Õppimine

Istusin klassis 207 Kriiska loengus. Ta ei pidanud loengut, vaid lubas ruumi kogunenutel teha, mida nad ise tahtsid. Ma tegelesin ikkagi ajalooga. Olime alles põhikooliõpilased. Klassi ees istus üks naisõpetaja. Ta ütles ühele halbade hinnetega õpilasele, et see võiks õppima hakata, ta pole selleks veel liiga vana. Õpetaja rääkis, et keegi inimene õpib ülikoolis kolme üksteisele üldse mitte sarnast eriala korraga.

Ettekanded

Istusin kirjanduse tunnis koos pinginaabriga keskmise rea esimeses pingis. Hakkasime õppima uut raamatut. Krister ja Artur läksid klassi ette, et õpetaja asemel rääkida. Viimasel ajal rääkisid kõigist õpitavatest raamatutest nemad. Krister hakkas raamatu stiili asemel kirjeldama enda stiili, et ta räägib kiiresti ja seetõttu on lauses sõnade arv suur. Mina kirjutasin kuulamise ajal vihikusse enda mõtteid räägitava kohta, seega pidasin justkui omapoolset ettekannet, ainult kuuldamatult. Hakkasin kirjutama nii täissoditud pinnale, et juurdekirjutatav ei olnud loetav. Aga vihiku vahel oli must kopeerpaber, nii et sama jutt pidi olema loetav tagant poolt leheküljelt. Pinginaaber tahtis näha, mida ma kirjutan, aga ma ei tahtnud talle näidata.

Postkaart ja kirjand

Viisin muuseumile ühe kodust leitud postkaardi. Andsin üle postkaardi esimese ja viimase lehe, aga keskmise kohta ütlesin, et seda ei ole vist vaja. Postkaart oli saadetud Eestist välismaale, tekst oli kaardil kolmes keeles. Eri keeltes oli umbes sama jutt, aga mitte täpne tõlge. Hiljem ütlesin, et võibolla läheb muuseumil siiski vaja ka keskmist lehte. Läksin koju. Kodus oli minu toa põrand viltu. Kartsin, et see võib naabritele pähe kukkuda. Isa tuli vaatama. Ta tõstis põranda ülemise osa pealt ära ja selle alt tulid välja puupalgid, mis ei olnud viltu. Seega oli viltu olnud vaid põranda pealmine osa.

*

Kirjutasime koolis lõpukirjandit. Jõudsin kirjutamisega lõpule. Õpetaja vaatas minu tööd ja ütles, et osadel ei ole jälle piisavalt öelda. Küsisin, kas kirjand peab olema neli lehekülge. Õpetaja ütles jah. Mul oli praegu kaks pool. Asusin juurde kirjutama. Ütlesin, et seda ei ole, et mul piisavalt mõtteid ei oleks. Kuigi üheksandas klassis võis see veel nii olla. Ütlesin, et ma üldse ei tea, mis kellaks kirjand valmis peab olema. Tundus, et kella neljaks. Praegu oli juba kolm. Mõtlesin, et siis mul oleks õigem mustand pooleli jätta ja nõutud kellaajaks valmis saamiseks kohe puhtandit kirjutama hakata, nagu ma ükskord juba tegin. Aga puhtandis tahan lõikude järjekorda muuta, ma ei tea veel, milline peaks olema lõplik järjekord.

Vene avang

arvuti - inimene

1. e4 e5 2. Rf3 Rf6 3. Re5 d6 4. Rc4 Re4 5. d4 Rc6 6. d5 Rb8 7. Od3 Rf6 8. Rc3 Oe7 9. Of4 b5 10. Rb5 Ob7 11. Re3 Rd5 12. Lf3 c6 13. Rd5 cd 14. Lg3 0-0 15. 0-0-0 Ra6 16. Rd6 Od6 17. Od6 Ve8 18. Oa6 Oa6 19. Vd5 g6 20. Ve5 Lb6 21. Vd1 Vec8 22. h4 Vc6 23. Ve7 Vd8 24. Le5 Oc4 25. Oc7 Vd1+ 26. Kd1 f6 27. Ve8+ Kg7 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 2 minutit 19 sekundit, mustal 48 minutit 54 sekundit.

Jopi asukoht

Olin söökla letitaguse ja saali vahelises avas. Sööklatöötaja ajas mind eemale. Läksin saali põhiossa. Mul oli olnud täna öösel 37.4 palavik, aga ma ei teadnud, mis kraadiklaas praegu näitaks. Läksin klassiruumi, milles rippusid välisriided. Küsisin, kus minu riided on. Riin tõi mulle minu jopi kapist. Ütlesin, et vahel piisab tuju parandamiseks ühest heast lausest. Siis märkasin, et Riinu lause ja minu lause vahel on justkui seos, kas ma Riinu lauset oma lausega välja ei pressinud. Valmistusin koolimajast lahkuma. Mõtlesin, et vanasti läksin klassivendadega koos, aga enam pole läinud. Mitte ainult mina ei lähe teistega koos, vaid keegi pole minu juurde ka tulnud. Väljusime koolimajast. Välisukse käigus seisis Vene moodi mees, kuigi Vene oli surnud. See mees rääkis vene keeles ja kuulsin lauset, et üks laps oli ära tundnud, et näeb uuesti aastate eest kohatud last. Nii rääkija välimus kui ka selline jutu sisu näitasid, et tegemist on Vene vennaga. Rääkisin sellest klassivendadele. Ütlesin, et mitte ainult perekonnanimi polnud Vene, vaid tuleb välja, et tema vend ongi venelane. Mõtlesin, et kui olen oma jutu ära rääkinud, eraldun klassivendadest ja kõnnin neil eest ära. Nemad kõndisid üksteise kõrval väikeste vahedega, mina olin rääkimise ajal ka suuremat vahet hoidnud.

Treening ja mäng

Reedel ja laupäeval vaatasin kahe päevaga läbi ühe Kerese partii, mõeldes igal käigul viis mõtet. Reedel olin otse enne seda tõlkinud Ungari ajalehte, pärast seda avanes maleraamat ka kohast, kus Keres mängis ungarlasega. Ungarlane pakkus minu meelest natuke kahtlaselt etturite nõrgestamist, aga Keres ei võtnud seda vastu. Ungarlase eesmärk võis olla vankrile liini vabaks saamine või lippude vahetus Kerese võiduvõimaluste vähendamiseks. Mängu hilisemas faasis pakkus ungarlane uuesti etturite nõrgestust. Nüüd võttis Keres selle vastu, ungarlane ei suutnud nõrgestatud ettureid kaitsta ja alistus.

Täna läksin Vint.ee-sse ja võitsin kõik kolm välkpartiid. Teisest partiist jäi meelde kombinatsioon, kus lõin käiguga Oc6:g2 etturi, vastane vastas Kg1:g2, aga nüüd oli mul c-liin kahele raskele vigurile vaba ja võtsin väljalt c4 oda tagasi, jäädes enametturiga. Kolmandas mängus sama vastane sai algul enametturi, aga mäng pöördus minu kasuks. Esimese mängu vastane oli erinev. Pärast kolmandat mängu oli mul reiting 1885, mis peaks olema minu selle klubi rekord.

Ühendatud küsimus

Mulle öeldi, et minu unenäokirjeldustest on näha, et ma kardan asju, mida ei ole - et kellelgi on jälle seelikulukk lahti ja muud seesugust.

*

Vahepeal ei olnud paar päeva kooli olnud. Nüüd jälle oli, aga ma ei läinud ka nüüd kooli, sest vabade päevade ajal oli harjumus ära kadunud. Ma ei pidanud koolis käima, sest ma olin ühe korra juba kooli lõpetanud ja uuel korral oleks võinud juhtuda, et pannakse eelmisest korrast halvemad lõputunnistuse hinded.

*

Läksin presidendivalimistele. Kohtasin seal teisi perekonnaliikmeid. Kõndisin koos Tõnuga valimislaua juurde ja rääkisin, et alguses ma valisin Ilvese, aga kui ma lugesin valimissedelilt ühte tema valmislubadust, siis tahtsin otsust teise kandidaadi kasuks muuta, kuid mõtlesin, et otsust muuta ei sobi, nii ma seda ei teinud. Valimisametnik ütles, et nii on õige. Seina tagant valjuhääldajast lasti vahepeal võõrriigi propagandat. Valimisametnik hüüdis, et see, mida valjuhääldajas öeldi, on vale. Siis sain aru, et Ilvese valimisega hääletan ühtlasi põhiseaduse muutmise poolt, see võidakse muuta Euroopa Liidule vastavamaks, mida ma ei taha. Aga mõtlesin, et kui ma juba ütlesin, et ma otsust ei muuda, siis ei muuda ka nüüd. Tahtsin sedelit kasti lasta, selleks pidi ametnik enne lööma hääletussedelile templi ja valmiskasti pilult katte kõrvaldama. Aga ta lasi mul oodata, et ta saaks joonistada kõigepealt paberile maa all käiku kaevavat mutti ja öelda, mida mutt räägib.

Uus jää

Kõndisin kanali kõrval. Sellelt oli vahepeal jää ära sulanud, aga nüüd oli ilm uuesti külmemaks läinud ja jää oli taastunud. Oli karta, et keegi läheb jää peale ja kukub läbi. Selle peal kedagi näha siiski ei olnud. Kohati oli jää peal õhukest lumekihti, mis moodustas diagonaalis triipe.

*

Olime laagrist lahkuma valmistumas. Praegu oli veel viimane söögiaeg. Sõin kolmest plastmasstopsist pudingi moodi toite. See ei saanud kuidagi otsa. Mulle öeldi, et topsi täiesti puhtaks kraapida ei ole õige. Vastasin, et ma alati ei kraabigi, aga täna kraabin.

Pärast lõputunnistust

Olime just keskkooli lõpetanud. Klassijuhataja rääkis ühest õppeainest, mille tundides ma polnud ühtegi korda käinud, aga mille eest oli mulle positiivne hinne välja kirjutatud. Ma oleks saanud minna selle aine õpetajaga kohtuma praegu, aga ma ei teinud seda ka nüüd. Mind suleti kitsasse ruumi, et ma õpiks sealt välja pääsema, nagu Artur ütles. Lükkasin seina ribad kõrvale ja astusin ruumist välja. Öeldi, et selline väljumisviis ei ole lubatud. Hakkasin joostes põgenema. Põgenesime läbi metsa ja hoidsime teedest kaugemale. Kuna jooksime koguaeg sirgjoont mööda, ei saanud jälitajad meid kätte. Pidime mööduma ühtedest inimestest, aga püüdsin mööduda nii, et ei läheks neile väga lähedale. Neil inimestel oli koer, kes meid natuke aega jälitas, aga siis loobus. Jõudsin Tartusse. Mõtlesin, et jälitajad võisid sellega arvestada, et ma lõpuks koju jõuan, nad võivad olla minu koduukse ette varitsuse pannud. Seetõttu enne koju minekut kutsun turvamehe kaasa. Jõudsin oma korterisse ja keerasin lukule mitu keerdu peale, otsustades võtme risti ette jätta, et jälitajad ei saaks sisse tulla. Aga lukustatud uks avanes ja ukse taga seisis suur kari jälitajaid. Neil olid käes kõigi minu võtmete koopiad. Mõtlesin, et need jälitajad on minu kõik teisikud.

*

J. Lomp vaatas minu tõlgitud raamatut ja ütles, et ma olen sellesse vead sisse teinud. Vastasin, et mitte mina, vaid pärast mind töötas käsikirjaga toimetaja. Meenutasin, et kirjastuse direktor ütles, et ma olen suur vaidleja ning seetõttu toimetaja tööd üle vaadata ei saa, muidu oleks olnud võimalik vead ära parandada. Lomp ütles, et nüüd ma ju hakkasin vaidlema. Vastasin, et ärme sellest rohkem räägime. Lomp oli nõus. Ta küsis, kas ma olen näinud värvilise ja mustvalge vastandamist. Vastasin, et see oli "Suve" filmis, ma olen seda näinud. Seal oli uuem aeg värviline ja vahele näidati mustvalgeid "Kevade" kaadreid. Lisasin, et kunstnik Arrak on vastandanud värvilist ja mustvalget, kujutades keskaega värvilise ja uusaega mustvalgena. Aga mõtlesin, et see oli tal ainult ühes teoses vahelduse pärast, võibolla ta mõnes teises teoses kujutaks neid aegu teisiti.

*

Tõnu tuli esikusse ja hakkasin temaga juttu ajama. Ühe teise pere poiss võis vaadata, et ma räägin sama pilkavalt kui Tõnu. Kohates Ülemiste vanakest tuli küsida: "Kas Tallinna linn on valmis?", millele Ülemiste vanake vastas tavaliselt, et Tallinna linn ei saagi valmis, seda ei saa üle ujutada. Läksime ühe aia juurde, milles olime hiljuti pahandust tegemas käinud. Avama tuli sama vana naine, kes eelmine kord. Hoolimata sellest, et olime pahandust teinud, rääkis ta meiega sõbralikult. Sel korral olid meie soovid natuke teistsugused kui eelmisel korral.

