Viimane rõõmus

Riigis valitses kriis. Ema ütles, et mina olen ainus, kes on veel rõõmus. Vastasin, et mul on teistest suuremad rahavarud. Ema ütles, et tema väljaminekut suurendati ja sissetulekut pole tal üldse. Üks inimene rääkis ema rahast markades. Ei teadnud, kas ta ütles margad kroonide või sentide asemel. Listis oli kirjutatud, et kõik noored peavad abielluma ja tööd otsima. Ei arvestatud, et kõigil see ei õnnestu ja kõigile see ei meeldi. Ma oleks saanud tööd otsima hakata, aga ma oleksin ennast väljaspool kodu töötades halvasti tundnud. Läksin vaatasin vannitoa peeglist, kuidas mul nägu tahtevastaselt tõmbleb. Võidi öelda, et mulle on tähtis ainult, et enda psühhoos raske ei oleks, teise inimese raskest psühhoosist ma ei hooli. Kõndisin koos Jürgen I.-ga tänaval. Ta kiitis mind, et ma olen osalenud maleturniiril iga kord rahataotlejaga samal päeval. Vastasin, et ma ei teadnudki seda, ma tulen kohale lihtsalt kindlal kuupäeval üks kord kuus. Jürgen seletas, et Peebo on teinud kogu aeg temaatilisi turniire, vahepeal on rahataotleja turniirid ja vahepeal muud. Mõnele turniirile jätab ta nõrgemad ja mõnele tugevamad kutsumata. Ma ei teadnud, kas keegi peale Peebo võib veel inimesi turniirile kutsuda. Peebol endal ei pruukinud see alati võimalik olla.

Viikideta viigimatš

Täna mängisin Vint.ee-s välkmalet 1:1. Esimeses mängus tegi vastane avangus kahtlasi käike, aga temal kulus vähem aega. Alistusin hilises keskmängus pärast ründava vankri ettejätmist. Teises mängus oli lõppmängus natuke pusimist, et mitte patti panna, aga sain lipu peale ja vastane alistus.

Vanaema raamaturiiul

Olin vanaema pool. Tal oli riiulis palju huvitavaid raamatuid. Mõtlesin, et ma ei vii neist ühtegi enne koju, kui kõik varem viidud on läbi loetud.

Värv sidumise vastu

inimene - arvuti
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Od6 6. d4 Og4 7. de Of3 8. Lf3 Oe5 9. Vd1 Lf6 10. Lb3 Vd8 11. Vd8+ Ld8 12. Ld3 Rf6 13. Ld8+ Kd8 14. f3 Od4+ 15. Kf1 Oe5 16. h3 Ke7 17. Rd2 b5 18. Vb1 Vd8 19. b3 Rh5 20. Oa3+ Kf6 21. Vd1 Oc3 22. Oc1 g5 23. Kg1 Vd6 24. Kh2 Ke7 25. g3 Ke6 26. Kg2 c5 27. Kf2 Od4+ 28. Kg2 Oe5 29. g4 Rf4+ 30. Kf2 Rh3+ 31. Ke3 Od4+ 32. Ke2 Rf4 33. Ke1 Ke5 34. Rf1 Of2+ 35. Kf2 Vd1 36. Ob2+ Ke6 37. Re3 Vd2+ 38. Kf1 Rd3 39. Oc3 Vf2+ 40. Kg1 Vf3 41. cd Ve3 42. Od2 Vd3 43. Og5 0:1. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 29 minutit 44 sekundit, mustal 1 tund 28 minutit 26 sekundit.

Mohácsi lahing

Otsisin välja võrgulehe Ungari linnade nimedega, et valida, millise kohta neist dokumentaalfilmi otsida. Tuttav oli kohanimi Mohács, kus aastal 1526 toimus lahing, milles türklased võitsid ungarlasi. Leidsingi aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=K3KiCZDq_C4 ungarikeelse filmi selle lahingu kohta. Filmis küll rääkimist palju ei olegi, näidatakse sõjaväe teekonda lahingupaika ja võitlust. Suur osa natuke üle 20 minuti pikast filmist on teekond lahingupaika enne lahingu algust, teekonna käigus toimub küll juba väiksemaid kokkupõrkeid. Vägi on lavastatud kaadrites ehitud kõikvõimalike erinevate lippude ja vimplitega. Ratsutatakse hobuste seljas, veeretatakse suurte torudega suurtükke. Sõdurid on relvastatud piikide ja sõjakirvestega. Kantakse raudrüüsid, soomustatud on ka osad hobused. Vahepeal näidatakse sõdureid ja vahepeal kaarti, kus väed on tähistatud sümbolitega, millest kaks näevad välja täpselt nagu malediagrammidel malenupud ratsu ja lipp. On küll ka püssi kujutisi, mis ei ole malesümbol. Film lõppeb ootamatu koha peal lahingu järelloost kokkuvõtet tegemata.

Teine vaktsiinisüst

Eile läksin teist koroonavaktsiini süsti saama. Esimese süsti puhul sai kellaaega ise valida, aga teise puhul anti kellaaeg ette. Vaktsineerimismajas tuli mask ette panna. Mulle öeldi, et ma panin selle pahupidi. Vastasin, et esimest korda. Öeldi, et hakkab meelest minema. Keerasin vastavalt soovitusele maski ümber ja läksin edasi. Enne süsti küsiti, kas eelmine kord kõrvaltoimeid oli. Soovitati, mis rohtu sel korral kodus võtta. Küsiti, kumba õlga süst teha. Mäletasin, kumba õlga tehti eelmine kord ja arvasin, et nüüd tuleb teha teisele poole, aga öeldi, et see tehakse mõlemal korral samasse õlga. Pärast süsti pidi veerand tundi jälgimise all istuma, seda sisustasin heade luuletuste mõttes lugemisega. Algul mõtlesin tegeleda proosalausetega, aga alustada tahtes ei tundnud selle jaoks jõudu. Kodus soovitati, et ma enne rohtu ei võtaks, kui mõni kõrvaltoime ilmneb. Erinevalt esimesest korrast oli peavalu, aga see oli nõrk. Pärast lõunasööki kõht korises, aga seda ravisin kummeliteega, mitte tabletiga. Järgneval ööl oli uni lühem kui heaks peetakse ja ärgates on süstiõlg valusam kui magama minnes. Loodetavasti see varsti möödub ja mul on plaanis pärast vaktsineerimisest nädala möödumist hakata tegema asju, mida ma seni nakkusohu tõttu edasi olen lükanud.

Asendinõue

Üks inimene kehtestas nõudmise, et raamat tuleb lugeda lõpuni selles asendis, milles seda on alustatud. Olin varem lugenud õhus hõljudes, aga viimasel ajal eelistanud jalgu maapinnal hoida. Nõudmist kuuldes hakkasin uuesti õhus hõljuma.

