Kirjutasin arvutisse, et saksakeelne sõna graduate hääldatakse sama moodi nagu kirjutatakse. Siis tuli meelde, et see on ingliskeelne variant. Tahtsin teha parandust, et saksa keeles on see sõna gratulieren. Enne tahtsin sõnaraamatust kontrollida, kas kirjutatakse gratulieren või gratuliren. Aga sõnaraamatus seda sõna ei olnud. Tuli otsida internetist. Tuppa tuli üks poiss, kes hakkas riiulis olevate raamatute selgasid mustaks värvima. Ma ei keelanud teda, aga ütlesin, et kui kõigi raamatute selg mustaks värvida, siis ei ole nad enam üksteisest eristatavad. Poiss oli nõus. Üks poiss tahtis ise selle arvuti taha pääseda, mille taga mina istusin. Ütlesin, et ma teen enne ühe asja lõpuni. Aga mul läks see aeglaselt. Tõnu ütles, et kui mu arvuti on aeglane ja selles toimuvad muutused, siis on mul viirus. Ta hakkas viirust kõrvaldama. Alles oli mult üks viirus kõrvaldatud, juba olin uue saanud. Ema ütles, et Hennul on sada sõpra, kes maksavad tema eest kätte, kui Hennu arvutiga peaks midagi juhtuma, aga kes minu eest kätte maksab? Mõtlesin, et mul ei ole küll sõpru, aga mul on raamatute lugejad. Küsisin Tõnult, kas blogi parool tuleb ka ära muuta, kui blogis toimuvad muutused. Tõnu vastas, et tuleb. Ma ei tahtnud vahetada, sest võisin uue parooli ära unustada. Mõtlesin, mida uueks parooliks panna.
reede, juuli 09, 2021
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar