Mõtleja maalkäik

Ma olen viimastel aastatel vältinud nädalavahetustel maal käimist, sest olen arvanud, et siis on rohkem sõitjaid. Aga täna otsustasin maale sõita, sest nädala varasematel päevadel jäi see tegemata. Bussid ei olnudki väga täis, maale sõidu buss oli peaaegu tühi. Nagu ma ette nägin, oli linna tagasisõidu bussis pühapäeva õhtul rohkem rahvast, aga keegi vist seisma ei pidanud. Ma istusin küll eesistmel ja oma selja taha ei näinud. Maha minema hakates selgus, et tagapool istus vähemalt üks tuttav, kes mind teretas.

Maale sõidu bussis vaatasin aknast välja ning tegin tähelepanekuid. Maal vaatlesin kõigepealt tavakohaselt taimi ja päevitasin, vahepeal mõtlesin toas, mida piltidel olevad inimesed mõelda võiks. Lõunasöögi ajaks panin rohkem riideid selga ja sõin enda poest ostetud kaupa. Pärast sööki pesin nõusid ja seejärel hakkasin mõtlemispausidega raamatut lugema, pannes ajutiselt veel rohkem riideid selga. Püüdsin raamatut hoida nii, et ei tekiks valguse ja varju ebaühtlust. Täna ma asula peal nii pikka jalutuskäiku ei teinud kui eelmine kord, aga tegin korduvalt toas võimlemisharjutusi. Bussi oodates hakkasin peast luuletusi analüüsima, tegin seda ka suurem osa tagasisõidu ajast, alles Tartu vahele jõudes hakkasin tähelepanelikumalt aknast välja vaatama.

Teist päeva järjest

Täna rikkusin senist põhimõtet mängida võrgus välku vaid kord nädalas. Arvasin, et rohkem mängimine on tervislik. Tänane mäng oli reitinguarvestuslik ja olin rahulikum ning paremini maganud kui eile. Saavutasin materiaalse paremuse, realiseerimine võttis küll aega, aga lõpuks läksin lippu ja panin mati. Teist partiid ei mänginud, sest keegi hetkel ei soovinud.

Väiksemahuline ja suuremahuline

Kõndisin koos Kristeriga mööda tänavaid. Ta palus, et ma teda tema töös aitaksin, ta annab mulle selle jaoks enda kohta materjale. Enda kohta arvas ta, et tal on tähelepanu liiga hetkes kinni, mina pidavat suuremahulisemate asjadega hakkama saama. Mõtlesin, et nii see on, Krister kirjutab ajaleheartikleid ja mina raamatuid. Siis mulle tuli meelde vastuväide, et Krister on ju maratoni ka sõitnud. Ja lisaks kuigi ta kirjutab ajaleheartikleid ühe päeva kohta korraga, teeb ta seda aastaid järjest, nii et kas see on väike või suur asi? Läksime eri teid edasi. Kuulsin, nagu satanistid ähvardaksid minuga arveid õiendada. Mõtlesin, et kui saan turuhoone juures lumevalli taha, siis nad mind enam ei näe. Aga see tähendas, et läbisin mitu korda järjest sama teed.

Mittereitinguarvestuslikud kaotused

Mõtlesin juba välkmalest loobuda, aga tundus, et suhtlemise vähendamine teeb vaimse tervise veel halvemaks, seetõttu täna katseks kasutasin jälle Vint.ee-d. Mängisin kaks mittereitinguarvestuslikku välkmalepartiid, mõlemas olid mul valged. Esimeses mängus panin vankri ette. Mul oli eelnevalt kogutud natuke kompensatsiooni, aga kui minu etturi lippu viimise ähvardus lükati ümber, siis alistusin. Teises mängus teise vastasega sain alguses samuti materiaalse paremuse mina, mul oli umbes vigur rohkem, aga g-liinil auk. Vastane korjas kõigepealt kaks etturit tagasi ja lõpuks g-liini auku ära kasutades võttis äratõmbetulega ära ka lipu. Seega täna kaks kaotust.

Valitud laule

Ungari keele aktiivsemaks kasutamiseks kirjutasin juutuubi otsingusse hulga ungarikeelseid väljendeid, mis olid võimalikud minu praeguse sõnavara põhjal sõnaraamatuid ja tõlkeprogrammi kasutamata. Käivitasin hulga muusika- ja muid videosid, neist kaks paremat laulu otsisin pärast uuesti üles.