Küsimus unenägude kohta

Üks poiss küsis, kas ma olen näinud unes teda nõusid pesemas. Vastasin, et võibolla olen. Siis mõtlesin, et ta võis tahta teada, kas üks hiljutine unenäokirjeldus, kus ma jätsin tegelase nime välja kirjutamata, käib tema kohta. Seetõttu ütlesin, et viimase ajani nägin ma üldse vähe nõudepesemist unes, kuigi pesen sageli.

Pidulikult kosmoses

Kaugelt taevast paistval tähel

käisin mõttes ära,

minekuks ju öösiti on

taevas lahti värav.

Silmis põles jaanituli,

kuigi polnud tikku,

meenutasin teisel korral

suitsust tekkind lippu.

Reisida on siiski tore,

kui saab olla kodus.

Tagasitee ajutiselt

pilvedesse kadus.

Jaanituli edasi viis

aparaadi sabas,

kui see lendas kõrgusse

ja inimesi rabas.

Jaanipäeval puhkan välja

sellest kuulsast ööst,

kui sai tehtud taeva poole

tormiline sööst.

Pidulikud mängud

Täna Vint.ee-s ühe mittereitinguarvestusliku mängu võitsin ja kaks reitinguarvestuslikku kaotasin. Esimeses mängus jättis vastane ette kõigepealt viguri ja lõppmängus ei jõudnud piisavalt kiiresti lippu. Teises mängus mängis vastane avangut paremini ja jäin kuningarünnaku alla. Kolmandas mängus oli mõlemapoolseid rünnakukatseid, aga arvestasin võimatu käiguga ja sattusin kaotusseisu.

Tõlke rahastamine

Kirjutasin rahataotlust raamatu tõlkimiseks. Tahtsin tõlkida pool raamatut proosat ja pool luulet. Luule kohta panin kaks tõlgitud rida näiteks kirja. See võis tähendada, et mulle raha ei anta, sest olin teinud umbkaudse naljatõlke, kasutades ühte enda leiutatud sõna. Mulle polnud enda luulekogude avaldamiseks ka toetust makstud. Võidi vaadata, et ma ei pea luule puhul rütminõuetest kinni. Aga taotlus võidi ka pooleks teha, et proosa tõlkimise eest antakse toetust ja luule osa eest mitte.

E hääldus

Sõnaraamatu reeglite järgi tuleb ungari keeles lühike e hääldada ä. Uuemates videotes nagu ongi palju täpihäälikuid olnud. Aga kui vaatasin 1940. aastate dokumentaalfilme, siis sõnades, kus on sõnaraamatu järgi lühike e, minu kõrv kuulis ka e, mitte ä.

Aastavahetused kohvikus

Kõndisin bussipeatusesse. Buss oli ees, aga ma ei läinud peale, vaid lasin tal ära sõita, sest kõigepealt tahtsin kontrollida, kas mul on pilet olemas. Taskus oli küll hunnik münte, aga ütlesin, et vähemalt osad neist on krooniaegsed.

*

Läksin aastavahetust tähistama jälle ühte kindlasse kohvikusse. Ühel aastavahetusel olin siin istunud koos Joannaga, aga täna istus lauda Joanna asemel Airi pere. Vaatasin ühes suunas, aga Airi vaatas minu poole. Vaatasin teisele poole, aga seal vaatas Helena minu poole. Vaatasin keskele laua peale. Helena ütles, et mõlemad vaatavad.

Ründav vangerdus

arvuti - inimene

1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rf3 e6 5. Oe2 c5 6. Oe3 cd 7. Rd4 Re7 8. Rc3 Rbc6 9. Ob5 a6 10. Oc6+ bc 11. g4 Og6 12. Rb3 Lc7 13. f4 Rc8 14. 0-0 Oe7 15. f5 ef 16. gf Le5 17. Od4 Lc7 18. fg hg 19. Le2 Kf8 20. Vae1 Rd6 21. Og7+ Kg7 22. Le5+ Kg8 23. Le7+ Lb6+ 24. Kh1 Rf5 25. Vf5 Va7 26. Lf6 Lb8 27. Vfe5 Kh7 28. V5e3 Lc8 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 8 minutit 48 sekundit, mustal 1 tund 39 minutit 26 sekundit. 

Karm õppejõud

Sain Pajurilt tagasi eksamitöö. Algusesse olin kirjutanud üles kolm eksamiküsimust. Nende kõrvale oli Pajur kirjutanud, et ma piirduksin ühe vaenulikkuse avaldusega. Mõtlesin, et mul oligi neid ainult üks, ülejäänud olid naljad. Otsisin töö hinnet. Hinne oli kolm. Ma polnud varem ülikoolis nii madalat hinnet saanud. Pajur oli nähtavasti tööd liiga lühikeseks pidanud, kuigi olin kirjutanud täis kaks suurt lehekülge. Pajur oli andnud paberit rohkem, aga mul oli olnud halb pastakas, seetõttu piirdusin kahe leheküljega. Ülejäänud õppejõud oma eksamitel nõudsidki ainult kahe lehekülje kirjutamist. Pajur oli teinud sama moodi nagu õpetaja Toompere, et oli kõik minu enda mõtted veaks lugenud ja kirjutanud punasega juurde, et saab ka teisiti öelda. Mõtlesin, et ma ei lähe ühegi paranduse üle vaidlema, vaid püian magada.

Elu kirjeldus

Elu oli raske, aga keegi ei saand teada.

Elu oli kerge, kuid ei usutud.

Elu oli ilus, aga silmaga ei näinud,

sest et silmad olid nõnda pimedad.

Ainult vaimusilmas nägin palju kulda,

nägin võlujõudu, selle sümboleid.

Unenäos ma olin teises riigis käinud.

Unenäos kõik asjad olid korda läinud.

Jälle sünnipäev

Täna oli kahe päeva jooksul juba teise lapse sünnipäevapidu. Kohale jõudmiseks sõitsin esimest korda sel aastal autoga. See oli takso. Taksojuht rääkis, et ilm on väga palav, aga et palav olevat parem kui jahe. Pidu toimus tuttavas majas, aga võõrastes ruumides. Toas oli kiik. Küsisin, mitu kilo see kannab. Vastati, et mind kannab. Meenutasin, et vanasti öeldi, et suur laps ei tohi kiige peale istuda, muidu minevat kiik katki. Täna proovitud kiik ei läinud, aga see oli siiski minust lühemate inimeste jaoks, minul ulatusid jalad põrandale. Erineva korruse peoruumide vahel oli läbipaistev aukudega lagi, mis peale astumisel vetrus. Üks laps mängis klotsidega, mis erinevalt kodus olevatest ei tundunud olevat puust tehtud.

Suur sünnipäev

Täna toimus aasta esimene suurem sünnipäevapidu. See toimus kolmandat aastat loodusmajas. Sõime soolasemaid ja magusamaid suupisteid ning maasikaid, jõime vett ja morssi. Vaatlesin rohkem kui eelmistel aastatel maja ümbritsevat aeda. Õde ütles, et kui tema loodusesõprade ringis käis, oli selle koha peal teine ja väiksem maja. Peolauas suunasin tähelepanu vahepeal ühe ja vahepeal teise kõneleja jutule, aga mitut juttu korraga ei suutnud jälgida. Vahepeal kuulamisele keskendumise asemel tegin tähelepanekuid laualina mustri ja sünnipäevaküünalde erinevate värvide kohta.

Ainus anne

Sisenesin trepikotta, et minna tuppa. Aga äkki hakkasin trepikoda läbipääsmatuna nägema. See võis tähendada, et pean veetma öö trepikojas.

*

Õppisin ülikooli ajalooeksamiks. Seni olin saanud eksamite eest kogu aeg viisi, aga täna oli raske õppida. Mõtlesin, et võibolla mul muid andeid ei olegi kui korralikkus. Nagu varemgi, õppisin osalt programmiväliseid asju, et neid eksamil kasutada. Homme pidi olema viimane päev, mil saab veel õppida, tundus, et ma ei saa selle ajaga programmi selgeks. Õppejõud ütles, et suvel pole loengute järele vajadust, sest on ilmunud uus õpik. Ta ei öelnud õpiku pealkirja, seetõttu ma ei kirjutanud seda üles. Aga mõtlesin, et võibolla peaksin ise õpiku üles otsima. Toimusid kaitsmised. Üks tüdruk kaitses oma uurimistööd. Ta viis jutu pirukatele, mida ta kaitsmise kuulajatele pakub. Tundus, et selleks, et aeg täis rääkida, kui ta põhiteemal nii pikalt rääkida ei oska. Ta kuulutas ise oma kõne lõppenuks, kutsudes kuulajaid pirukaid võtma, selle asemel, et oodata lõpetamiseks õppejõu nõusolekut.

Lähenev kokkusaamine

Pidin Helinaga kokku saama ja vahetasime enne seda telefonikõnesid. Üks kõne tuli Hennu telefonile. Henn küsis, kas mina võtan vastu. Vastasin, et ta ise võtaks. Helistaja küsis Hennult, kes ta on. Viibisin peol, kus oli palju noori. Teised naersid, aga mina enam ei osanud. Üks tüdruk ütles, et ta töötab nõustajana, kes ei tunne oma eriala. Vastasin, et mina olen samasugune tõlkija. Läksin koos vennaga loodusesse, kus pidime Helinaga kokku saama. Minu ja venna teed läksid lahku, aga ma ei hakanud teda enam üles otsima. Teele jäi küngas. Mõtlesin, et läheks sellest kõrvalt mööda, künka otsast mind nähtaks liiga hästi. Siis tuli mulle meelde ütlus, et sõjas on eelis sellel, kes asub kõrgemal, seetõttu otsustasin siiski künka otsa ronida.

"Pan Tadeusz"

Adam Mickiewicz. „Pan Tadeusz ehk Viimne kohturetk Leedus. Šlahta lugu 1811. ja 1812. a. kaheteistkümnes värsiraamatus“. Poola keelest tõlkinud ja kommenteerinud Aleksander Raid. Juku-Kalle Raid 2000, Tallinn. 399 lehekülge.

Seda raamatut on paigutatud erinevatesse žanritesse. Raamatu enda kommentaarides on kasutatud nimetusi värssromaan, poeem ja eepos. Ma eelistan seda nimetada eeposeks, kui olen enda koduleheküljel olevaid tekstegi lõpetamata eeposteks nimetanud, Mickiewiczi teos on mahu poolest eepose mõõtu.

Kommentaaridest selgub, et tõlge eesti keelde on valminud juba Nõukogude ajal, aga trükki jõudis see alles uuel ajal. Võibolla olid varasemad ilmumistakistused seotud teose venevastasusega. Originaali levitamine oli sarnastel põhjustel raskendatud ka 19. sajandil.

Eepose originaal on kirjutatud riimidega, aga eesti keelde on teos tõlgitud mõtte täpsuse nimel riime kasutamata. Selles ei ole tõlge täiesti järjekindel, paaril leheküljel, kus riimsõnad kordusid otsekõnes rea piires, on tõlgitud riimidega.

Raamatu tegevus toimub Napoleoni ajal. On väidetud, et rahvusluse tõus Euroopas oli seotud vastuseisuga Napoleonile, aga selle teose järgi tundub, et poolakate puhul aitas sellele kaasa Napoleoni pooldamine. Venemaa, Austria ja Preisimaa olid varem Poola ära jaganud, aga Napoleoni ajal loodi riik, mida ajaloraamatutes on nimetatud Varssavi hertsogiriigiks või Varssavi hertsogkonnaks, eepose tõlkes nimetatakse Poolaks ja selle kommentaarides Varssavi vürstiriigiks.

Varem oli olnud olemas Poola-Leedu ühisriik, eepose tegevusajal kuulus Leedu veel Venemaale, aga seda mindi koos Napoleoniga tagasi vallutama. Maailmasõdade vahel olid Poola ja Leedu suhted halvad piiritüli tõttu, aga eepose järgi olid üle saja aasta varem poolakad ja leedulased ühisriigi taastamisest huvitatud. Võibolla aitas sellele kaasa, et mõlemad olid katoliiklased, aga ümberringi elasid õigeusklikud ja protestandid. Leedu ja poola keel pole lähedalt sugulased, aga peale keelesuguluse on võimalik, et omavahel saadakse hästi läbi ka keelte õppimise pärast. Eurolistis on kirjutatud, et itaalia keel ei ole eestikeelses listis nii lubatud kui inglise keel, sest kritiseerija inglise keelt oskab, aga itaalia keelt mitte.

Eepose alguses on tegelased rõõmsad, aga see rõõm pole mulle lugejana nii nakkav kui Byroni luule tõlkeid lugedes tema negatiivsed emotsioonid. Erinevad eepose leheküljed mõjuvad siiski erinevalt, kõige koledamad on lahingu- ja löömingukirjeldused, looduskirjeldused ja rahulikumate hetkede kujutamine on meeldivamad. Epiloogis, mida polevat eepose esmatrükis ära toodud, on jutustajat tabanud kurbus, sest Napoleon ja koos temaga Poola on lüia saanud.

Eessõnas nimetatakse teost realistlikuks, järelsõnas seostatakse autorit romantismiga, aga konkreetset teost peetakse romantismi ja realismi piiril seisvaks. Enne järelsõnani jõudmist leidsin teosest ka ise nii realistlikke kui ka romantilisi elemente. See on igal juhul täielikult või osaliselt või ümberjutustusena loetud eepostest kõige realistlikum. Tegelased ei ole hiiglased ega üleloomulikud tegelased, Jumalat küll usutakse, aga Jumal pole teose tegelane. Hiljuti loetud romantik Byronil olid suurte emotsioonide nimel kogu aeg laibad, aga Mickiewicz teab, et reaalsuses on haavata saada kergem. Lahing ei puhke Dumas’ teoste moodi seoses tegelaste õilsusega, vaid täiesti mõttetult äkki antud käsu tõttu. Erinevalt „Kalevipojast“ ei oska loomad ja linnud rääkida. Ei ole romantilist truudust, vaid naine mõtleb mehe vahetamisest juba enne pulmi. Ei ole Carlyle’i moodi siiruse ülistamist, vaid peategelane teeskleb seente korjamist, et tegelikult teda huvitavale naisele läheneda.

