teisipäev, märts 08, 2022

Kerenski lindistused

Kuulasin eile listi kirjale vastamiseks juutuubist ühte lindistust, kus Veebruarirevolutsiooni tegelane Kerenski rääkis lühidalt Veebruarirevolutsioonist. Pärast kirja teele saatmist kuulasin seda lindistust korduvalt uuesti, et näha, kas ma kirjutasin õigesti. Hiljem õhtul kuulasin veel hulka Kerenski lindistusi, millest üks oli aastal 1964 Kanada raadiole antud intervjuu ja ülejäänud lühemad katkendid sellest intervjuust, aga hommikul kuulatud lindistus selle intervjuu osa ei olnud. Intervjuu pikkus oli umbes poolteist tundi. Kõik kuulatud lindistused olid vene keeles, sest tegin venekeelse otsingu.

Esimeses lindistuses ütles Kerenski, et Veebruarirevolutsioon aastal 1917 puhkes ootamatult. Eelnevalt olin lugenud feisbukki kopeeritud venekeelset materjali, kus öeldi, et ka praegust Ukraina sõda ei teadnud venelased ette, seetõttu polevat sanktsioonideks valmistutud. Hiljem lugesin eestikeelsest lehest, et Putin olevat siiski pikalt sõjaks valmistunud ja tõstnud selle jaoks pensioniiga.

Kerenski rääkis, et kõigepealt toimus garnisoni mäss, sellele lisandusid meeleavaldused, kus ei kantud mingeid loosungeid. Veebruarirevolutsiooni ajal kehtestatud absoluutne vabadus, vabadusi antud grusiinidele, juutidele ja kõigile teistele, Oktoobripööre tegi neile lõpu. Oma hilisema elu kohta rääkis Kerenski, et ta ei ela küll enam füüsiliselt Venemaal, aga vaimselt siiski. Vaatasin muudest allikatest, et ta on surnud Ameerikas.

Pikemas intervjuus esitas intervjueerija rahuliku häälega küsimusi, Kerenski vastas neile võitlusliku häälega. Ta hakkas korduvalt küsimuste esitajaga vaidlema. Ta kiitis enne teda Veebruarirevolutsiooni algul valitsusjuhiks saanud vürst Lvovi, kes oli temast endast parempoolsem. Kerenski sai ise valitsusjuhiks pärast suvist enamlaste mässu. Suve lõpu poole toimus ka parempoolne Kornilovi mäss, millest saadi samuti jagu. Kuid et enamlastel õnnestus teisel katsel siiski võim haarata, selle ajas Kerenski Kornilovi süüks. Sorokini järgi aga ei ole revolutsiooni diktatuurifaasi saabumise detailid olulised, see saabub üldiste seaduspärasuste järgi alati.

Lvovi ja Kerenski juhitud Ajutiste Valitsuste ajal Esimene maailmasõda jätkus. Kerenski õigustas sõja jätkamist veel ka intervjuus. Ta ütles, et Venemaa ei saanud üksi rahu teha, sest ei sõdinud üksi, vaid koalitsiooni liikmena. Ajutine Valitsus tahtnud Venemaad päästa. Enne Oktoobripööret tulnud rahuvõimalused juba lähemale. Kui ma õigesti aru sain, ütles Kerenski, et kui Lenin oleks olnud lihtsalt patsifist ja Venemaa patrioot, siis ta poleks sellisel hetkel riiki pööranud.

Kerenski rääkis, et enamlased olid tema valitsuse suhtes algusest peale vaenulikud. Enamlased elasid Šveitsis ja Trotski vist Ameerikas, aga valitsust sai välismaalt ka kritiseerida. Mingil hetkel hakati siiski kodumaale tagasi pöörduma, sest Ajutine Valitsus kuulutas juba alguses välja amnestia. Kerenski pidas intervjuus halvaks, et Lenin sõitis läbi Saksamaa, kui Saksamaa oli Venemaaga sõjas. Olen varem lugenud ja tõlkinud, kuidas Kerenski abiline Sorokin kõigis revolutsioonides pettus. Kerenski uskus ka intervjuud andes, et tema poliitika oli õige, Sorokini teooriaid ta ei maininud. Kerenski arvas, et vabaduse ja oma peaga mõtlemise ideaalid ei kao, need veel pääsevad võidule. Hruštšovi, Gorbatšovi ja Jeltsini ajal on Venemaal aegade paranemist tõesti olnud, aga praegu on seal diktatuur. Masaryk arvas enne Esimest maailmasõda, et Venemaa on samuti Euroopa, aga selle eilne päev, mõni tsivilisatsiooniuurija aga on leidnud, et igale tsivilisatsioonile demokraatia ei sobi, see sobivat eelkõige Lääne tsivilisatsioonile. Kerenski nimetas Esimese maailmasõja eelset Venemaad selle arengu kõrgeimaks staadiumiks, kuigi võiks arutada, et 1960. aastatel oli juba rohkem autosid ja kosmoseaparaate.

Nagu Kerenski sõdis Saksamaaga, nii sõdib Putin praegu Ukrainas. Venemaal on sõjale vastuseisu nagu oli ka 1917. a. revolutsiooni ajal. Mõned on teinud üleskutseid Putini kõrvaldamiseks, et siis olevat rahu majas. Aastal 2003 toimunud magistrieksamiks lugesin aga juba Huntingtoni raamatut "Tsivilisatsioonide kokkupõrge", mille järgi ei sõltu konfliktid Ukrainas ühest inimesest, vaid tulenevad sellest, et Ukraina keskelt jookseb tsivilisatsioonide piir. Ukrainas on varem ka konflikte olnud, kuigi praegune on suurem.

0 vastukaja: