodusta veel üksi eksamit, sest hiljem tuleb üks uurimistöö ka kirjutada. Kontrolltöö pidi olema nädala pärast. Ma ei teadnud, kas ma saan nii kiiresti õpitud, kui pean vahepeal alles muid loenguid kuulama ja ei saa seega nädalatki õppimisega tegeleda. Õppejõud oli andnud kohustuslikku kirjandust, mida pidi kontrolltöös tundma. Mõtlesin, et lähen seda raamatukogust tellima juba täna, sest kui ma viivitan, jõuavad teised üliõpilased ette, kõigi jaoks eksemplare ei jätku. Kui ma ei peaks raamatut raamatukogust saama, loen seda kirjandusmuuseumis, sinna kõik üliõpilased ei oska minna. Ma ei teadnud, kas kui raamatukogus on tellimiskastis mitu tellimisilehte samale raamatule, antakse raamat kõige ülemise või kõige alumise sedeli kirjutajale. Kuupäeva järgi sai vaadata, kes kirjutas varem, aga kellaaegu peale ei märgitud. Mõtlesin, et kui ma raamatu korraks enda kätte saan, teen sellest endale fotod. Nooremana seda võimalust veel ei olnud, sest siis mul ei olnud fotoaparaati. Olin teel raamatukogu poole. Kõndisin mööda majade ees olevat kõrget serva, et nurgal raamatukogu suunas tagasi pöörata. Aga selgus, et seal ei ole alla laskumiseks treppi ja tuleb tagasi keerata. Proovisin siis kõndida läbi ühe maja, aga seal opereeriti inimest ja mul kästi tuldud teed tagasi minna. Mõtlesin, et ma ronisin ilma asjata kõrgele servale, ma saan ju madalat kõnniteed mööda ka minna.

Tagasi mõtlemine

Istusin tunnis. Tegelikult olin täiskasvanu ja ennast vanasse aega tagasi mõeldes ei näinud enam tundi lapse pilguga. Õpetaja rääkis, et tal tegi tuju heaks, et ma olin kirjutanud talle oma vihikusse küsimuse: "Mis õige vastus on?" Pidin tahvlile kirjutama, aga kriit jättis sellele nii tuhmi jälge, et kirjutatut polnud peaaegu üldse näha. Õpetaja pani enne teisele tahvlile kirjutamist selle peale kile, millelt kriidijälg oli näha tugevamalt. Mind kutsuti klassi ette. Vaatasin tüdrukute poole, aga pikalt vaadata ei tahtnud.

Eksamitööde pingerida

Ühes rahvast täis ruumis toimus ülikooli sisseastumiseksam. Eksamitegijad ja õppejõud seisid püsti. Kui eksam sai läbi, tõsteti esile, et Tannberg oli ainus õppejõud, kes viibis algusest lõpuni kohal. Selle peale plaksutati. Tannbergi kätte anti parandatud eksamitööde pakk. Need olid reastatud paremuse järjekorras. Tannberg vaatas paremaid töid, aga kui ta jõudis enamuseni, mis olid tähistatud pealkirjaga "Lootusetud", siis ta lõi käega. Lootusetutes töödes oli palju parandusi. Mõni eksamitegija ei osanud hästi võõrkeeli. Osad küsimused olid rootsi keeles, mida parandajad oskasid ja tegid rootsikeelsetes vigades parandusi. Minu töös oli parandusi vähe. Aga ma olin tippvormi eksami ajaks ajastanud. Pärast eksami lõppu teadsin juba vähem.

Jäigi arendamata

1. e4 c6 2. Oc4 d5 3. ed Rf6 4. dc Rc6 5. d4 Of5 6. d5 Re5 7. Ob5+ Rfd7 8. Le2 f6 9. d6 Rf7 10. Of4 e5 11. Og3 Od6 12. f4 0-0 13. Ld2 ef 14. Of2 Ve8+ 15. Re2 Vc8 16. Od3 Og4 17. Lc1 f3 18. gf Of3 19. Vf1 Oh2 20. Oe3 Oe2 21. Oe2 Le7 22. Kf2 Le5 23. Vh1 Og3+ 24. Kf3 Rg5+ 25. Og5 fg 26. Od3 Vf8+ 27. Kg2 Oh5 28. Vh3 Ld5+ 29. Kg1 Ld4+ 30. Kg2 Vf2+ 0:1.