Romantilisemad elemendis teoses on looduse ja maaelu kiitmine, ühe tegelase Robin Hoodi moodi täpne laskmisoskus, rahvuslus, minevikunostalgia, taevakehade järgi tuleviku ennustamine ja ühe tegelase külmavereline hoolimatus ohtude suhtes. Kuigi pole hiiglasi, nimetati ühel leheküljel ühte tegelast vägilaseks. Romantilisi elemente leidsin siiski vähem kui realistlikke.

Ungari keele tund

Olin ungari keele tunnis. Tunni lõpus ütlesin õpetajale, et ma olen päeva jooksul ungari keelt unustanud, hommikul kodus ma teadsin arvsõnu, praegu mitte. Seepeale hakkas õpetaja neid meelde tuletama. Ta küsis, kuidas üks arvsõna on. Ta ütles kõigepealt, mis variant on vale. Teadsin just seda variant ja kui see vale oli, ei öelnud ma midagi. Arvasin, et õpetaja tahab natuke hääldust täpsustada, aga ta ütles ette hoopis teise sünonüümi. Mõtlesin, et ostan endale internetist ungarikeelse aabitsa ja hakkan seda tõlkima. Küsiti, kuidas on üks ungarikeelne sõna. Otsisin selle sõnaraamatust välja ning ütlesin. Aga kui tahtsin otsida sama sõna teist korda, siis ma seda enam ei leidnud. Võibolla olin varem kasutanud sõnaraamatu eesti-ungari osa asemel ungari-eesti oma või leidnud sõna juhuslikust kohast avades. Sõna ei olnud ka väljendite hulgas. Ütlesin, et seda pole üldse siin.

Pestud riis

Pesin nõusid. Tuli üks töömees ja küsis süia. Olin vee all käinud paja põhjast leidnud riisi, mida oli seal liiga palju. Näitasin seda töömehele. Ta võttis selle endale söömiseks. Hoiatasin, et see võib seebiga koos olla. Töömees ütles, et kui on, siis on. Hiljem vaatasin, et töömees on osa riisi võtmata jätnud. Selle, mis ta oli võtnud, oli ta jätnud laua peale ootama, ise eemaldudes. Läksin ja kallasin ülejäänud riisi varem võetule peale. Kui töömees tagasi tuli, hakkas ta riisi kaugemal pliidil soendama. Ta küsis mult, kas pliit toidu valmissaamisel teeb häält. Vastasin, et ma selle pliidi kohta ei tea, ma pole sellega süia teinud. Aga toit peaks valmis olema siis, kui pliidinupp jõuab keskkohta ja teeb piiksu. Vaatasin, et nupp on juba keskkohast kaugemale jõudnud ja läheb kiiresti edasi, aga piiksu ei olnud käinud. Ei teadnud siiski, kas kõik on soe, kui riis polnud pandud patta korraga.

1900 piir

Täna ületasin Vint.ee-s esmakordselt sealse reitingu 1900 piiri. Võitsin kõik kolm mängu ja uus reiting on 1902. Esimeses mängus panin vastase laua keskel olevale lipule ähvardusi, nende eest taganedes jäi tal kaitseta väli e3, kust panin kuningale g1 ja vankrile d2 kahvli. Viimast käiku mõtles vastane kaua ja ületas mõtlemisaja. Järgmised mängud olid teise vastasega. Pakkusin teises mängus kuningarünnaku nimel kahinguks kahte vigurit kolme etturi eest, vastane lõi ainult ühe viguri, aga sai sellest hoolimata mati. Viimases kolmandas mängus mõtles vastane esimest käiku hästi kaua, pärast jättis ta nuppe ette.

Õpiku käsk

Olin matemaatikatunnis. Õpikusse oli kirjutatud, et tuleb joonistada 90 kraadine nurk. Joonistasin selle malli abil, aga nurk tuli kõver. Kui õpetaja minu vihikusse vaatama tuli, siis ütlesin, et õpikut on soditud, seetõttu pole selgelt loetav, kas tuli joonistada 90 või 30 kraadine nurk. Vist hoopis 30. Joonistasin ka selle. Minu ees istuv poiss itsitas, et ma nii halvasti joonistan. Vaatasin, et endal on tal malli küljes seade, mille ta oli saanud lükata 30 kraadi peale selle sirgemaks joonistamiseks, aga mulle polnud ta seda öelnud.

*

Olin kirjastuse ruumides. Lugesin raamatut ja vahepeal kõndisin toas niisama ringi. Mõtlesin, et kui ma kogu aeg ei loe, siis mulle töölepingut ei anta. Aga kui ma lugemise jätkamiseks uuesti maha istusin, siis oli kell vähem kui ma arvasin.

Materjal liputiival

inimene - arvuti

1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 d6 4. 0-0 Od7 5. d4 Rd4 6. Od7+ Ld7 7. Rd4 cd 8. Ld4 e5 9. Ld3 Oe7 10. b3 Rf6 11. Vd1 Lc6 12. f3 0-0 13. Oa3 b5 14. Kh1 Vfc8 15. c3 Ld7 16. Rd2 Rh5 17. Rf1 Rf4 18. Ld2 a5 19. Re3 Vc6 20. Rf5 Vd8 21. Re7+ Le7 22. Vac1 Lf6 23. Vc2 d5 24. ed Vd5 25. Le1 Lh4 26. Vdc1 Le1+ 27. Ve1 b4 28. Oc1 Rd3 29. Vee2 bc 30. h3 0:1. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 21 minutit 58 sekundit, mustal 1 tund 24 minutit 3 sekundit.

Ärajäänud vastuvõtt

Paide saunas olid tikutoosid. Proovisin, kas põlenud tiku teise otsaga õnnestub tuld tõmmata. Siis mõtlesin, et põlenud tikuots võib uuesti põlema plahvatada, seetõttu võtsin põlemata tiku ja proovisin selle väävlita otsaga. Kui olin mitu korda proovinud, läkski tikk põlema. Mõtlesin, et siis ei ole õige, mis arheoloogia raamatus kirjutati, nagu oleks tingimata kahte väävliga pinda vaja. Läksin saunast välja ning rääkisin, mida ma olin teinud. Ütlesin, et kuigi tikk lõpuks süttis, kriipis see enne tikutopsi väävliga külge.

*

Olin ühes kohas bussiga käinud. Mõtlesin, et ma mäletan, et buss keeras ära pärast koolimaja, siis ma võibolla oskan sinna jala ka minna. Või sõitis buss edasi siiski ringiga.

*

Ootasin Pajuri vastuvõttu. Pille tuli mulle ütlema, et ta helistas Pajurile ja Pajur ütles, et teda täna ei tule. Mina ütlesin, et aga silti polnud uksel. See on juba teine juhendaja, kes jätab vastuvõtuajal kohale tulemata ja ei pane silti välja. Sõitsin bussis. Vaatasin tänast "Sirpi". Seal kirjutati, et Pajuril on täna sünnipäev. Võibolla Pille oli tahtnud mind hoiatada, et kui ma Pajuriga kohtun, ei jätaks ma teda teadmatusest sünnipäeva puhul õnnitlemata. Lehes kirjutati, et Pajur on tegutsenud ka luuletajana ja teinud ka füüsilist tööd. Mina olin tema loengust aru saanud, et ta on luuletajate vastu vaenulik, aga järele mõeldes oli ta kasutanud luulelisi väljendeid.

Petseri Teataja 1921

„Petseri Teataja“. 11. mai – 6. august 1921.

Tartu rahu järgi kuulus Petserimaa Eestile, aga praeguse seisuga suuremalt jaolt mitte. Ka tol ajal elas seal venelasi ja lätlasi. Uuritud ajalehenumbrites oli vähemalt digiteeritud kujul neli lehekülge numbri kohta, neist kaks eesti ja kaks vene keeles. Osalt on eri keeles leheküljed üksteise tõlked, aga osa sisust erineb. Venekeelsetelt lehekülgedelt lugesin ma peamiselt siiski vaid pealkirju. Setumaal kõneldi ka setu murret, aga ajalehe eestikeelsed leheküljed on kirjakeeles. Setu keelt esineb vaid erandjuhul följetonis. Vene keel on praegusest vanemas kirjakeeles, sellise tähestikuga, mida praeguses vene keeles ei kasutata.

Enne lugemise alustamist määrasin kindlaks, et loen 25 numbrist igaühest neli kirjutist, esimeses järjekorras Venemaa, teises venelaste, kolmandas õigeusklike ja neljandas kommunistide kohta.

Venemaa kohta kirjutatakse, et seal valitseb nälg. Veel lõikuskuu numbris teatatakse Venemaa mässudest, mis on seotud toidunormi vähendamisega. Põhja-Venemaal valmivad küll saagid hiljem kui Eestis. Poola mäletatavasti alles hiljuti sõdis Venemaaga, aga nüüd peab oma kohustuseks nälgivat maad aidata. Kuidas Venemaa selle eest „tänas“, selgus aastal 1939. Aga kirjutatakse ka sellest, kuidas Ameerika abistas veel rahu ajal Eestit, kuigi Eestis oli olukord parem.

Sõda Venemaal oli lõppemas. Lükati ümber kuuldusi sõjajalal olekust ja sõlmiti rahusid. Jaapan olevat nõudnud demokraatiat, kuigi on väidetud, et demokraatia on võimalik vaid Lääne tsivilisatsioonis. Teatatakse kapitalismi taastamisest Venemaal, mis on ilmselt sama, mis nep-i algus. Venemaal on käibel erinevad rahad korraga, kadunud keisririigi raha kurss tundub olevat kõrgem kui olemasoleva riigi omal. Hakatavat vermima uut hõberaha tsaari piltidega, sest vormid pärinevat endisest ajast. Kas aastaarv ikka saadi välja vahetada? Eesti ja Venemaa vahel liiguvad optandid, aga Venemaale suundujatelt tahetakse Eesti pass ära võtta.

Märksõnaga „venelased“ seostub Vene emigrantide tegevus Eestis. Eesti seisukohalt saaks neid nimetada immigrantideks ehk sisserändajateks, aga nimetatakse emigrantideks ehk Venemaalt väljarändajateks. Tegutsevad emigrantide komiteed. Esineb soovi Venemaale tagasi pöörduda. Aga emigrandid ise ütlevad, et nende olukord on kõige parem Eestis ja Soomes. Seega esimesena Tartu rahu sõlmides sai Eesti teistest paremini läbi punastega, aga emigrantide näol ka valgetega.

Kirjutatakse, et Eesti ei taha siin elavaid venelasi assimileerida. Uuemal ajal ma olen küll raadiost kuulnud, kuidas üks Tarand ütles, et venelased tuleb assimileerida. Aga esimesel iseseisvusajal ei olnud probleem nendega nii suur, sest neid oli vähem kui Nõukogude aja lõpuks.

Nagu varem loetud Ernitsa raamatu piirimaade peatükkides, nii on ka selles ajaleheaastakäigus juttu perekonnanimede panemisest. Õigeusklikul lihtrahval puudusid pikka aega perekonnanimed, võibolla on vene keeles siiani isanimel selle võrra suurem tähtsus kui eestlastel.

Märksõnaga „õigeusklikud“ seostub vanalt kalendrilt uuele üleminek, mis luterlikus Eestis käis kergemini, aga millele õigeusklikud vastu seisid. Korduvalt kirjutati, kuidas riik püiab uuele kalendrile üleminekut tagant sundida. Usuküsimustest oli ka muus seoses juttu. Petserimaal valitses õigeusk, aga Petserisse Pihkva tänavale taheti ehitada ka luteri kirikut.

Märksõna „kommunistid“ kattub suuremalt osalt märksõnaga Venemaa, aga natuke kirjutatakse ka rahvusvahelisest kommunistlikust internatsionaalist. Eesti kohaliku kommunistliku partei mainimist ma ei märganud, kuigi olen õppinud, et enne 1. detsembrit 1924 olid kommunistid Eestis veel üsna populaarsed. Aga kuna kommunistid olid mul alles neljas teemaeelistus, siis võis mõni esineda võiv teade ka lugemata jääda.

Põhiliselt lugesin lühinuppe, kuigi esiküljel avaldati ka pikemaid artikleid. Mõnes numbris oli venekeelsetel lehekülgedel Venemaa kohta rohkem pealkirju kui eestikeelsetel. Uudised Venemaa kohta jõudsid lehte sageli mõne kolmanda riigi vahendusel.

Õpetajate päev

Läksin kooli peatrepist alla. Vastu tuli õpetaja Holts. Ta küsis, miks ma puudusin. Vastasin, et mul oli palavik. Mitte küll suur, ainult 37,1, aga mul oli ka muid haigussümptomeid. Ma olin olnud haige kaks korda järjest, ühel neist kordadest oli palavik suurem olnud. Ja nüüd oli maailmas tekkinud koroona, mistõttu ei tohtinud enam väikse palavikuga ka koolis käia. Läksin koolisööklasse. Seal ei söödud, vaid kuulati õpetajate päeva jutlust. Uurisin, kas tohib ikkagi sööma hakata. Üks naisõpetaja küsis, kas mul on söögitalong. Andsin talle ühe talongi, aga see oli mitu aastat vana. Mul oli samas plastümbrises veel söögitalonge. Küsisin õpetajalt, mis ta arvab, kas ma pean endale kantseleist uue söögitalongi küsima, ma olen vahel söönud ka ilma talongita. Õpetaja arvas, et ma pean kantseleisse minema. Seal olid täna tavaliste töötajate asemel õpilased, kes mängisid õpetajate päeva puhul töö tegemist. Küsisin nende käest söögitalongi. Nad ütlesid, et selle eest tuleb maksta 12 eurot. See oli kümnendik mu kuusissetulekust. Maksin raha ära ja sain talongi kätte. Varem olin kõik talongid saanud raha maksmata.