Kui otsisin laulu ilusa linna kohta, leidsin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=F_oiTL6zrLw laulu „Ilus linn Kolozsvár“, mida rütmi kõla säilitamiseks võiks eesti keeles laulda „Linn ilus Kolozsvár“ või normaalsemas eesti keeles „Mu kaunis Kolozsvár“. Ungari-eesti sõnaraamat ütleb, et Kolozsvár on linn Rumeeniale kuuluvas Transilvaanias, linna nimi rumeenia keeles on Cluj-Napoca. Selle laulu refrään võib ühe kuulamisega kummitama hakata, kõik viisid mul ühe kuulamisega meelde ei jää. Sõnad enne laulu pealkirja peaks tähendama "Krahvinna Marica". Vikipeedia ütleb, et see on opereti pealkiri. Eestikeelses vikipeedias on nimi kirjutatud saksapäraselt Mariza. Ühe minu klassiõe nimi on Marika, aga ungari keeles c hääldub ts.

Teiseks otsisin laulu vana maja kohta, aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=vl2jfQga8yc leidsin laulu „Ümber vana maja“. Kuulamise ajal hakkas see meelde tuletama natuke sarnast lapsepõlves raadiost sageli kuuldud laulu umbes sõnadega „Suur lilleaed / ümber väikse maja“. Ungarikeelse laulu esitaja eesnimi ehk Ungaris teisel kohal olev nimi on Kati, mis on ka minu ema hüüdnimi ja kolme klassiõe õige nimi. Ma ei teadnud varem, et Ungaris sama nime pannakse. Laulja esikohal olev perekonnanimi tähendab eesti keeles Sepp. Vikipeedia ütleb, et laulja sünniaasta on 1944. Mustvalge video tundub olevat ammu tehtud.

Inglise keele ja ajaloo tasemetööd

Meil olid olnud koolis kevaditi tasemetööd, nüüd oli tasemetöö välja kuulutatud ka ülikoolis. Sellel taheti kontrollida kõigi juba tehtud eksamite osa meelesolekut. Mõtlesin, et kontrollitakse meelesolekut, aga enne kontrollimist saan asjad uuesti pähe õppida. Ma ei teadnud, kas ma viitsin seda teha.

*

Meie korteris oli keset ööd üks tüdruk. Teised magasid, mina ja tüdruk olime veel üleval. Pakkusin talle tooli, mille peale ta saaks magama minnes oma riided panna.

*

Mängisin üle tüki aja Tõnuga malet. Olin harjunud, et võidan teda kergelt, aga vahepeal oli ta suureks kasvanud ja tugevamaks läinud. Esimene mäng läks viiki. Pärast mängis Tõnuga malet Klaus, ka see mäng läks viiki. Ütlesin, et mul läks ka üks mäng viiki.

Etioopia loomad

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=E7DQPi8HKsE ingliskeelset filmi Etioopia mägismaa loomadest. Räägiti, et vihmaperioodil sajab Etioopias iga päev. Mujalt olen lugenud, et viimasel ajal võib oodatud vihm tulemata ka jääda, see põhjustab näljahädasid. Filmis näidati, et Etioopia mägismaa on väheseid kohti ekvaatori lähedal, kus esineb külmakraade. Mujalt olen lugenud, et kliimamuutuste tõttu mäestikuliustikud ka kahanevad. Film oli suhteliselt hiljuti üles riputatud, aga seal juttu kliimakatastroofist ei kuulnud.

Filmis näidati muuhulgas gelaadasid, kellest ma juba ühes sissekandes kirjutasin kui kõige arvukamast ahviliigist. Filmi järgi oli ta varem veel arvukam ja elas kogu Aafrikas, aga nüüd ainult Etioopia mägismaal. Gelaadad ronisid filmis peaaegu sirget mäeseina mööda üles ja seejuures tegid veel midagi üksteise sabast sikutamise sarnast, aga alla ei kukkunud. Kui gelaada suu pärani ajas, paljastusid kohutavad kihvad. Hiljem näidati ka teist ahviliiki paaviani ja öeldi, et ta sööb õienektarit.