Palatist lahkumine

Vaatasin teki all taskulambiga postkasti, et teised ruumis viibijad parooli sisestamist ei näeks. Võibolla nad teki prao alt ikkagi nägid. Postkastis selgus, et Helina on mulle üle tüki aja endast foto saatnud. Mõtlesin, et võibolla peaks saatma mitu fotot vastu. Täna oli kojusõidu päev. Hakkasin kotti pakkima. Mul oli kolm kotti. Ühte panin mittesöödavaid asju ja teise toitu, kuigi seni oli see olnud mittesöödavate asjade kott. Küsisin, ega ma hommikusöögile ei hiline. Vastati, et nädalavahetustel on hommikusöök varem. Pidasin söömisest tähtsamaks siiski koti pakkimist. Pärast oleks saanud kotis olevaid asju ka süia. Uued patsiendid olid juba palatis sees ja istusid seni mulle kuulunud voodi peal. Mulle tuli mõte küsida, ega mõni kotti pandud asi nende oma ei ole. Nad ütlesid mitme asja kohta, et need on kellegi neist omad. Vabandasin, et ma ei tea täpselt, millised meie pere asjad on, sest kõik pole minu toodud, meie perest oli haiglas neli inimest - kaks külalistena ja kaks patsientidena. Mõtlesin, et need, kellelt ma küsin, võivad valetada ka, seetõttu ma teiste asjade kohta ei küsi. Vaatasin ka teisel pool voodit põrandal olevaid asju. Nende kohta ütlesin kohe, et need minu omad ei ole. Ütlesin, et see maja, kus see psühhiaatriahaigla asub, kuulub meie perele. See pärandati pool aastat tagasi minu isale ja isa andis selle haiglale kasutamiseks. Üks voodis istujatest küsis, kas isa sellepärast nii rikas ongi. Vastasin, et isa ei ole rikas, see korter ei too raha sisse, vaid viib välja. Juhul, kui sellel pole juba uut omanikku. Ühel päeval võib juhtuda, et ühtegi isa teost enam ei avaldata ja ta ei saa enam üldse raha. Ta saab küll palka kirjastamise, mitte kirjutamise eest.

Etturite pealt manööverdamine

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 f5 4. Rc3 Rd4 5. Re5 Rb5 6. Rb5 Rf6 7. d4 d6 8. Rc4 Od7 9. Rc3 fe 10. d5 Le7 11. Ld4 Of5 12. Og5 Lf7 13. Rb5 a6 14. Rc7+ Lc7 15. Of6 Vg8 16. Og5 Oe7 17. Oe7 Ke7 18. 0-0 Vae8 19. Vae1 Kd8 20. Lb6 Lb6 21. Rb6 e3 22. fe Oc2 23. Vf7 Ve7 24. Ve7 Ke7 25. Vc1 Od3 26. Vc7+ Kf6 27. Vb7 1:0.

24 aastat "Tõe ja õiguse" lugemisest

Kirjuta 10 mälestust või mõtet romaani "Tõde ja õigus" kohta.