Võõras ja tuttav linnaosa

Pidin minema võõrasse linnaossa. Seal oli see viga, et ei teadnud, mida võib teha. Oma linnaosas ma teadsin, millises kohas võib mängida, millises töötada ja millises mõlemat. Kui mind vahel keelata tuli, siis mitte üle ühe korra sama asja eest.

Vanaisa turniirivõit

Kontrollisin kodusest arhiivist, kas olen lugenud, et minu vanaisa Herbert Ligi tuli Kuressaare või Saaremaa meistriks. Vihiku "Minu partiid Saaremaa 1948. a. esivõistlustel" vahel on 18 osavõtjaga ringsüsteemis turniiri tabel, kus esikohale on kirjutatud nimi Ligi 14,5 punktiga, teisele kohale Tasa sama punktide arvuga, kolmas on Varjas 12,5 punktiga. Vihiku lõppu on kirjutatud: "Matši Ligi-Tasa lõpptulemus: +2 -1 =1". Turniiri esimene voor on mängitud 21. märtsil 1948, järelmatši kolm esimest partiid on mängitud 3., 5. ja 10. aprillil, viimase partii kohta pole kuupäeva toodud.

Kahtlustaja

Kohtu-uurija kahtlustas mind kuriteos. Minu vennad andsid talle minu kohta hea iseloomustuse. Kohtu-uurija ütles, et tema sellist iseloomustust ei usu. Ta andis osaliselt järele, et võibolla ma uuemal ajal olen vendadelt head käitumist õppinud. Vennad ütlesid, et ma olen alati hästi käitunud.

*

Vaatasin ülikooli õppehoone kabineti uksest sisse, aga ei sisenenud, sest seal ühte inimest parajasti võeti vastu. Ruumis olevad mehed kutsusid mind siiski sisse. Küsisin, kas õppeaega saab üks aasta pikendada. Vastati, et saab küll. Ütlesin, et ma ei pruugi selle aastaga ka ülikooli lõpetatud saada, sest olen samal ajal ka magistriõppes. Mind võeti magistriõppesse vastu, kui bakalaureuseõpe ei olnud veel lõpetatud. Ja kolmandaks teen ma samal ajal tööd.

Vana korteri juures

Mulle meenus, et kui olime juba uude korterisse kolinud, käisime paaril korral vana korteri juures Kerstiniga mängimas. Kerstin oli väga hea laps, kuigi tema praegused ajaleheartiklid olid kehvad. Kokkusaamistel ta naeris ja ei kartnud poistega rääkida. Mina rääkisin vähem kui praegu, kuigi mitte veel nii vähe kui vahepealsel ajal.

Välk jätkub

Täna läksin siiski välku mängima. Esimeses mängus oli vastasel hästi kõrge reiting ja alistusin halvemas lõppmängus. Teises mängus oli teine vastane, kelle reiting oli ka minu omast palju kõrgem. Võitsin viguri ja seejärel veel materjali, aga mängu lõpus oli vastane kiirem ja kaotasin ajaga. Madalama reitinguga mängijaid mängima saada ei õnnestunud.

Raha mõju

Lugesin "Sirbist" tuttava nimega ajaloolase artiklit, kellega me oleme varem üksteist kritiseerinud. Sel korral ma ka päris sama moodi ei mõelnud. Kirjutaja küll kritiseerib sotsialismi, aga mõtleb ka ise majanduse keskselt. Ta kiidab turumajandust, tuues näiteks, et koroonavaktsiinid olevat sellepärast kiiresti välja töötatud, et selle eest maksti palju raha ja inimesi motiveerivat raha. Mulle tundub, et antud juhul oli oma osa siiski ka soovil enda ja teiste elusid päästa. Rahast üksi ei ole kasu, kui ise koroonasse surra. Turumajandus võis küll olla kokkuvõttes Nõukogude Liidu majandusest edukam, aga mõnes valdkonnas nagu kosmosevõidujooks ja spordimedalite võitmine jõudis Nõukogude Liit ette. Aga artikli eesmärk oli mõelda selle üle, kuidas keskkonnaprobleemidega toime tulla, see teema on kiiduväärne.

Tundus tuttav

Olime ühes saalis ja tegime teatrit. Kui vaenlane lähenes, pidid kõik peitu minema. Teised peitsid nurka, mina laua alla. Lõpuks teatas kojamees, et seda vaenlast pole olemas, vaid tema mängis seda, et inimesi võimalike ohtude eest hoiatada.

*

Ühe ajaloolise isiku sugulaste kohta oli selgunud uusi andmeid. Vastasin suures ajaloolistis selleteemalisele kirjale. Seepeale kirjutas üks listi liige, et ta ei tea, mida minule eelnev kirjale vastaja ning mina öelda tahtsime, aga et meie kirjad ei käinud nende sugulaste kohta. Mõtlesin, et selles listis vist otsitakse kõigist minu kirjadest vigu. Vastaks, et kes seostest aru ei saa, see mõelgu. Olin ajalootunnis, mida andis üks meesõpetaja. Algul kuulasin niisama, aga kui õpetaja mainis ühte asja, mida ma varem ei teadnud, siis haarasin õpiku, et sealt selle kohta vaadata. Õpetaja näitas mulle, et sisukord pole õpiku lõpus, vaid alguses. Televiisorist tuli film, kus kõlas kaamera kiire liikumise taustal muusika. Tundus, et see on sama film, mida ma ükskord lapsena nägin ja mis mulle väga meeldis. Aga uuel vaatamisel ei jätnud film enam nii võimsat muljet kui tol korral.

Valed riided

Läksin söögiasutusse. Koolipoisid esitasid leti taga seisvale töötajale küsimusi. Töötaja ütles, et noored võtavad peole minnes käteräti kaasa. Koolipoisid küsisid, miks nad kaasa võtavad. Valisin ühe toidu ja vaatasin, kuhu istuda. Peaaegu kõik kohad olid täis ja lauad olid kaetud valmis pandud toitudega. Laudade taga istusid ülikondades inimesed, kes ootasid, millal võib sööma hakata. Mulle tuli meelde, et ma olin tulnud matustele, aga ma olin unustanud ülikonna selga panna ja tulnud tavalistes riietes. Saabus üks klassivend. Kui ma teda kõnetasin, tegi ta väsinud nägu. Temal ka ülikonda ei olnud. Ta läks must teisele poole. Kui ma näoga sinnapoole pöörasin, hakkas ta sõbralikumalt rääkima. Kolmandas suunas vaadates nägin veel kahte ülikonnata klassivenda. Kui ütlesin, et ma unustasin ülikonna selga panna, hakkasid nad laginal naerma. Käisin vahepeal ära. Kui ma mitu tundi hiljem tagasi tulin, oodati ikka veel matuste algust. Otsisin wc-d, aga ei leidnud. Siis nägin, et üks inimene sisenes ühest uksest. Selgus, et siin olid reas wc-de uksed, aga neid polnud vastava sildiga tähistatud. Wc-s kuulsin enda kõrvalt häält. Kui ma kõrvale vaatasin, selgus, et kuigi uksed olid eraldi, ei olnud kabiinide vahel vaheseinu. Tuli minna peielauda. Uksest siseneti kahekaupa. Üks klassivend kutsus mind kaasa, et läheme kahekesi. Ma jäin ikkagi tast mõni samm maha. Pidin istuma sellise koha peale, kus ülikonna puudumine silma ei torka. Küsiti, kas kadunukese peres on kõik hästi. Vastasin, et võibolla mitte, sest kadunukese abikaasa ega kadunuke ise ei ole matustele tulnud.

