„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. 4/2021.
Tiina Peil kirjutab ühe Tallinna maja ajaloost. Mõni ametisse sobimatu poliitik annab käsu majadele pomme visata, aga võiks enne seda artiklit lugeda, siis ta näeks, kui palju üks pomm hävitab. Mulle tuletas see artikkel meelde lasteraamatut „Kümme ust“, milles oli juttu ühe maja või trepikoja erinevatest korteritest, nagu ka nüüd loetud artiklis. Võibolla on artikli autorit teema valikul inspireerinud ka seriaal „Õnne 13“, sest artiklis uuritud maja aadress on Kreutzwaldi 13.
Artiklis on otsitud informatsiooni selle maja elanike kohta ajalehtedest. Sellise uurimismeetodi teeb võimalikuks elektroonika, muidu ei saaks artikkel kunagi valmis. Ka praegu piirab uurimistulemust ajakirjanduse digitaliseerimise hetkeseis, kõik ajalehed veel digitaliseeritud ei ole, seetõttu ei saa kõigi puhul rakendada ka elektroonilist otsingut. On löödud otsingusse selle maja elanike nimesid, aga ma pole kindel, kas mõnel juhul pole võidud sattuda nimekaimu peale. Artiklis on uuritud majas elanute saatust ka nendel aastatel, kui nad selles majas ei ela. Mulle püüdis Ago Pajur ülikoolis õpetada, et inimesed ajas muutuvad, vabadussõjalane pole teatud aastatest varem ja hiljem enam vabadussõjalane. Hiljem olen näinud, et inimesed muutuvad tõesti rohkem kui ma tol hetkel arvasin, aga arvan ka praegu, et inimesed kannavad endas mälestusi sellest, millega nad on elus varem kokku puutunud ja see mõjutab ka nende hilisemat käitumist. Mõju võib seisneda nii tegevuse kordamises kui ka kunagiste pattude kahetsemises.
Tiina-Mall Kreem kirjutab eksliibriste ajaloost. Mõtlesin, et artiklite teemast kinni pidamine võib teha nende tegelased suuremateks ühe ala harrastajateks kui nad seda tegelikult on. Ma olen kogunud mitte ainult marke, vaid ka postkaarte ja kommipabereid, aga ükski neist kogudest pole minu elu põhisisu. Kui mingi kogu on oluline, siis pigem see, et kodus on palju raamatuid. Mõnes raamatus olen näinud ka eksliibrist, aga eksliibrise tähtsus jääb minu jaoks alati raamatu tähtsusele alla. Eksliibris on mõõtmetelt väike objekt, mis sarnaneb oma formaadilt värvilisematele kleepekateks nimetatavatele piltidele.
Artiklis öeldakse ühes lõigus, et Nõukogude ajal ei olnud eksliibris enam soositud, tagapool, et hilisemal Nõukogude ajal andis eksliibristega tegelemine võimaluse välismaalastega suhtlemiseks sama moodi nagu esperanto keel. Mõtlesin, et ka praegu vabas ühiskonnas tuleb kellegagi suhtlemiseks kasuks ühiste huvide olemasolu. Meie koolis joonistati Nõukogude ajal samuti eksliibriseid. Ma ei teinud seda ise, aga koolis kuulutati välja eksliibriste konkursse, kus osad õpilased osalesid. Artiklis öeldakse, et keegi on uurinud isegi laste eksliibriseid, aga minu kogemuse järgi eksliibriste joonistamine ja joonistamine üldse on eelkõige just laste tegevus.
Anu Kannike kirjutab naisküsimusest 1920.–1930. aastatel. Saan aru, et artikli autor tahab, et naistel oleks rohkem õigusi. Aga minu kogemuse järgi naiste ja meeste huvid ongi erinevad. On räägitud, et valimistel võiksid olla sookvoodid, aga ma arvan, et ka sookvootide korral oleks kandideerida soovivaid mehi rohkem. Ükskord mul jäi ajalehest meelde Ülar Ploomi luuletus sooküsimuse kohta, mis algas umbes sõnadega: „Ei ole ju meie või nemad, / ei ole ju poolt või vastu. / Meist igal on oma ema / ja austus daamide vastu“.
Ivi Tomingas täiendab seda teemat fotonurgas, kus on pilte kokaõpilastest. Pildil ülerahvastatud kööki nähes tuli meelde ütlus, et mitu kokka kõrvetavad pudru põhja. Kuigi poliitikas kõrvetavad diktaatorid just üksi valitsemise tõttu riigi põhja.
Ükskord kirjutati ajalehele, et uuema aja kokad ei pane juukseid kinni. See olevat siiski vajalik, sest muidu võivat juuksekarv toidu sisse kukkuda ja sööja isu rikkuda. Ajakirjas toodud vanal fotol on näha, et suuremal osal kokkadel on juuksed kaetud, aga mitte päris kõigil.
Ivar Leimus arvustab Soome kuiva seaduse teemalist raamatut. Ta vastandab kuiva seadust kainele mõistusele, kuna kuiv seadus olevat probleeme vaid süvendanud. Kui see abinõu ei aita, tuleks minu meelest näidata, millised abinõud alkoholismiga võitlemiseks on tõhusamad. Kuiv seadus võib läbi kukkuda, kui inimestel on juba enne seaduse vastuvõtmist alkoholisõltuvus välja kujunenud, aga võibolla tuleks keskenduda sellele, et nooremas põlvkonnas ei tekiks uusi alkoholisõltlasi juurde. Kuigi põlvkondadevahelise lõhe süvendamisel võivad ka halvad küljed olla.
0 vastukaja:
Postita kommentaar