1. Lugesin läbi kõik "Tõe ja õiguse" viis köidet.
2. Lugesin kõiki 12. klassis, kui kaks esimest ja viimane köide olid kohustuslikud.
3. 12. klassis hakkasin üldse õppeülesannetesse hoolsamalt suhtuma.
4. Kõige rohkem meeldis mulle lugemise ajal kolmas köide 1905. aasta revolutsioonist, aga hiljem sain teada, et seda trükiti Nõukogude ajal lühendatult.
5. 1905. aasta revolutsiooni teema oli huvitav ilmselt nii sellepärast, et olin ise üle elanud Laulva revolutsiooni, kui ka sellepärast, et valmistusin astuma samal õppeaastal ülikooli ajaloo osakonda.
6. Maaelu teemalised romaanid võisid öelda selle võrra vähem, et ma pole talupoeg olnud, ja abielu teemaline selle võrra, et ma pole abielus olnud.
7. Teine köide oli koolielu teemaline, aga see oli teistsuguse aja koolist kui ma ise olin näinud ja mulle meeldis olla kodus rohkem kui koolis.
8. Mul pole naabrite hulgas nii pikaajalisi vaenlasi olnud kui "Tõe ja õiguse" esimese köite peategelasel.
9. Kui raamatus ja laulusõnades on naaber see, kellega tülitsetakse, siis koolis on pinginaaber tavaliselt see, kellega saadakse paremini läbi kui keskmise klassikaaslasega.
10. Võibolla vanemates klassides huvitasid õpilasi teisest soost klassikaaslased rohkem, aga pinginaaber oli enamasti ikkagi samast soost.

Ungari kirjavahemärgid

Lugesin ungarikeelset koomiksiraamatu tutvustust. Raamatu autor ei olnud ungari-, vaid germaanipärase nimega ja elas Ameerikas. Ungarikeelses tutvustuses lõppesid tervelt neli esimest lauset järjest hüiumärgiga. Viies lause lõppes punktiga, aga algas hüüdsõnaga. Kuuendast ma hüüdmise tunnuseid ei leidnud, aga seitsmes lõppes jälle hüiumärgiga. Allpool tuli neid hõredamalt, aga see ei jäänud viimaseks.

Budapesti linnaosad

Tegin ungarikeelse otsingu 'Budapesti linnaosad'. Ootasin, et leian linnaosade nimed, aga leidsin hoopis tabeli, kus olid nimede asemel nende numbrid. Iga linnaosa oli tähistatud rooma numbriga. Algkoolis õpetati meile, et rooma numbrite järele punkti ei panda, aga ungarlased olid pannud, kuigi need olid lause keskel.

Tegevused peol

Olime ühel peol. Seal vaadati televiisorit. Televiisoris oli muusikavõistlus. Üks meie sugulane oli žüriis. Ta andis ühele laulule null punkti, teised andsid rohkem. Null punkti andmise põhjus oli arvatavasti selles, et laulu sõnad olid inglise keeles. Läksin teise tuppa. Mängisin ühe lapsega malet. Tingimused olid ebavõrdsed, sest laua erinevatel pooltel oli ruutude arv erinev. Pärast mängu lõppu läksin samas ruumis vanni. Vastasseina ääres oli üks teine mees vannis. Praegu oli siin toas ainult mehi, aga oli oodata, et enne kui ma riidesse panna jõuan, tuleb siia ka mõni naine. Üks naine läkski samasse vanni, kust ma olin just välja tulnud ja mille serval ma nüüd istusin. Ma ei vaadanud selle naise poole.

Õppetöö maht keskkoolis

Sain kätte keskkooli lõputunnistuse. Olin arvanud, et viimases klassis ma enam kolmesid ei saa, aga nüüd nägin, et tunnistusel on siiski kolm kolme. Need olid viimase veerandi hinded, aastahinnet need vist ei rikkunud. Üks kolm oli kirjatehnika eest, mida oli sarnaselt algkoolile uuesti hinnatud. Mõnda ainet oli hinnatud teistsuguses süsteemis ja mulle ei öelnud sellised hinded midagi. Panin tunnistuse päeviku vahele. Ott küsis, kas ma tean, kus mu tunnistus on. Püüdsin seda üles otsida, aga enam ei leidnud. Päeviku vahel oli igasuguseid pabereid, aga ükski neist polnud tunnistus.

*
Keskkoolis pidi rohkem õppima kui varem. Täna anti pähe õppida mitukümmend luuletust korraga. Kavatsesin koju jõudes õppimisega pihta hakata. Aga Kristeri arvates oli pähe õppimine halb õppimismeetod ja ta ütles, et tema ei õpi ühtegi luuletust, ükskõik mis hinne selle eest tuleb. Ütlesin, et nii palju luuletusi anti korraga õppida sellepärast, et täna on palju puudujaid. Luuletused olid kanamunad ja kui kõik oleksid koolis olnud, oleks igaühele jätkunud ainult üks luuletus. Õpetaja kommenteeris, et hakkan aru saama. Enne oleks õpetaja nagu ikkagi öelnud, et igaüks peab pähe õppima kõik luuletused.

Mõtted majadest

Eilse jalutuskäigu ajal mõtlesin majadest. Algul hakkasin mõtlema, milline maja millist raamatut meelde tuletab. Aga mõni maja tuletas hoopis mõnda muud asja, siis hakkasin mõtlema, mida majad üldse meelde tuletavad. Ei olnud ühtegi maja, mis midagi meelde ei oleks tuletanud. Oht oli seejuures küll, et üle autotee minnes oli autode vaatamine halvemini meeles kui tavaliselt. Mõni maja tuletas meelde mõnda muud maja. Ühel värv koorus, see tuletas meelde, kuidas ma olen koolimaja ust värvinud. Ühel oli ülemine korrus laiem kui alumine, see tuletas meelde rippaedasid. Mõne maja värvid tuletasid meelde poliitilisi sümboleid. Ühte viltust maja nähes meenus Pisa torn ja ühte nähes sõna 'tagasihoidlik'. Ühe maja pööninguaken nägi välja nagu vaimusilm. Üks maja oli olnud varem meie praegusest majast ilusam, aga pärast seda, kui meie maja remonditi, on nüüd meie maja ilusam. Ühe maja seinal olevad ruudud tuletasid meelde trelle ja ühe omad koolivihikut. Raamatutest tuli ühte maja nähes meelde "Muumitroll". Mõne maja katuseaken oli samasugune nagu nelja-aastaselt Pärnus suvitades sellel toal, kus me seal elasime. Mõnel majal esines kaari, mis tuletasid meelde kunstiajaloos õpitud romaani kaari. Mõni maja oli nii pikk, et kui selle kohta oli mõte ära mõeldud, aga olin ikka veel selle kõrval, mõtlesin ka mõnel muul teemal.

Forellidest

Mõtlesin, et olen lugenud, et lõhe ja forell on lähedalt sugulased, aga me sööme alati lõhet, mitte forelli. 'Forell' on võõrsõna, võibolla see näitab, et neid elab Eesti vetes üldse vähem? Aga mäletan, et olen ükskord lehitsetud Eesti kalade raamatus kahe forelliliigi nime näinud. Vast siis on forellil olemas ka eestipärasem nimetus? Vaatasin seletussõnaraamatust märksõna 'forell', aga seal sünonüüme ei olnud. Sain ainult teada, et on olemas ka kolmas forelliliik. Vaatasin ENE-st, kust leidsin ka eestipärasemad vasted:

meriforell - iherus
jõeforell - hõrnas
vikerforell - vikerhõrnas.

Viimane neist on Eestisse aastal 1896 sisse toodud. Vaatasin kirjutamise keskel, et varem olen blogis kirjutanud, et on vaieldav, kas kaks esimest on üks või kaks liiki. See mul polnud enam meeles, kuigi oli kahtlus, kas liik on õige sõna. Entsüklopeedia ütleb, et jõeforell on meriforelli mageveeline ja väiksem vorm, vikerforell aga mitme lõheliigi hübriid.

Ajaleht raamatukogus

Tund toimus laulmisklassis. Istusin Arieli kõrval. Õpetaja rääkis, et kõik õpilased on fašistid. Õpilased vaidlesid vastu. Õpetaja ütles, et ühelegi õpilasele ei meeldi Stalin, aga kõigile meeldib Hitler. Vastasin, et ei maksa esimese klassi õpilast ja täiskasvanut samastada.