*

Kõndisin tänaval. Üks lastega perekond sisenes ühe maja trepikotta. Läksin edasi ja keerasin ümber selle maja nurga. Leidsin maast laste kinda. Korjasin selle üles ja läksin tagasi, küsides veel uksele jäänud lapselt, kas see on nende pere kinnas. Laps ütles, et ei ole, aga võttis kinda vastu. Puudutasin kogemata kaks korda käega suud, aga käe küljes võis olla koroonapisikuid.

*

Kõndisin Pika tänava lõpus. Keerasin majade taha, et suunduda tuldud suunas tagasi. Mõtlesin, kas minna hoovi ühest või teisest servast. Valisin lähema serva. Mõtlesin, et mul on tee nii hästi selge, et näen unenäos ka kõiki detaile. Aga edasi kõndides hakkas tunduma, et kuna ma pole ärkvel olles seda teed käinud, hakkan varsti õudusi nägema.

Pikk lühipartii

Mõtlesin, et lõpetaks välkmale mängimise ära, parem pikas mängus kaotada kui välkmales võita. Mängu teeb huvitavaks mõtlemine, mitte kiirustamine. Selle aja, mis on seni kulunud välkmalele, saaks kulutada aeglases tempos maleraamatute lugemisele. Huvitav oli ka tänast kaotuspartiid mängida:

arvuti - inimene
1. d4 f5 2. c4 Rf6 3. g3 e6 4. Og2 d5 5. cd Rd5 6. a3 Rc6 7. Rc3 Oe7 8. Od5 ed 9. Rf3 Of6 10. Lb3 Rd4 11. Rd4 Od4 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 50 minutit 44 sekundit, mustal 1 tund 50 minutit 39 sekundit.

Varasem kellaaeg

Võrgus oli olnud Fischeri male mängijaid vähe, aga nüüd sai hakata ennast kirja panema Fischeri male meistriliigasse, kus oli registreerujaid rohkem. Küsisin, kas liigas võib mängida ka ilma meistritasemeta. Olin tulnud täna spordikooli vaatama tavalisest varasemal kellaajal, aga varsti saabusid ka Rei ja mõned üliõpilase moodi mängijad. Alustati turniiriga. Mina jäin esimeses voorus vabaks, aga mulle anti üks vastane, kes turniiril ei osalenud. Ta ütles, et ei taha mängida, aga hakkas siiski mängima. Mängus tuli mõlemal ette valekäike. Ühel korral mulle tundus, et vastane tegi kaks käiku järjest. Kahisin kaks vankrit vigurite vastu, aga lootsin, et varsti tuleb matt. Mul oli enda kuningas ka ohus, sellest hoolimata lootsin vastase kuningale mati panna. Lõpuks kuulutasin mängu endale võidetuks, põhjendusega, et valekäik on kaotus. Ütlesin, et valekäike tegid küll mõlemad, aga vastane tegi viimasena ja rohkem, ühel käigul mitu.

Nähtus taevas

Olime maakohas. Nähti, et eemal tõuseb õhku vesipüks, seetõttu hakkasid teised põgenema, kuigi võibolla ainult tundus, et see on vesipüks. Mõtlesin, et valitud suunas põgenemine võib olla viga, aga otsustasin siiski teistele järgneda. Olin neist maha jäänud. Mõtlesin, et üksi üle lageda välja põgenedes võin ainsana surma saada. Jõudsin teistele järele teise talu lähedal. Ema ja Henn asusid ühe koha suunas teele. Läksin nendega kaasa. Ema ütles, et Hennul on sellepärast selline nägu, et talle ei meeldi, et mina kaasa tulen. Läksin siiski, võibolla tõlgendas ema nägu valesti. Jõudsin kooli tagaõuele. Sinna oli tekkinud kuri koer. Viskasin talle toitu, mis tegi tema kurjusele lõpu. Nüüd ei pidanud ta minu peale järgmistel kordadel ka kuri olema. Mõtlesin, et koerad selleks hauguvadki, et neile süia antaks.

Budapesti piiramine

Otsisin ungarikeelset dokumentaalfilmi mõne linnaosa kohta, aga leidsin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=8wlz2Y1Xpf0 ajaloofilmi "Budapesti piiramine" Teise maailmasõja kohta. Film on ungari keeles, aga ingliskeelsete subtiitritega. Tähelepanu keskendus subtiitritele ja selle võrra õppisin ungari keelt juurde mitte rohkem, vaid vähem kui ükskeelsetest filmidest. Nii palju sain siiski teada, et 'kapitulatsioon' on ungari keeles 'kapituláció'. Subtiitrite lugemise tõttu panin ka pilti halvemini tähele.

Filmis ei nimetatud Ungari liitu Hitleriga hukatuslikuks, vaid Ungarile kasulikuks, kuna Ungari sai naabermaadelt tagasi ungarlastega asustatud alasid. Aga seda vaid mõneks aastaks. Aastal 1944 tungisid Nõukogude väed Ungarisse. Filmis nimetati Ungarit Saksamaa viimaseks liitlaseks, kuigi ma tean, et Jaapan sõdis kauem kui Saksamaa ja et Põhja-Itaalias loodi Itaalia Sotsiaalne Vabariik, mis sõdis samuti Saksamaa poolel. Hitleri plaani järgi tuli Budapesti kaitsta vaid Doonau ühel kaldal, aga Nõukogude ja Rumeenia väed võtsid piiramisrõngasse kogu linna.

Piiramise alguse poole tähistati Budapestis jõule. Poed suleti, inimestele toitu siiski jagati, aga varud olid väiksed. Nõukogude Liit esitas ultimaatumi, et kui linn ei alistu, siis tehakse midagi veel hullemat, aga ultimaatum lükati tagasi.

Sissepiiratud linnas tegeleti juutide represseerimisega. Filmis kommenteeriti, et Saksa ja Ungari antisemitismi erinevus oli, et Ungari juudid olid riigi põhirahvusega võrreldes rikkamad ja neilt oli rohkem ära võtta. Olen lugenud ka Rumeenia ja Lenini aegse Venemaa juutide ebaproportsionaalselt suure tähtsuse kohta. Ungari kohta meenus, et romaanis "Egeri tähed" jäi 16. sajandil sissepiiratud kindluses ainsana ühegi haavata mustlane. Mustlast kujutati küll võitlusest kõrvale hoidjana.