Kõige rohkem näidati filmis Etioopia hunte, kes elavad karjadena. Eesti hunt on minu teada hall, aga Etioopia hunt oli pruun. Ühes kohas näidati, kuidas hunt lähenes veise moodi loomale ja öeldi, et veis ei pööra selle peale isegi pead. Algul mõtlesin, et veis on liiga ettevaatamatu, aga kas hunt hakkab endast suuremat looma murdma. Siis näidatigi, et veise ründamise asemel püüdis hunt maa seest ühe roti moodi looma ja sõi seda.

Etioopia hundi kohta kasutati vahepeal mingit sünonüümi. Filmi all olid samas keeles subtiitrid, mida ma eriti ei lugenud, aga panin siiski tähele, et seda hundi sünonüümi kirjutati paljudes erinevates kirjapiltides. Tundus, et subtiitrid oli kirjutanud arvutiprogramm, neis ei olnud ka kirjavahemärke. Ja aeti segi ka sõnad wolf (hunt) ja wall (müür).

Muudest loomadest näidati filmis lõvisid, ühte pika nokaga lindu, kes samuti maa seest toitu püüdis ja raipeid söövaid linde. Korraks näidati inimesi, kelle kohta öeldi, et need on nomaadid. Tuli mõte, et võibolla ülikooli ajal uuritud keiser Haile Selassie sellepärast tegigi palju välisreise, et ta pärines nomaadide maalt. Filmis olid inimestel koerad. Näidati koera ja hundi kohtumist, kumbki kummalegi kallale ei läinud.

Kahtlane realiseerimine

Viimasel ajal olen mänginud malet kahel päeval nädalas pluss kord kuus klubis. Nii kipub juhtuma, et malekirjanduse lugemise jaoks kas ei jää üldse aega või tegelen malega nii palju, et muud tegevused kannatavad. Aga kui ma oma partiisid üles riputan, on viisakas ka teiste omi vaadata. Mõtlesin teha uuenduse, et tavalisel nädalal piisab ühest mängupäevast, teisel treeningpäeval uurin malekirjandust. Alustasin selle süsteemiga pühapäeval, kui vaatasin pikema vaheaja järel uuesti vanaisa käsikirjalist partiidekogu.

Malekirjandusega töötamisel on olnud probleem, et kui ei loe raamatut iga päev, siis kipub ka järjehoidjat kasutades meelest minema, millise partii või millise käigu juurde täpselt järg jäi. Selle probleemi lahendamiseks otsustasin treeningut lõpetades panna paberile ühe lausega kirja, kuhu ma täpselt välja jõudsin. Pühapäeval panin kirja, et vaatasin läbi partii Ligi - Pikner.

*

inimene - arvuti
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 f6 6. d4 Og4 7. de Ld1 8. Vd1 fe 9. Vd3 Od6 10. b3 Rf6 11. Rbd2 Ke7 12. Ob2 Rd7 13. Rc4 Rc5 14. Ve3 Of3 15. Vf3 Re4 16. Re5 Ke6 17. Rc4 Rf6 18. Ve1+ Kf7 19. Rd6+ cd 20. Of6 gf 21. c4 Vae8 22. Vfe3 Ve5 23. Kf1 Vg8 24. g3 Ke6 25. f4 Ve3 26. Ve3+ Kf5 27. Vd3 d5 28. cd Ke4 29. Ke2 cd 30. Ve3+ Kf5 31. Ve7 b5 32. Vh7 Kg4 33. Kf2 Vd8 34. h3+ Kf5 35. Vc7 Vh8 36. h4 Ke4 37. Ve7+ Kd4 38. Ve6 f5 39. Va6 Kc3 40. Vd6 d4 41. Ke2 b4 42. Vc6+ Kb2 43. Vc4 Vb8 44. Vd4 Ka2 45. Vd3 Ve8+ 46. Kd2 Ve6 47. Kc2 Ve2+ 48. Kd1 Vh2 49. Kc1 Vb2 50. Vd5 Vb1+ 51. Kc2 Vb3 52. Va5+ Va3 53. Va3+ ba 54. h5 Ka1 55. h6 Ka2 56. h7 Ka1 58. h8L+ Ka2 58. Lb8 Ka1 59. Lb1++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 32 minutit 25 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 3 sekundit. Inimene juhib matši 2,5:0,5.

Pehme hammas

Mul oli tagumine hammas pikaks veninud ja pehmeks muutunud. Võibolla võis selle ära murda. Ma ei teadnud, kas uus hammas oleks asemele kasvanud.