Liivamale

Alustasime maleturniiri vooru. Mängisime malet liivaga. Võibolla ma sattusin esimese käiguga kaotusseisu, sest tegin tunneli lahti ja vastane sihtis sellest sisse. Aga ei teadnud veel, kuidas mäng edasi läheb. Oli komme, et vilja ei külvata käigu ava ette, vaid kaugemale teises suunas.

*

Kass oli maleturniiri kohtunik. Läksin tema laua juurde. Vahepeal käisin teisest ruumist enda käega kirjutatud mängijate nimekirja toomas. Kass sai mu käekirjast aru, aga ütles kirjutatu põhjal, et ma olen asjadest valesti aru saanud.

*

Ma ei tahtnud käsi määrida, seetõttu ma ei asetanud oma elektronkella riiuli peale, vaid viskasin sinna. Pärast seda vaatasin, et kell läks viskamisest katki. Ta ei näidanud enam kellaaega, vaid vilksatasid ainult numbrikatked, lisaks oli üks vedru otsapidi kella seest välja tulnud.

Firenze

Vaatasin itaaliakeelset dokumentaalfilmi Firenze linna kohta. See oli üles riputatud aastal 2018. Keskenduti arhitektuurile, skulptuuridele ja maalikunstile. Firenzes on jõgi, millest viivad üle sillad. Ühe silla näitamise ajal sain aru, et seda nimetatakse elegantseks. Et üle jõe viib sild, pole üllatav, aga ma polnud varem näinud, et ühe sellise silla peal on majad. Näidati Firenze katedraali, mida olen ka varem fotodelt näinud, aga filmis oli selle kohta rohkem detaile. Eesti keeles on kasutatud sõna 'piltilus', aga piltidel oli kujutatud ka koledusi nagu inimest sööv kurat või poodu. On arvatud, et kristlikum on rohkem riideid selga panna, aga kirikumaalidel kujutatakse ka akte. Ateistlikus maailmas käib võitlus lastepornoga, aga vanadel maalidel lubati kujutada ka lapsakte. Peale katedraali näidati ka ilmalikumat arhitektuuri. Juba ülikooli kunstiajaloo loengust on tuttav sõna palazzo, mis itaalia-eesti sõnaraamatu järgi tähendab paleed või lossi, aga Itaalia linnades tundub see olevat üsna tavaline hoone. Ühel seinamaalil kujutati lahingut, selle näitamise ajal olid filmitegijad pannud helitaustaks hobusehirnumise ja mõõgakõlina, mis oli pildil näidatuga kooskõlas. Korduvalt näidati kunsti restaureerijaid. Filmi lõpu poole oli korraks näha, et linna kõrval asuvad mäed. Uuslinnaosasid ei näidatud.

Eriline kursus

Ajalehes oli uudis, et ühelt ülikoolikursuselt on surnud järjekordne inimene. Seda rõhutati sellepärast, et sellelt kursuselt oli surnud rohkem inimesi kui nooremaid või vanemaid. Nende suremist seletati sellega, et kursust nimetati võitjate põlvkonnaks, neil oli tähtis osa Eesti taasiseseisvumisel ja nad põlesid läbi. Üks selle kursuse liige tegi muusikat, mis üllataval kombel ei olnud eriti karm. Aga võibolla mõnel hetkel läks see karmimaks.

Pikad etturikäigud

inimene - arvuti

1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. g4 Og6 5. h4 h5 6. g5 Rd7 7. Re2 La5+ 8. Od2 Lb6 9. b4 e6 10. c3 a5 11. La4 Va7 12. Lb3 ab 13. cb c5 14. Rf4 cd 15. Rg6 fg 16. f4 Rc5 17. Lb2 Re4 18. b5 d3 19. Vh2 Rd2 20. Ld2 Ld4 21. Rc3 Ob4 22. Vc1 Va3 23. Od3 Lg1+ 24. Of1 Oc3 25. Vc3 Vc3 26. Lc3 Lh2 27. Lc8+ Kf7 28. b6 Lf4 29. Lb7+ Re7 30. La7 Le3+ 31. Oe2 Vc8 32. Kf1 Vc1+ 33. Kg2 Vg1+ 34. Kh2 Lg3++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 26 minutit 3 sekundit, mustal 1 tund 40 minutit 37 sekundit.

Ainult valge

Mängisin Vint.ee-s kaks uut välkmalepartiid, mul olid mõlemas mängus valged. Esimene mäng oli kasutajanimeta vastasega. Panin talle tsentrist odaga kahvli vankrile h8 ja lipule d4, mille järel ta varsti alistus. Teises mängus oli vastasel kasutajanimi olemas. Panin talle käiguga Rf8+ kahvli kuningale h7 ja vankrile g6, mille peale ta alistus, aga siis märkasin, et ratsut vahelt võttes jätsin ka enda kaheksandal real oleva vankri liputulle, nii et võibolla edasimängimisel oleks mul jäänud ainult üks ettur rohkem.

Hambaravi ja male

Vaatasin hambaarstide reklaami. Hambaarstina töötas nüüd ka Karba, aga üldiselt oli arstide arv seoses koroonaga vähenenud. Arstid ütlesid reklaamis, mis on nende lemmiktoit. Nad sõid vähe. Toitude nimed mulle palju ei öelnud, sest need olid enamasti võõrkeelsed. Arvatavasti arstid ei söönudki neid toite pidevalt, vaid olid üks kord proovinud. Lõppes maleturniir ja algas autasustamine. Läksin mängusaali ja istusin selle tagumisse otsa külgseina äärde. Panin tähele, et Krister on minuga sarnases poosis. Mõtlesin, et võibolla saan auhinna, sest mul oli võiduprotsent suur ja lisaks ma viimases voorus võitsin. Alati, kui ma auhinna sain, olin mängust väsinud ja hoidsin saali tagumisse otsa. Nüüd olime väiksemas toas. Mõtlesin, et ma olen teistest inimestest lõbusam. Aga ma ei tohi lõbusust teeselda, vaid pean seda olema loomulikult.

"Tuna" 4/2020

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. Nr. 4/2020.

Tiina Saluvere avaldab ja kommenteerib Johannes Vares-Barbaruse kirju Johannes Semperile. Nende kirjavahetust on juba varem raamatus avaldatud, aga kirju on juurde leitud. Ei olda kindlad, kas Vares sooritas enesetapu või mõrvati, aga nüüd avaldatud materjalid viitavad sellele, et tal paistsid olevat enesetapumõtted. Elust väsimist seletatakse sellega, et tal polnud enam aega luuletada, aga luuletamist pidas ta tähtsaks. Minu meelest Stalini ajal ei pruugitud ka erakirjas kõiki mõtteid täielikult lahti kirjutada. Luuletamisvõimaluse puudumine võib sümboliseerida üldse maal sõnavabaduse vähenemise kahetsemist. Kui Nikolai I ajal sai ilukirjanduses rohkem öelda, siis oli ka Stalini ajal kergem ilukirjandusele viidata. Vares on kirjutanud Stalini ajal nüüd trükitud luuletuse, mille tegelane ei tunne rõõmu Nõukogude võimu saabumisest, vaid leiab, et tema elu on varem parem olnud ja et see tegelane suri juba enne, kui teda tabas gripp.

Jaak Valge arvustab koos Krista Aru raamatut Jaan Tõnissoni kohta ja Kalle Muuli raamatut Artur Sirgust. Valget ei häiri Aru poolehoid Tõnissonile, vaid see, kui mõni autor rõhutab erapooletust, oskamata ennast kõrvalt vaadata või teema vastu piisavalt huvi tunda. Olen ülikooli kursusetöös kirjutanud, et minu töö on erapooletu, aga see polnud minu enda välja mõeldud, et peab erapooletu olema, vaid nii oli mind õpetatud. Ilmselt kui oleks Valge juhendajaks võtnud, oleks õpetatud teisiti. Kui järele mõelda, siis kõik ülikooli õppejõud ei püüdnud erapooletuid loenguid pidada, aga need õppejõud ei rõhutanud ka ülikooli ajal seisukohtade võtmise tähtsust.

Silver Loit kirjutab maailmasõdadevahelistest Eesti-Poola suhetest. Teadsin, et Poola-Leedu suhted olid väga halvad, aga nüüd sain teada, et ka Poola-Läti suhted olid halvemad kui Poola-Eesti omad, sest ka Poolal ja Lätil oli ühine piir ja see tekitas ka nende vahel piiritüli. Praegu seatakse Euroopa Liidus eesmärgiks, et kõik liikmesriigid teeksid omavahel koostööd, aga tol ajal olevat olnud konkurents, kas Eesti saab paremini läbi Poola või Rootsiga. Eesti olevat eelistanud häid suhteid Poolaga Eesti-Leedu suhetele, sest Poola on suurem. Uuemal ajal Linnart Mäll tahtis, et just väikerahvad omavahel sõbrad oleksid. Olen lugenud, et Hendrik Sepp pidas ajaloos Rootsi võimu Poola võimust paremaks.

Piret Lotman kirjutab samuti esimesest Eesti ajast, täpsemalt Eestisse saadetud jesuiidist. Ilmselt selles artiklis oli koht, kus väideti ekslikult, et Eesti saatis Vatikani suursaadiku. Silver Loit kirjutab samas numbris usutavamalt, et maailmasõdade vahel oli Poola uutest riikidest ainus, kes saatis välja suursaadikuid, sest see oli tol ajal veel suurriikide privileeg. Kontrollisin üle ka Eero Medijaineni raamatust „Saadiku saatus. Välisministeerium ja saatkonnad 1918-1940“.

Mitu artiklit on arhiivindusest, sealhulgas Eva Näripea kirjutab filmiarhiivist. Ta mainib, et enne Teist maailmasõda Lätis ja Leedus filme ei säilitatud ning Eesti ei säilitanud kõiki filme. Mõtlesin, et kui seda ei teinud riiklik arhiiv, siis ilmselt filmi autori kodus olid filmid alles, kuni ta elas. Nõukogude ajal Uku Masingu raamatuid ka ei trükitud, aga tema käsikirju levitati ja paljundati. Juttu on sellest, nagu olen ka Sulev Vahtre ülikooliloengus kuulnud, et sarnasteks ajalooallikateks on peetud filmi-, foto- ja fonoallikaid. Mõtlesin, et fotodel on sarnasust ka maalidega, aga fonoallikas on neist ainsana täiesti liikuv. Foto seisab kogu aeg paigal ja ka filmi saab seisma panna. Liikumatule helile seevastu sarnaneks kõige rohkem vast monotoonne undamine, aga see on juba ajas kulgev protsess.

Mait Kõiv kirjutab Vana-Kreeka sümpoosionidest, millest oli juttu ka tema ülikooliloengus. Klassikokkutulekul mult küsiti vist teistsuguse sõnalõpuga, mida tähendab sümpoosium Vana-Kreeka moodi. Kui ma ei eksi, siis need peaksid siiski olema sama päritoluga sõnad, aga kreeka keel eelistab ühtesid ja ladina keel teisi sõnalõppe.

Janika Kronberg kirjutab essee koha peal Kalju Lepikust ja teeb oletusi, mis oleks juhtunud, kui ajalugu oleks läinud teisiti. Enn Tarvel ja maleklubis kohatud ajalooõpetaja Puis pole selliste oletuste tegemist õigeks pidanud, aga vähemalt ilukirjanduse taustaga inimestele on see ehk rohkem lubatud. Essees viidatakse minu isale, et Kalju Lepik sai enne Nõukogude võimu täielikku lõppu Eestit külastades targemaks, sest varem oli lubanud mitte külastada. Meie keskkooli kirjandustunnis arvas üks õpilane, et Lepiku nooremana kirjutatud luuletused on head, hiljem ta olevat tahtnud midagi veel kirjutada, aga polevat enam nii hästi osanud. Peeter Tulviste arvas Gustav Suitsu kohta samuti, et parim oli tema esimene luulekogu, kuid ei seletanud hilisemat kvaliteedilangust rumalamaks mineku, vaid sellega, et hiljem tahtnud ta kogu professori tarkuse luuletustesse sisse panna.

Turniiri lõpetamine

Lõppes maleturniir. Tahtsin koos Abramiga vaadata uuesti meievahelist viimase vooru partiid. Abram ütles, et ta on väsinud. Hakkasime juba vaatama, aga kui Abram nägi protokollist, kui suur on käikude arv, ütles ta, et siis ta küll ei vaata. Mul oli läinud kõigis partiides käikude arv suureks, see oli minu stiilile iseloomulik. Teised olid mänginud lühemaid partiisid. Karba tegeles autasustamisega. Ma ei pannud kohe tähele, kui ta minu nime hüüdis. Küsisin üle, mitmenda koha ma sain. Paberit vaadates tundus vahepeal juba, et minu koht ei olegi kõrge, aga siis nägin, et ma eksisin.