Filmis saadeti sissepiiratud Budapestile väljast abivägesid, aga need ei jõudnud linnani välja. Võrreldi Budapesti ja Stalingradi lahingut, millest ma olen rohkem kuulnud. Aga Budapesti kohta öeldi, et seal kandnud ka Nõukogude väed suuri kaotusi, sest polevat varem nii suurt ja nii kõrgete hoonetega linna vallutanud.

Lõpuks jätsid kaitsjad siiski Pesti maha ja kaitsesid edasi ainult Budat, lastes vahele jäävad Doonau sillad õhku. Enne linna lõplikku langemist õnnestus osadel kaitsjatel piiramisrõngast välja murda ja metsadesse põgeneda. Aga neid aeti ka seal taga ja tapetud olevat rohkem kui vangi võetud.

Oma avangud

J. Tuulik rääkis, mis avanguid ta on leiutanud. Mina olin püüdnud ta avangut ümber lükata, aga ta oli seda palju harjutanud. Ta pani mustadega ühe etturi g6 ja teise h5 ning käis odaga väljade g7 ja h6 vahel edasi-tagasi. Ütlesin, et sellise avanguga ei saa viigist rohkem. Tuulik naeris nii vale arvamuse peale. Ütlesin, et ajaga võib võita. Minu vastu oli ta suurema osa mänge võitnud.

*

Võtsin ajalehe ja kirjutasin sinna pliiatsiga ridade vahele oma mõtteid. Mulle poleks meeldinud, kui keegi oleks neid pärast lugenud. Pliiatsit oli võimalik kustutada, aga see oleks võinud ajalehe inetuks teha. Olin lootnud, et see on aastaid vana ajalehenumber, aga see oli tänane.

Tähtis tegevus

Hiline hommik ja lühike öö.

Nii öösel kui päeval on ootamas töö.

Aega on vähe ja kaua ei söö.

Kiiruses siiski ma teisi ei löö.

Töö on nii tähtis, et tehtud saab see.

Nõnda liigume edasi me.

Otse tulevikku viib tee,

juhul kui jätkub veel päevade kee.

Raamatu algus

Hakkasin lugema raamatut, kus oli juttu eestlaste väljarändest Ungarisse. Öeldi, et ühelt maalt teisele kolides võtsid eestlased kodumaa endaga kaasa. Vahepeal eemaldusin lauast ja selle ajaga istus sinna Henn. Ütlesin, et ta istuks kuskile mujale, ma tahan ise selle koha peal lugeda. Henn ütles, et mujal ta ei näe. Küsisin, kas ta ilma laualambita ei näe lugeda. Henn vastas, et praegu ei näe, sest tal on prillid paranduses. Tal oli vaja malenuppe. Ütlesin, et varem ma lugesin ilma mõtlemispausideta ja võisin raamatu ühe päevaga läbi saada, aga nüüd läheb kaks päeva.

Uus köide

Olime hoidlas. Artur ütles, et otsitav teema kedagi ei huvita, seetõttu võttis ta kolmest otsitaval teemal raamatust ainult kaks. Mina võtsin kolmanda. See oli okkaline ja torkis käsi. Kõndisin sellega ruumi, kus teised istusid söögilauas. Nad rääkisid sigade söömisest.

*

Magasin oma voodis. Tundus, nagu ema oleks minu toas ja räägiks minuga. Ma ei saanud aru, kas see on hallutsinatsioon või reaalne hääl. Proovisin järele vaadata, aga pea pööramine oli raske, mis tähendas, et ma ei ole ärkvel. Kui ema nägin, ei saanud ma ikkagi aru, kas tegemist on ema või viirastusega.

*

Ema ütles, et uues ajakirjanumbris on mulle viidatud. Ma ei hakanud vastavat lehekülge otsima keskelt, vaid vaatasin lõpust nimeregistrist, mis lehekülg avada. Selgus, et minu nime on numbris rohkem kordi kui ema oli arvanud. Üks artikkel võis olla kriitiline, sest selle teemaks oli teos, mis mul välja ei tulnud. Köide, mida ma käes hoidsin, oli J. Kronbergi raamat. Ta ei kirjutanudki minu viimasest luulekogust halvustavalt, sest ma polnud trükki andmisega kiirustanud, vaid olin teinud valiku kümne aasta luuletuste pealt. Eelmine kogu oli ilmunud 2010 ja uus 2020. Selle kolme tsüklit oleks võinud nimetada ka kolmeks eraldi luulekoguks, kuigi tsükli maht oli natuke kogu mahust väiksem.

Vangerdusteta kuningagambiit

inimene - arvuti

1. e4 e5 2. f4 ef 3. Rf3 g5 4. h4 g4 5. Re5 Rf6 6. Oc4 d5 7. ed Rd5 8. Rc3 f6 9. Rg4 Rc3 10. bc Le7+ 11. Kf1 Rc6 12. d4 Lg7 13. Rf2 Od6 14. Le2+ Kd8 15. Rd3 Ve8 16. Lf2 Ra5 17. Od5 c6 18. Of3 Lg3 19. Lg3 fg 20. Of4 Of4 21. Rf4 Rc4 22. Oe2 Re3+ 23. Kg1 Rc2 24. Vc1 Of5 25. Od3 Od3 26. Rd3 Ve3 27. Vd1 Kc7 28. h5 Vae8 29. Kf1 Vd3 30. Vd3 Ve1++

Uus tutvus

Kuulasin ühte loengukursust. Olin vahepeal ühest loengust puudunud, aga täna läksin jälle kohale. Õppejõud võis mulle halva hinde panna. Kui mul oleks saanud eksamil pastakas tühjaks, oleksin läinud õppejõu juurde ja küsinud, kas ma võin vahepeal poes uut pastakat ostmas käia. Oleks olnud võimalik ka pinginaabrilt küsida, ega temal teist pastakat ei ole.

*

Mul oli uus kontakt, kes elas ühes Eesti väikemaakonnas. Mõtlesin, et kopeeriks selle informatsiooni oma teistele kontaktidele. Olin selle poisiga samas ruumis ja näitasin talle oma vana vihikut. Ta vaatas seda huviga. Lõpuks ütlesin, et ma ei lugenud enne näitamist ise läbi, võibolla ma andsin midagi salajast lugeda. Poiss ütles, et tema küll ei tea, mis seal salajast võiks olla. Ta rääkis, et kirjutamine võiks käia nii, et täis saanud pind tehakse puhtaks ja hakatakse otsast peale kirjutama. Mõtlesin, et ta võib mulle järgmine kord tänaval tere öelda, aga ma ei tunne ühepäevalise koosviibimise järel veel ära. Püüdsin tema näojooni meelde jätta. Vaatasin, et ta sarnaneb ühe klassivennaga, võibolla ongi tema.