Vihikud sahtlis

Hoolimata koolis edasi käimisest ja inglise keele edasi õppimisest oli mul inglise keele oskus langema hakanud. Oli karta, et varsti tuleb mul selles aines hindeks kaks. Tüüpiline asi, mida vastata tuli, olid luuletused, need ma suutsin pähe õppida.

*

Korrastasin oma suure toa sahtlit. Malevihikuid ja mõnda teist tüüpi vihikuid, mida teistel inimestel oli üks, oli minul terve hulk. Malevihikutesse olin kirjutanud enda mängitud partiisid. Üks vend hakkas minu sahtlist asju võtma. Ütlesin talle, et ta neid ei puutuks, kui sahtel on just korda tehtud. Järgmiseks ütlesin, et ta võib võtta ühe asja korraga, aga tema võtab mitu.

*

Eesti naispeaministril oli kombeks kirjutada Soome naispeaministrile, sest mõlemad olid naised, muude riikide peaministrid olid mehed.

Ukraina venelased

Praegu sõja ja sanktsioonide tõttu Venemaa ajakirjad enam raamatukokku ei jõua, aga ülikooli raamatukogu avariiulitel on eelmise aasta numbrid olemas. Lugesin kahe raamatukoguskäimisega läbi ajakirjast "Rossiiskaja istorija" nr. 6/2021 A. A. Tšemakini artikli Vene Liidust Ukrainas aastal 1918. Aastal 1918 algas Ukrainas Saksa okupatsioon, aga enne selle algust aasta alguses asutati Kiievis organisatsioon, mis pidi kaitsma Ukraina venelaste huve. Sellesse liitusid erinevad erakonnad, aga mitte enamlased. Enamlaste kohta lugesin hiljuti "Ajaloolisest Ajakirjast", et nemad tunnustasid Ukraina iseseisvust, aga võtsid hiljem tunnustuse tagasi, sest seal ei loodud tööliste riiki.

Varem olen ma kohanud, et sõnu ukrainlane ja väikevenelane kasutatakse sünonüümidena, aga selles artiklis eristatakse ukrainlasi, suurvenelasi ja väikevenelasi. Keegi öelnud, et ta ei tea, kas ta on suurvenelane või väikevenelane, ta on lihtsalt venelane. Artiklis öeldakse, et rahvuslik kuuluvus tähendas rohkem erakondlikku eelistust, aga sellega on vastuolus, kui tagapool kirjeldatakse, kuidas koosolekul paluti rääkida ukraina keele asemel vene keeles, sest ukraina keelest ei saa aru. Oma eluajast mäletan, kui ukrainlased nõudsid vene keele asemel ukraina keele rääkimist.

Kirjutatakse, et loodud organisatsioon oli kultuuriline, mitte poliitiline, see polevat seadnud eesmärgiks Vene Keisririigi piiride taastamist. Kui see poliitiline polnud, siis jääb arusaamatuks, miks seal olid poliitiliste erakondade esindajad.

Mult ühe raamatu puhul küsiti, millele seal viidatakse, sellest artiklist jäi meelde, et viidatud oli tolleaegsetele ajalehtedele. Nõukogude riigis ilmselt rahvuslikul alusel organisatsioon enam ei tegutsenud, seal oli üldse vähe organisatsioone, kuigi haldusjaotus oli rahvuste järgi.

Marjapilte

Ema tõi linna täna maal korjatud marju. Olin näidanud isale varasemal kellaajal tehtud lillepilti ja isa soovitas pildistada ka marju. Ütlesin, et olen juba varem marju pildistanud. Aga kui kiireloomulisemad asjad tehtud olid, siis proovisin siiski soovituse täita. Sõstardest oli selleks ajaks osa juba ära söödud. Esimene klõps tuli liiga udune, selle kustutasin ära ja välklampi proovides sain teravamaid pilte. Arvutisse ümber tõstes ei tundunud need enam nii head kui fotoaparaadist vaadates, kus kõik pildid on värvilisemad. Aga praegu paistab ere päike, kui kardina ette tõmbasin, läks vähemalt esimene pilt paremaks, kolmanda puhul pole seda küll märgata.

Kollane õis

Hiljuti käisid meil külas Taimo, Maie, Veljo ja Ilona. See lill peaks olema nende toodud. Veljo on bioloogia spetsialist, küsisin talt, mis on vahet sisalikul ja sabakonnal. Veljo vastas, et sisalikul on soomused. Selle põhjal selgus, et üks päev Peedu verandal pildistatud loom oli sisalik. Veljo pakkus vist pilti nähes, et arusisalik.

Eile vaatasin teiste tehtud lindude pilte. Otsisin Balatoni järve lindude kohta. Leidsin võrgulehe, kus olid seal elavate lindude fotod, igal fotol ungarikeelne linnuliigi nimi juures. Tõlkisin neid sõnaraamatuga. Ühe linnurühma nime ma sõnaraamatutest ei leidnud, aga määrasin selle nii, et otsisin välja vastava ungarikeelse vikipeedia artikli ja vaatasin, millise eestikeelse artikliga see seotud on. 

Lootused ja oletused

Sõitsin bussis. Läksin Valgas maha. Tegelikult ma pidin sõitma kaugemale, buss pidi Eesti piires ära keerama. Lisaks vara maha minemisele unustasin ka asju bussi. Lootsin, et võibolla saab need veel kätte. Asjade kätte saamiseks läksin teise bussi peale. See oli Tartu linnaliini buss. Lähenesid kohalikud valimised ja bussis käis valimiskampaania. Läksin maha Kaunase puiesteel peatuseta kohas. Unustasin jälle asju bussi.

*

Ühel väljakul toimusid inimeste vahel kokkupõrked. Mõtlesin selle kohta kirjutada, et rünnati palvetajaid. Tegelikult mul ei olnud selle kohta tõendeid, et seal palvetati. Ma oletasin seda lihtsalt sellepärast, et platsil oli ühe pühaku nimi. Teine võimalus oli oletada, et toimusid kokkupõrked valitsusvastaste meeleavaldajate ja valitsuse pooldajate vahel.

Kirjasaatja elu

Mulle tuli kiri, et üks minu kiri kustutatakse uudistegrupist ee.euro, sest see ei vasta uudistegrupi teemale. Ma olin kirjutanud Euroopa Liidu asemel selle ühisrahast, aga minu meelest olid need teemad siiski omavahel seotud.

*

Pidin andma oma andmed. Küsiti, mis on mu sõbranna nimi. Ma ei teadnud, keda mõeldakse. Kõige rohkem kirju olin saatnud Helinale, aga ta polnud ainus, kellele ma olin kirjutanud. Ütlesin, et mõtteid olen arendanud Helinale kirjutades. Vastati, et Helinat mõeldigi.

Luksusköide

Olin kinkinud Sirlyle oma raamatu. Ta oli selle tagastanud. Istusin loengus Raido kõrval, tema selja taga istus Sirly. Näitasin Raidole tagastatud raamatut. Ta ütles, et see on luksusköide. Raidole endale olin kinkinud samast raamatust natuke lihtsama köite. Raido tahtis praegu näidatavast köitest tiitellehte vaadata, aga ma hoidsin käega lehti kinni, sest ei tahtnud näidata, et ma olen Sirly jaoks pühenduse kirjutanud. Käisin vahepeal ära. Raamat jäi laua peale ja kartsin, et minu äraolekul vaatab Raido ikkagi tiitellehte. Meenutasin ühte selle sarnast lugu, kuidas üks inimene näitas ühte asja ning arvamused läksid lahku, kas see on midagi erakordset või mitte.

Ootamatu paremusjärjestus

Ootasime ühes majas maleturniiri viimase vooru algust. Siis teatati, et viimast vooru ei tulegi, sest majas algavad remonditööd. Praegune mängijate paremusjärjestus jäi lõppjärjestuseks. Kristjan K., kes oli vähe malega tegelenud, sai esikoha. Rohkem tegelenutest oli Jürgen I. mitu kohta ja mina palju kohti tagapool. Kristjani esikoht oli seletatav sellega, et osavõtjate arvu kohta jäi voorude arv väikseks, muidu ta oleks viimases voorus ilmselt langenud. Võis ka olla, et tal läks mäng hästi, kuna ta võis olla endale salaja ajusse arvuti monteerinud. Räägiti, et ühte taime on ohtlik süia.

