Annelinn

Otsing ’Annelinn’ aadressil https://www.muis.ee/ . 120 otsinguvastet.

Välismaa muuseumidest välisriigi presidendi fotode uurimise järel tulin vahepeal kodulinnaossa ja otsisin pilte Eesti muuseumidest. Elasin pärast sündimist aastatel 1977–1978 Tartus Ülejõe linnaosas Ujula tänaval, aastatel 1978–1986 samas linnas samal jõeküljel Annelinnas Kaunase puiesteel ja alates aastast 1986 praeguseni Uuel tänaval.

Uuel tänaval on nii suuri kui ka väikseid maju, ma pole alati kindel olnud, kas see jääb Annelinna või Ülejõele, esimest iseloomustavad suured ja teist väiksed majad. Hiljuti kontrollisin vikipeediast, et minu maja jääb siiski ka praegu Annelinna, aga Uue tänava teine ots Ülejõele, linnaosade piir läheb risti üle Uue tänava. Võibolla on seda piiri aja jooksul nihutatud, vähemalt mõnel vanal muuseumipildil nimetatakse Ülejõeks ka kohti, mis vikipeedia definitsiooni järgi jäävad Annelinna.

Mõlemasse majja kolides olid need majad värskelt ehitatud. Kaunase puiesteest natuke Kesklinna poole Kalda teel on natuke teistsuguse arhitektuuriga, aga samuti viiekorruselised majad. Olen pidanud Kalda tee maju vanemateks, aga fotode järgi on nad vaid mõned aastad vanemad. Kuskil aastal 1975 on need majad fotodel juba valmis, aga majade ümber käivad alles ehitamise järgsed korrastustööd, puud on veel erinevalt praegusest väiksed ja muruplatsidel mullahunnikud laiali ajamata.

Meie Uue tänava maja on küll kesklinnale veel lähemal, aga on veel hiljem ehitatud. Mäletan, kui selles kohas olid tühermaa ja garaažid. Fotodel on näha maja asukohta enne maja ehitamist, aga garaaže on mäletatust vähem, võibolla nende arv polnud iga aasta ühesugune. Pildiallkirjade järgi algas selles piirkonnas majade ehitamine umbes aastal 1985, enne oli see reservmaa ja sinna majade ehitamine polnud veel otsustatud, kaaluti erinevaid muid variante.

Kui võrrelda 1970. aastate fotosid ja praegust tänavapilti või ka 21. sajandi fotosid, siis on näha, kuidas autode arv parkimisplatsidel on kasvanud. Kui 1970. aastatel võis suure maja juures seista vaid kaks autot, siis praegu võib samas kohas suurel parkimisplatsil näha pigem vaid kahte vaba parkimiskohta. Võibolla 1970. aastate fotodel on autosid ka selle võrra vähem, et inimesed polnud veel majadesse sisse kolinud ja autosid hoiti ka kodust kaugemal garaažides.

Annelinnas on ka väikseid maju. Neid võib näha näiteks Anne tänaval. Aga juhul kui muuseumides neist majadest suures vaates fotosid on, siis pole pildi kirjeldustesse lisatud linnaosanime Annelinn, vähemalt mitte nimetavas käändes. 21. sajandi aerofotodel on ka neid väikseid maju, aga aerofotodelt need erinevalt viiekorruselistest majadest eriti välja ei paista.

On räägitud, et Annelinna majad on üksteisele liiga sarnased. Ma tunnen siiski fotodelt paljud majad ära. Olen neid ka alles hiljuti kolmemõõtmelistena näinud. Aastast 2010 tahtsin muuta jalutamise marsruute mitmekesisemaks ja sellest ajast hakkasin tegema erinevaid pikki ringe ümber suure osa Annelinna. Suhteliselt hilja ehitatud ja kesklinnast eriti kauge Mõisavahe tänava kant on mulle küll üsna võõras.

Fotodel on pilte nii Anne kui ka Saare poest, mis olid 1980. aastate alguses Annelinna kaks suurimat toidupoodi. Kuid 1980. aastatel ehitati veel kolmas suur pood Sõpruse pood ja selle kohta vist pilti ei olnud. Praeguseks on poed ümber nimetatud, suuri poode on veel juurde ehitatud ja viimastel aastatel on paljud elumajad saanud uue välimuse, aga mitte veel kõik.

Koolis õpetati, et Annelinn on Tartu kõige koledam linnaosa. Üks poiss vaidles vastu, et vanemate Annelinna majade juures on piisavalt haljastust. Ma kirjutasin kuuendas klassis ühe Annelinna vastase luuletuse, aga mäletan ka, et lapsena pikema aja järel Tartusse tagasi jõudes tundusid nii Annelinn kui ka muud Tartu linnaosad erakordselt ilusad ja tuttavad.