*
Olin ülikooli raamatukogus. Ma ei lugenud ajalehti nende lugemissaalis, vaid võtsin lehed kaasa ja läksin korrus kõrgemale. Mõtlesin, et tahaks lugeda igalt leheküljelt, aga see võtaks palju aega, pean tegema väiksema valiku. Mõtlesin, et siin on pimedam kui kodus, võibolla oleks õigem lugeda kodus, aga tahan ka raamatukogus viibida. Istusin laua taga kahe mehe vahel. Meil oli nii kitsas, et võimatu oli teisi lugejaid vahepeal mitte puudutada. Ühe vastu puutumise peale küsis üks mees, mida ma tahan. Ma ei tahtnud temast midagi. Mees käis vahepeal ära ja siis tuli tagasi. Ta hakkas laua pealt ühte asja otsima. Tundus, et keegi oli selle vahepeal ära võtnud. Ütlesin, et enne minu selja tagant üks käsi liikus.

Pikk mäng kellata

Viimati mängitud malepartiid alustasin kellaga, aga see ei kuulanud enam üldse sõna, seetõttu panin kella juba enne katkestusseisu kõrvale ja loendasin minutite asemel mõtteid. Enamasti mõtlesin enne nupu liigutamist kümme mõtet, aga mõnel käigul tulenevalt seisust ka rohkem või vähem. Mäng oli selline:

1. d4 Rf6 2. Og5 e6 3. e4 h6 4. Of6 gf 5. Ld2 b6 6. c4 Ob7 7. f3 d6 8. Rc3 Rd7 9. Rge2 Og7 10. 0-0-0 Le7 11. Kb1 0-0 12. Rf4 Vfc8 13. Rh5 Rf8 14. Od3 a5 15. g4 Rg6 16. Rg7 Kg7 17. h4 a4 18. h5 Rf8 19. a3 c5 20. d5 e5 21. f4 ef 22. Vdf1 Rh7 (katkestusseis) 23. Vf4 Ve8 24. Oc2 Ld7 25. Ld1 Ve5 26. Ra4 Lc7 27. Lf3 Oa6 28. b3 b5 29. cb Ob5 30. Rc3 Od7 31. Kb2 La5 32. a4 Lb4 33. Va1 c4 34. Ra2 Lb6 35. Rc3 cb 36. Ob3 Vb8 37. Ld1 Le3 38. Vf1 Rg5 39. a5 Re4 40. Re4 Ve4 41. Vg1 Vd4 42. Lc2 Vd2 0:1.

Ungari lasteluuletus

Lugesin sõnaraamatuga, aga lugemise ajal märkmeid tegemata läbi pika ungarikeelse lasteluuletuse. Minu isal on luuletus, kus tahetakse minna turule, aga kits ei tule järele. Ungarikeelne luuletus on sarnasel teemal. Ainult et seal ei viida turule või laadale kitse, vaid jäära ehk isalammast. Algul arvasin, et luuletuste sisu on üksteisele veel sarnasem, sest ungari keeles on jäär ja sokk ehk isakits ühte moodi. Aga lõpupoole kasutatakse selle looma kohta ka sõna lammas. Luuletuses räägitakse, et sügisel, kui lörtsi sajab, viiakse jäär laadale või turule, sest tema käitumine on halb. Laada ja turu kohta on ungari keeles üks ja sama sõna. Karjane on olnud kannatlik ja vahel isegi jäära üle uhke, aga lõpuks karjase kannatus katkeb. Jäär korraldab ka laadal mürgli. Laadalised tahavad ta selle eest ära küpsetada. Nüüd hakkab karjasel jäärast kahju ja jäär pääseb lihuniku käest põgenema. Selle koha peal ongi kasutatud sõna lammas, et kus on ette kirjutatud, et kõik lambad on rumalad. Jäär leiab endiselt, et laat on tore, talle mürgel meeldib. Karjane ja jäär jäävad vanaduseni sõpradeks.