*

Toimus sünnipäevaviktoriin. Pille pani kirja, kes said paremad kohad. Lisaks reaalsetele inimestele kirjutas ta paremate kohtade hulka ka väljamõeldud Kerstini sõpru. Pille rääkis oma kraadiõppe tulemustest. Ta oli saanud kolmel viimasel semestril igaühel parima üliõpilase preemia. Ma ei teadnudki, et selline preemia on olemas, ma polnud seda ühelgi korral saanud. Aga ühe varasema eksami eest oli Pille saanud nii madala hinde, mida mulle polnud samas õppeastmes ühtegi korda pandud. Mõtlesin, et peaks minema uusi prille ostma, aga ma ei teadnud, kas mul on selleks piisavalt sularaha. Võimalik, et oleksin pidanud prillipoest vahepeal panka minema.

Vasturünnak vähemetturitega

arvuti - inimene
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rf3 e6 5. Oe2 c5 6. Oe3 cd 7. Rd4 Og6 8. Ob5+ Rd7 9. Rc3 Ob4 10. Ld2 Vc8 11. Og5 La5 12. Od7+ Kd7 13. Rb3 Oc3 14. bc Lc3 15. Lc3 Vc3 16. Vc1 Re7 17. Rd4 Vhc8 18. Vb1 b6 19. Oe7 Ke7 20. 0-0 Oc2 21. Vb2 Oa4 22. Ve1 Vc1 23. Vf1 V8c4 24. Vd2 Vf1+ 25. Kf1 Od7 26. f4 Oc8 27. g4 Oa6 28. Ke1 Vc1+ 29. Vd1 Vd1+ 30. Kd1 Kd7 31. a4 Oc4 32. h4 a6 33. h5 h6 34. g5 hg 35. fg Od3 36. Kd2 Oh7 37. Kc3 Oe4 38. Re2 Kc6 39. Rd4+ Kc5 40. g6 fg 41. Re6+ Kc6 42. hg Og6 43. Rg7 Kd7 44. Kd4 Of7 45. Rf5 Ke6 46. Rg7+ Kd7 47. Rf5 Kc6 48. Re7+ Kd7 49. Rf5 viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 12 sekundit, mustal 1 tund 17 minutit 32 sekundit. Inimene juhib matši 1,5:0,5.

Peedu linnus ja selle ümbrus

Täna oli mul esialgne kavatsus pildistada Peedu vähem pildistatud sildasid, aga nende vahelt Elva jõe vasaku kalda lähedalt leidsin üles ka Peedu linnuse, mida ajaloolasest vanaisa mulle ükskord näitas. Esimesel kahel pildil on autosild ja Elva jõgi natuke linnusest allavoolu, kolmandal Kerikmäe silt linnuse jalamil (linnuse sõna ma ühelgi sildil ei märganud), neljandal linnuse hari, viiendal jalakäijate kaarsild linnusest ülesvoolu eelmisest sillast natuke pikema vahega, veel rohkem ülesvoolu jäävat veskitammi ma täna ei pildistanud, sest seal on juba varem pilte tehtud.

Peedu linnusest olen lugenud vahepeal ka "Eesti ajaloo" esimesest köitest, täna otsisin need kohad kohanimede registri järgi uuesti üles. Seal öeldakse muuhulgas, et esimesi leide Peedu mäepealsest asulast seostatakse pronksiajaga, vahepeal seal linnamäge ei olnud, aga rahvasterännu ajal ehitati see uuesti üles, minu vanavanaisa juhitud kaevamistel on sealt saadud eelviikingi- ja viikingiaja leide, aga 11. sajandil jäeti linnus maha.

Uue õppeaasta nõuded

Meil oli uus inglise keeles õpetaja. Ta ütles, et 12. klassis peab koduse kirjandi pikkus olema 10 lehekülge. 11. klassis pidi veel 8 lehekülge. Kuigi nõuded läksid suuremaks, minu kirjutamistempo ei tõusnud. Ühe kirjandi eest sain kahe ja ühe eest viie. Kahelise kirjandi kohta ütles õpetaja, et vigu oli väga palju. Minu meelest neid ei olnud palju. Põhiliselt oli kordunud üks ja sama lihtmurru kirjutamise viga. Läksin loengusse. Tüdrukutel olid uut moodi riided, mille ette valmistamine oli aeganõudev. Veerand sai läbi. Olin saanud veerandi jooksul kaks nelja ning ühe viie, veerandihindeks tuli neli. Varasem õpetaja oli veerandi jooksul pannud rohkem hindeid. Ta oli teinud palju lühikesi teste, aga võibolla lühikese testi jaoks oli kergem asjad pähe õppida ja hiljem uuesti ära unustada.