*

Lasime ühte tuppa vett. Aga siis tegin ettepaneku, et me selle praegu katkestaksime, sest vana vesi ei kuiva ära. Eemal lauas üks tüdruk rääkis rõõmsa häälega, et tal on verevähk. Teine tüdruk küsis, milles see seisneb. Esimene vastas, et haigus tekib silmas ja hakkab ülejäänud organismile survet avaldama.

Tuttav stiil

Mul ilmus uus luulekogu. Isa ütles, et see on parem kui üks tema kuulus luulekogu. Mõtlesin, et võibolla ta tahtis öelda vastupidi. Vastasin, et kui mul esimene luulekogu ilmus, siis lugejad veel üldse ei teadnud, mida sealt oodata, aga nüüd on minu stiil juba tuttav. Pärast seda lauset ei tundunud mulle raamat enam nii hea kui alguses, keegi võis öelda, et enesekordamine on puudus.

*

Ema rääkis, et ta jättis tänava äärde ajalehe, aga nüüd on see kadunud. Arvasin, et keegi võis selle endale kütteks viia. Ema rääkis, et erinevad inimesed rõhutavad erinevaid asju. Öeldavat, et koroonamaskid peavad külgedelt tihedalt vastu nägu olema, aga unustatavat ära, et ka nina pealt.

Ringiratast

"Loomingu Raamatukogude" kõigi numbrite kaantel oli varem pikka aega toodud katkendeid numbri sisust, aga enam ei toodud. Varem toodud katkendid olid olnud minu naise kohta, aga nüüd teati, et paremat naist ma nagunii ei saa.

*

Vaasis oli hundinuiasid, aga tundus, et need ei ole enam minu omad. Minu omad võisid olla ära visatud, sest need võisid olla pudenema hakanud. Ma mäletasin ühest varasemast aastast, et siis hakkasid hundinuiad talvel pudenema.

*

Saatsin listi kirju, aga hakati nurisema, et need kirjad olevat listi teemast mööda. Ma ei teinud neist märkustest välja ning jätkasin kirjade saatmist, sest minu arvates oli kultuur ajaloo teema. Hakkasin toas ümber mööbli ringe roomama ja lapsed jooksid sama teed. Laste jaoks oli see mäng lõbus.

Võistlustest lehtedes

Ajalehes kirjutati Tartu malemeistrivõistlustest. Mina polnud neil osalenud. Ütlesin, et kui mängimise ajal pildistatakse, siis see segab mängimist, fotograaf valib tükk aega kaadrit. Samadest võistlustest kirjutati ka ühes teises Tartu lehes. Küsisin, millal on varem juhtunud, et Tartu meistrivõistlustest kirjutatakse tervelt kahes lehes. Aga tavaliselt ma lugesin "Postimeest", täna vaatasin kahte muud lehte. Meil oli külalisi. Üks külas olev tüdruk küsis lauamängude kohta. Ütlesin, et ühte neist mängudest ma oskan. Tüdruk ütles, et talle meeldib teine mäng. Kaks tüdrukut ütlesid, et peaks hakkama koju minema. Nad võibolla ootasid, et ma paluksin, et nad ei läheks, aga seda ma ei teinud.

*

Läksin naaberhoovi. Panin raadio pikendusjuhtme rõdu alla kontakti ja hakkasin kõndima raadioaparaadiga järgmise maja juurde, et seal raadio mängima panna. Vaatasin, et raadiot kuulata ei saagi, sest vihma sajab. Otsustasin minna tuppa tagasi. Toas ei tohtinud ka aparaati mängima panna, enne kui ta ära kuivab.

*

Meile saabus külaline. Tundus, et mul jäi täna hommikusöök söömata, aga kindlalt ei mäletanud.

Arvuti kahing

arvuti - inimene

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 b5 6. Ob3 Oe7 7. Ve1 d6 8. c3 0-0 9. h3 Ob7 10. d4 ed 11. cd Ve8 12. Rg5 Vf8 13. Of7+ Vf7 14. Rf7 Kf7 15. Of4 Kg8 16. Rc3 Lf8 17. e5 de 18. de Re8 19. Lg4 Vd8 20. Ved1 Oc8 21. Lg3 Rd4 22. Oe3 Rf5 23. Lf3 Vd1+ 24. Vd1 Re3 25. Le3 Oc5 26. Lg3 Oe6 27. Vd8 b4 28. Re4 Ob6 29. Rf6+ Kh8 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 30 minutit 34 sekundit, mustal 1 tund 32 minutit.

Geeniproov

Kõndisin Lossi mäest üles. Tee peal olid noored, kes süüdistasid ühte enda hulgast, et see andis geeniproovi. Öeldi, et kui proov näitab vaimuhaiguse geeni olemasolu, siis see muudab suhtumist ka juhul, kui geen ei avaldu. Olin neist juba möödas, kui vaatasin selja taha ja nägin, et proovi andja lamab maas ja teda pekstakse. Mõtlesin, et ma ei saa appi minna, sest üksi kuue vastu ei saa. Seetõttu kõndisin edasi.

Kevadised käigud

Täna mängisin Vint.ee-s esimese vastasega välku 1:0 ja teisega 1:1. Esimeses mängus kukkus vastasel aeg ära. Laual oli lahkvärvi odade lõppmäng, aga vastase etturid olid nõrgestatud. Teises mängus alistus vastane materjalikaotuse tõttu ja kolmandas tegin ise sama.

Taimed aknalaual

Kevad edeneb ja nakatumine väheneb. "Miks sul õit ei ole?" - "Ma olen sõjaväelane ja mul on kaitsevärvi munder." Kaitseme ennast vaktsiini ja Caro-Kanni kaitsega.

Une pikkus

Olin maleturniiril. Rääkisin Karbale, et kui ma magada ei saa, siis ma mõtlen, et ei olegi vaja magada, aga tegelikult annab juba tunda, kui ma magan üheksa tunni asemel seitse. Karba vastas, et tema ei maga kunagi üle poole tunni. Vastasin, et mul tuleb meelde, et ta on sellest varem ka rääkinud. Aga mõtlesin, et kuidas ta laagris olla saab, kui ta nii vähe magab. Öösel ei saa telgis midagi teha, sest ei tohi teisi äratada, ja välja ei saa ka minna, sest väljas on külm.

