Nähtus taevas

Olime maakohas. Nähti, et eemal tõuseb õhku vesipüks, seetõttu hakkasid teised põgenema, kuigi võibolla ainult tundus, et see on vesipüks. Mõtlesin, et valitud suunas põgenemine võib olla viga, aga otsustasin siiski teistele järgneda. Olin neist maha jäänud. Mõtlesin, et üksi üle lageda välja põgenedes võin ainsana surma saada. Jõudsin teistele järele teise talu lähedal. Ema ja Henn asusid ühe koha suunas teele. Läksin nendega kaasa. Ema ütles, et Hennul on sellepärast selline nägu, et talle ei meeldi, et mina kaasa tulen. Läksin siiski, võibolla tõlgendas ema nägu valesti. Jõudsin kooli tagaõuele. Sinna oli tekkinud kuri koer. Viskasin talle toitu, mis tegi tema kurjusele lõpu. Nüüd ei pidanud ta minu peale järgmistel kordadel ka kuri olema. Mõtlesin, et koerad selleks hauguvadki, et neile süia antaks.