Ürituse kord

Inimesed istusid toolidele ritta. Läksin istusin ühele kolmest kõige vasakpoolsemast kohast. Mulle öeldi, et mina ei tohi seal istuda, sest seal on seaduse järgi presidendipaari kohad. Vastasin, et ma istun sinna ainult korraks. Istusin parempoolsetele kohtadele ümber. Rääkisin veel tasandatud häälel, miks ma keelatud kohtadel käisin, kuigi ka tasandatud häält võidi pidada ürituse jätkuvaks segamiseks. Saali ees oli rida inimesi, kes olid näoga saali poole. Nad kukkusid korraga pikali. Öeldi, et nad on nüüd surnud, matame nad maha. Aga üks lamav mees ütles, et tema ei ole surnud. Hakkasin korraks naerma, aga siis ütlesin, et matustel ei sobi naerda. Rain rääkis ja tal oli lõug väiksem kui ma mäletasin.

Metskass

Otsisin juba ühel varasemal korral saksakeelset dokumentaalfilmi metskassidest, aga sattusin selle asemel filmile metsikutest kodukassidest. See võis juhtuda sellepärast, et tõlkisin vist sõna 'metskass' tõlkeprogrammiga. Aga täna pabersõnaraamatust leidsin õige vaste ja vaatasin filmi metskassidest aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=TnFwzYrPOms .

See on lastefilm, kus täiskasvanu püiab vist käituda emotsionaalselt nagu laps. Ta otsib metsas metskassi, aga ei leia. Teiste loodusfilmide tegijad on ikka metsast ka metsloomad üles leidnud. Metskassifilmi tegelane seletab mitteleidmist sellega, et metskass on haruldane. Ta hüiab metskassi leidmiseks: "Mau!", kuigi see võiks vist metslooma pigem eemale peletada kui lähemale meelitada. Võibolla oma kodukassi meelitaks lähemale. Näidatakse kaardilt, et metskassi otsitakse Baieri metsast.

/TÄIENDUS: Ma pole enam kindel, et see oli kassi kutsumise hääl, sest saksa-eesti sõnaraamatu järgi 'mau' tähendab hoopis 'kehv, räbal'./

/TÄIENDUS2: Aga 'miauen' tähendab küll 'näuguma'./

Kui filmitegija metskassi metsast ei leia, läheb ta seda otsima loomaaia sarnasest kohast, mis tundub küll Tallinna loomaaiast väiksem olevat. Loomaaia moodi kohas on muid loomi ka, aga kõneleja teeb, nagu teda huvitaks ainult metskass. Tõenäoliselt ta sarja mõnes teises osas teeb, nagu teda huvitaks mingi muu loom, filmi lõpul lasti laulu, mille järgi oli aru saada, et see on vaid üks osa loomade teemalisest sarjast.

Metskass on filmis kodukassist karvasem ja suurema sabaga. Nagu kodukasside filmiski, räägitakse ka metskassi filmis, kuidas autod on loomadele ohtlikud. Kodukassi filmis räägitakse, kuidas kass ei lähe üle vee ega silla, metskassi filmis on juttu sellest, et metsi jääb vähemaks ja metskassi elu läheb raskemaks, aga metsade vahele püütakse luua ühenduskoridore, et loomad saaksid ühest metsast teise liikuda. Looduskaitse võiks ju saavutada ka seda, et metsade hulk mõnes kohas kasvab, nagu Viini filmis räägiti, et Viini õhk on 1970. aastatega võrreldes puhtamaks läinud ja pärast Nõukogude võimu lõppu Eestis algul põllumajanduse vähenemise tõttu metsade hulk kasvas.

Filmis räägitakse, et metskass on röövloom. Talle visatakse püüdmiseks lihatoitu, mis tundub olevat juba enne murdmist poolsurnud. Võibolla need olid abitud loomapojad, keda murti.