Pühapäeva tõlge

Pühad laused ajalehest
osaliselt tõlkisin.

Laused pühast inimesest

aegamööda tilkusid.

Ajalugu annab aimu,

et on miskit juhtunud.

Kroonikas on hulgas laimu,

aga kõik ei luhtunud.

Kroonik pääses ajalehte

oma vana jutuga.

Kommentaator tegi tehte,

et võiks võtta nutuga.

Turniirile kiire

Olin teel maleturniirile. Kui ma oleks hiljaks jäänud, oleks mind võidud turniirilt kõrvale jätta. Olin andnud ühes voorus loobumisvõidu, teises olin saanud ise loobumisvõidu ja nüüd sain veel kõige rohkem mängida kolm vooru viiest, rohkem ei tohtinud mängult puududa. Riidehoius küsis Ivo mult turniiri eest raha. Maksin talle. Mänguruumis küsis mult kolmanda inimesena raha Rei. Ivo võibolla oli ainult teeselnud, et ta kasutab seda raha turniiri heaks.

Juhendaja loeng

Võtsin doktoritööl sama juhendaja, mis magistritööl. Läksin tema loengusse. Võtsin sinna kaasa teistele näitamiseks raamatu "Skisofreenia", sest see oli ilmunud samal ajal, mille kohta olid loengud. Loengu lõpul juhendaja kritiseeris loengusse kogunenuid. Ta oli nõus mind juhendama, aga minu kohta ütles ta mitu kriitilist asja. Üks neist oli, et see pole aktsepteeritav, et ma seda raamatut loengus näitasin, sest selles raamatus kirjutatakse ainult asju, mis olid juba sada aastat enne ilmumist teada. Mõtlesin, et aga teised ei tea niigi palju. Võibolla juhendaja tahtis öelda, et raamatu enda ilmumisest on peaaegu sada aastat möödas? Hiljem mõtlesin, et ei vasta tõele, et selles oleks kirjas ainult sada aastat enne ilmumist teada olnud asju, sest raamatus mainitakse ravimeid, mis olid otse enne teose ilmumist välja töötatud.

*

Seisin ilma riieteta vannitoas. Tahtsin ust riivi panna, aga riivi enam ukse küljes ei olnud. Lisaks oli uksepraost näha, kuidas inimene ukse taga koridoris kõnnib. Hoidsin ust ühe käega kinni. Siis mõtlesin, et ma parem ei hoia, muidu uksenupp laguneb.

Kiri ja postitus

Täna üles tõustes mäletasin ühte unenägu hästi ja kahte osaliselt. Enne unenägude üles kirjutamist hakkasin listi kirjale vastama ja pärast seda olid unenäod meelest läinud, mäletan veel ühe unenäo ühte detaili. Listi kirjutamine vähendas ka tänast muud töövõimet. Täna oli mulle palutud rääkida sauna kordategemisest, aga sellele oli vastatud, et ma pole vaktsineeritud. Täna näitas ajaleht varasemast suuremat vaktsineeritute arvu. Mul on sünnipäevani jäänud alla kuu, enne sünnipäeva poleks surnuksvaktsineerimine hea. Tegelikult statistika järgi sureb koroonasse rohkem inimesi kui vaktsineerimise kätte. Kui kõiki vaktsineeritakse, siis on paratamatu, et keegi ka sureb, aga vaktsineerimine ei pruugi olla põhjus. Nõukogude aja lõpul toimus erinevates liiduvabariikides meeleavaldusi, kuhu kogunes suur osa elanikkonnast, ja nii suure inimeste arvu kohta juhtus, et mõni päeva jooksul ka suri. Muidu Eestis vähemalt pidi meelavalduse päevadel liiklusõnnetuste arv vähenema.

Tehissaared

Rääkisime, et vahel teevad ehitajad asula valmis ja keegi ei lähegi sinna elama. Läänemerre oli tehtud hulgast väikestest saartest uus Rootsi, aga mitte keegi polnud sinna elama läinud. Mina leidsin, et kui seal ei elata, siis saab neid saari kasutada reisimiseks. Olin nendel saartel. Oli küsimus, kas kiiremini kõnnin mina või minu selja taga võõrad inimesed. Kõige hullem oleks olnud, kui keegi oleks saartele kaasa võtnud ketist lahtise koera.

*

Istusin laulmisklassis loengus. Meesõppejõud nimetas nimesid ja kirjutas neid tahvlile. Püüdsin tahvlilt nimesid konspekti ümber kirjutada, aga kuigi ma istusin esimeses pingis, nägin halvasti. Kirjutasin halvemini näha olevad tähed lihtsalt umbes sama kujuga. Mul võttis kirjutamine kaua aega. Õppejõud käratas minu nime. Pärast loengu lõppu koondus tahvli ümber terve hulk inimesi, kes ikka veel püüdsid endale nimesid tahvlilt konspekti kirjutada.

*

Olin koolimaja tiivatrepil. Pille pahandas, et Klaus oli talle saatnud sünnipäeval kirja, kus alguses oli juttu asjadest, mis Pillet ei huvitanud, alles lõpus tuli sünnipäevaõnnitlus. Läksin klassiruumi. Maaja küsis, kas ma tean, milline on keldrikakand. Vastasin, et tean küll. Lisasin, et varem ma tundsin selle ära. Ütlesin, et keldrikakand on liikumatu putukas. Maaja vaidles vastu, et see ei ole putukas. Mina ütlesin, et aga vahel tuleb ussist ka liblikas.

Tänaval ja poes

Ema ja teised hakkasid väljuma. Ema rääkis enne midagi uue mobiiltelefoni ostmisest. Küsisin, kas mina pean uue mobiiltelefoni ostma või tema. Sain vastusest aru, et mina. Aga kui ema läinud oli, mõtlesin, et võibolla ma sain valesti aru, kui nüüd mõlemad ostavad, saab telefone topelt. Pidin teistele järele minema, aga enne kaevasin maapinnal olevat objekti. Hakkas tunduma, et kaevasin lahti kellegi haua, aga ei teadnud kelle. Hoidsin kahe käega peast kinni, et näidata, et kaevasin haua lahti kogemata. Pealpool oli nimeta haud, selle alla oli jäänud teine haud, millel oli nimega hauakivi. Püüdsin hauda kinni ajada. Saabus Klaus. Selgus, et ta on ka varem väljunutele järgnemas.

*

Oli hoiatatud, et raamaturiiulid võivad ronimise korral ümber minna. Nüüd Henn proovis, kas lähevad. Selleks läks ta ise riiuli teisele küljele, et mitte alla jääda. Riiul läkski ümber. See tõsteti püsti tagasi, aga tundus, et riiulis reas olnud malekellad läksid kukkumisel puruks. Ütlesin, et siin olevaid ajalooraamatuid võiks minu tuppa viia, ilukirjandust võib vastu tuua. Henn ütles, et kui siin raamatuid vähemaks jääb, läheb riiul kergemini ümber. Mina ütlesin, et aga tühjema riiuli ümbermineku korral jääb kergemini ellu. Tegelikult ma ei teadnud, kui palju raamatuid peab riiulis olema, et hoop oleks surmav.

*

Üks inimene hakkas mind kompima. Ta rääkis, et mul on lihased nõrgad, aga jalalihased tugevad. Seletasin, et ma kõnnin iga päev pikka maad. Kõneleja tegi järeldusi ka minu siseelundite kohta, kuigi need poleks pidanud olema kompides tajutavad. Küsisin, kas ta on selgeltnägija. Ta vastas, et ongi.

*

Kõndisin ühe lapsega tänaval. Tegin ettepaneku, et tema kõnnib eespool ja veab mind järel, muidu kui mina eespool käiksin, võiksin liiga kiire sammuga astuda. Jõudsime majja. Seal laps haihtus ja tundus, et ei tule enam kunagi tagasi. Talle tulid parajasti teised lapsed külla, kes tahtsid temaga mängida. Üks laps pahandas minuga, et mina olen täiskasvanu, minu juuresolekut ta ei taha. Aga haihtunud laps siiski tuli tagasi. Olin toidupoes. Müüja esitas mulle küsimusi selle kohta, mida ma ostan, lisades minu vastuste põhjal mulle kaupu. Ta küsis, kas ma jogurtit ostan. Vastasin, et võibolla peaks ostma. Müüja tõi mulle riiulist kahte erinevat sorti jogurtit, et ma valiks, kumba ma neist ostan. Valisin ühe välja. Tegelikult ma polnud täna kapist vaadanud, mida on vaja osta, sest ei teadnud ette, et poeskäimine jääb minu ülesandeks.

Matikombinatsioon lõppmängus

inimene - arvuti

1. e4 e5 2. d4 ed 3. Ld4 Rc6 4. Le3 g6 5. Oc4 Og7 6. Rc3 d6 7. Rf3 Rge7 8. Od2 0-0 9. 0-0-0 Og4 10. h3 Of3 11. gf a6 12. h4 b5 13. Oe2 Od4 14. Lh6 f5 15. h5 Ld7 16. hg Rg6 17. ef Vf5 18. Od3 Vf7 19. Og6 hg 20. Lg6+ Vg7 21. Lh6 Ve8 22. Lh2 Lf5 23. Oh6 Oc3 24. bc Ve2 25. Vd2 Vd2 26. Kd2 Re5 27. Lh3 Rf3+ 28. Kc1 Vg4 29. Oe3 Rh4 30. Lf1 Kf7 31. Ld3 Ke6 32. Od4 c5 33. Ve1+ Kd7 34. Oe3 Kc6 35. Lf5 Rf5 36. Od2 Kd5 37. Ve8 a5 38. Vf8 Rh4 39. c4+ Kc4 40. Oa5 Rg6 41. Vf6 d5 42. Ob6 Re7 43. Vf7 Kc3 44. Vf3+ Kc4 45. Vf7 Ve4 46. Kd2 d4 47. f4 Rd5 48. Oc7 Rc3 49. f5 Ve2+ 50. Kc1 Ve1+ 51. Kb2 Vb1+ 52. Ka3 b4++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 7 minutit 39 sekundit, mustal 1 tund 22 minutit 34 sekundit.

Vanad asjad kaasas

Saksa keele tunnis pidi tegema harjutust, mida olime varasemas klassis juba teinud. Ütlesin, et mul on varasema klassi paber harjutuse vastustega kaasas. Need, kes praegu vastasid, mõtlesid uuesti. Tunni lõpul ütlesin, et mul pole aega korralikult õppida, sest ma tõlgin saksakeelset raamatut. Saksa keele õpetaja oli klassiruumist juba lahkunud, kui hakkasin päevikusse kirjutama õpetaja antud kodust tööd. Õpetaja Kalme vaatas, mida ma teen. Kirjutasin reede peale, aga Kalme pani tähele, et nädalapäev ja kuupäev ei klapi omavahel. Seletasin, et see on ühe varasema klassi päevik. Lisaks märkasin, et tunnid ei ole päevikusse kantud õpilase, vaid saksa keele õpetaja seisukohalt.

*

Sisenesime ühte trepikotta, et trepist üles minna. Mul läks ukse avamisel lund suhu. Jäi üle loota, et selle sees ei ole koroonapisikuid.

Nuppude poksimine

Täna mängisin Vint.ee-s kaks välkpartiid. Esimeses mängus alistusin etturilõppmängus vastase kuninga soodsama asendi tõttu, teises mängus kukkus mul halvemas seisus aeg ära. Reiting väga palju ei langenud.

Uutmoodi ristsõna

Vaatasin, et Ervini firma on hakanud avaldama lisaks paberristsõnadele ka elektroonilisi. Olin varem ka kuulnud, et sellised olemas on. Elektrooniline ristsõna oli ingliskeelne ja sellel olid ainult osad tähed sõnade ristumispunktid. Vaatasin seda paberit Ervini pool. Ervin ütles, et kõik külalised hakkavad seda paberit vaatama, aga ristsõnade koostamine toob vähe sisse. Mina ütlesin, et võõrkeelsete sõnadega on ristsõna koostamisel raskem ristumisi leida kui emakeelsetega. Lugesin Piiblit. Mõtlesin, et loen niisama läbi ja ei pane seda läbi saadud raamatute nimekirja. Siis sain aru, et see polegi Piibel, vaid Piibli ümberjutustus. Helmi kiitis, millises asendis mul riided on, aga mul olid need ainult kogemata selliseks läinud, kohendasin nad endisesse asendisse tagasi. Pidime hakkama Tartusse sõitma, aga väljas oli lumetorm. Ütlesin, et mul on ükskõik, millisesse Tartu punkti mind viiakse. Kui ma ainult Tartus olen, hakkan otse edasi kõndima, et koju jõuda. Kui selgub, et lähen vales suunas, siis keeran ümber.

Lihavõtted pastellidega

See aasta värvisin oma käega ainult ühe muna. Sellel oli juba enne värvimise alustamist küljes munatopsi jäetud värviline rant, mida mul soovitati kasutada kujunduselemendina.

Töö ja kool

Lamasin hommikul voodis ja lähenes kooliminek. Mulle tuli meelde, et eelmisel päeval ma tõlkisin kaks lehekülge raamatut ja kõik kooliasjad jäid tegemata. Seoses sellega tõusin täna tavalisest varem üles, et õppima hakata. Tegin vannitoauksel koledat häält, et teisi vannitoast eemale peletada. Koolis tuli minuga rääkima noorem Matjus ja pani algul pea lähemale kui koroonaohutus lubas. Kuigi ta järgnevalt tõmbas pea eemale, võisin ma nüüd olla juba nakatunud, sest keegi pidi viirusekandja olema. Teises ruumis rääkisin Sandriga. Tegin ka talle märkuse, et peab kahe meetri kaugusel olema. Rääksin, kuidas ma ei jõua kodus õpitud. Lisasin, et ma ei peagi koolis käima, sest mul on kool lõpetatud. Sander ütles, et mul on kooli vaja seltskonna pärast. Vaidlesin vastu, et ei ole, ma räägin raamatute lugemise ajal mõttes raamatutega. Sander ütles, et mõtlemisega ei saa ma kunagi nii kõrget kohta kui kõndimisega. Mina ütlesin, et ma kõnnin tänaval teistest mööda, kuna teised ei pinguta, võistlemise korral saaksin halvema koha. Kati S. sekkus, et ei saaks, higilõhn ei tähenda.

*

Läksin tundi. Tahtsin istuda Eriku kõrvale. Erik näitas, et ma istuksin temast teisele poole. See tähendas, et istusin Eriku ja Kristeri vahele. Varem nad olid istunud kõrvuti.

*

Olin kirjandusmuuseumis. Sinna oli tulnud üks esimese kursuse üliõpilane, kes esitas hästi palju küsimusi selle kohta, mida võib teha. Ta küsis, kas neli köidet võib korraga riiulist võtta. Üks natuke vanem mees, kes seda kuulis, vastas osatava häälega, et võib-võib.

*

Kõndisin koos kahe klassivennaga Raekoja platsil. Vastu tuli kolm muud klassivenda. Ma ei öelnud neile tere, aga keegi teine ka ei teretanud. Jutuks tuli ühe ema klassiõe mees. Küsiti, kas teda kirjandusringkondades millegi muu kui kirjandushuvi poolest ka hinnatakse.

Koogipakkumine

Üks tüdruk oli mõnes tunnis minu kõrval istunud. Täna istus ta kaugemal, aga küsis kogu klassilt, kas keegi alla 40-aastane tahab temaga lähisuhet luua, ta annab sellisele inimesele kooki. Teised ei vastanud, mina vastasin, et kooki ma võin süia. Läksin võtsin koogitüki ja istusin oma kohale tagasi. Rohkem ma ei kavatsenud selle tüdrukuga rääkida. Üks teine tüdruk õpetas seda tüdrukut, et nii suurele auditooriumile küsimust esitades ei saavuta tulemust. Kõneleja lisas, et üks mees küsib talt, mis ta eelarve on, aga selline küsimus on ebaviisakas.

Sport ja reisimine

Pidin koos ühe poisiga poodi minema ja talle maleauhinnaks kommi ostma. Nii võis juhtuda, et iga kord hakkab tema võitma ja iga kord ostan mina kommi.

*

Olime ekvaatoril. Mõtlesin, kas maailmas ühtegi jahedamat kohta ei ole. Siis hakkas mulle seal meeldima. Olime ekvaatoril vaid hetke, aga see pidi eluks ajaks meelde jääma.

*

Vaatasin tribüünil jalgpalli. Mõtlesin, et teleülekandes näidatakse ainult seda mängijat, kellel on pall, aga siin saan ise valida, millist mängijat ma jälgin. Peale põhipalli oli väljakul kängurul alternatiivne pall. Ta lõi sellega värava. Teised selle palliga löödud väravat ei arvestanud, aga viisakuse pärast heitsid kõik mängijad korraks pikali maha. Kokku oli mängus neli palli.

*

Istusime üritusel. Isa kõnetas Klausi. Pärast tuli välja, et isa ei olnud Klausi vaateväljas ja Klaus polnud kindel, kes teda kõnetas, sest isal oli hääl ära. Klausil endal samuti.

*

Käis spordivõistlus. Pealtvaatajaid ei olnud palju, aga neid oli tulnud ühest Aasia riigist. Lihtsatel inimestel oli lihtne elu ja neil oli ükskõik, mida nad vaatasid.

*

Ekskursioonil paluti järgmiseks suunduda alateadvuse ruumidesse. Sinna ma ei läinud, sest pidasin seda alandavaks, kui alateadvusega ilma ette hoiatamata trikke tehakse. Koridoris tuli mulle üks mees vastu torukujuline ese käes. Mõtlesin, et ta võib olla hüpnotiseeritud mind tapma. Päästaks see, kui ma hüpnotiseeriksin teda, et ta seda ei teeks. Haarasin tal käes olevast esemest, et ta ei saaks mind sellega lüia. Mees rääkis, et vanasti musketärid tapsid üksteist viha tundmata. Olin sellest romaanidest lugenud, kuidas nad võitlesid üksteisega duellidel elu ja surma peale ja rääkisid seejuures omavahel väga viisakalt.

Salakäik

Kui vaenlased olid majas, aga vahepeal teise tuppa läinud, eemaldas üks mees seina pealt vaiba, avas selle taga oleva ukse ja põgenes salakäiku. Üks tema kaaslane vaatas, et mis käik see on, ja järgnes talle. Nüüd oli paratamatu, et käiku näevad ka vaenlased. Nad võisid lasta käiku vett põgenejate uputamiseks. Aga käik tegi keskel allapoole kaare ja hakkas siis uuesti tõusma, ei teadnud, kas vesi oleks ka käigu teise poolde tõusnud. Pealegi kui käik oli ukse laiune, ei olnud vaenlastel sama laia veetoru, nii et täitunud oleks vaid osa käigust. Sellest unenäost oli ohtlik kirjutada, sest nii võidi salakäigud päriselt ka üles otsida. Võibolla põgenes mees käiku mööda kaugele, aga võibolla viis käik ainult Narva maantee teisele küljele. Võibolla mees ei põgenenudki läbi käigu, vaid võttis käigust seni käepärast olnutest tugevamaid automaatrelvi ja läks nendega vaenlastele vastu.