Hakkan heaks

Täna otsustasin vabaneda kahjulikest harjumustest - välkmalest ja hindelisest suhtlusest. Siin midagi minu hinnangul väärtuslikumat:

V-R-O-O-K-L-V-R

1. e4 e5 2. b3 Rg6 3. Ob2 Rc6 4. Oh5 d6 5. d3 Og5 6. Rg3 Oe6 7. Og6 fg 8. Le2 0-0-0 9. Rd2 Le7 10. 0-0-0 Vgf8 11. Kb1 Vf6 12. Rf3 Of4 13. Rf1 Og4 14. h3 Of3 15. Lf3 Kb8 16. Le2 Vdf8 17. f3 Rd4 18. Od4 ed 19. Le1 c5 20. La5 Vc8 21. Ka1 Le6 22. b4 b6 23. Lb5 cb 24. Kb2 Vf7 25. Lb4 Vfc7 26. La4 Vc2+ 27. Lc2 Vc2 28. Kc2 La2++

Automargi head küljed

Olin unine ja tahtsin tavalisest varem, kell pool kaksteist vannituppa minna, aga seal olid asjad ees. Ütlesin seda emale ja läksin teise vannituppa. Aga seal oli ka hiigelsuur tigu. Ütlesin, et minu toodud see ei ole, sest nii suur loom ei mahu väiksest august läbigi. Mulle tuli meelde, et tavaliselt tahab isa enne mind vannitoas ära käia, ta ei olnud seda vist veel teinud.

*

Käis loeng. Üks inimene tuli hilinemisega loenguruumi uksest sisse. Näitasin näpuga selles suunas. Loengupidaja vaatas seepeale ümber nurga sinna. Lugesin psühhoanalüütiku juttu, et inimene tahtvat ühte kallist marki autos olla, sest siis ta tundvat ennast nagu lootena. See auto nägi tõesti üsna ilus välja. Aga üks loengusviibija avaldas kahtlust, kas selline automark on üldse olemas. Ütlesin, et ma tean, et esimesel tutvumisel võivad asjad tõesti väga huvitavad olla, aga hiljem tekkis autosviibijal küsimus, kuidas autost välja saab ja kuidas autot peatada saab. Sander oli nõus, et esimesel tutvumisel on asjad huvitavamad. Vaatasin kunstiajaloo materjale. Pildil olid lossivaremed ja tuli määrata arhitektuuristiile. Õpetaja Kalme tuli hilinemisega tundi. Mul oli ühe varasema korra kodune töö tegemata. Kalme oli öelnud, et kellel on kodune töö mitu tundi järjest tegemata, see saab ühe. Aga ma lihtsalt ei jaksanud seda ära teha. Tundus, et täna Kalme koduseid töid ei kontrolli.

Reegliterikkumised

Läksin klassi 206 ja vaatasin, kuhu istuda. Iga laua taga tundus juba vähemalt üks inimene istuvat. Lauri K. hakkas pahandama, et Peep on tema koha peale istunud. Ütlesin, et nad on varem ka pinginaabrid olnud. Lauri vastas, et ei ole. Mina ütlesin, et joonistamistunnis. Lauri ütles, et ta on mitme inimese kõrval istunud, keda ta pinginaabriks ei pea. Ütlesin jutu lõpetuseks olgu. Lauri pidas pinginaabriks vist ainult Martinit. Mulle meenus, et ühes joonistamistunnis istus Lauri minu kõrval, aga ma ei hakanud küsima, kas ta mind peab pinginaabriks. Joonistamistunnis vahetas ta esimeses klassis istekohta vist sageli.

*

Sõitsin bussis. Mulle meenus, et ma pole piletit augustanud. Üks inimene võis kontroll olla, ta küsis teiselt inimeselt midagi. Kui ta oleks mulle juba trahvi teha tahtnud, oleksin öelnud, et kui mul on kunagi olnud tasuta sõidu õigus, läheb pileti augustamine elu aeg meelest ära. Mäletasin, et olin augustamata pileti taskusse valmis pannud, aga sealt ma seda ei leidnud, võibolla oli see taskust välja kukkunud. Seetõttu läksin Kaunase peatuses maha. Kõndisin Raekoja platsil. Möödusid A. Tarand ja üks teine käriseva häälega mees. Üks neist ütles: "Kolm korda autoteele astutud - nüüd saab trahvi teha." Ma ei saanud aru, kas nad ütlevad seda minu või enda kohta. Ma kahtlesin, kas Raekoja platsil on platsi keskossa astumine ära keelatud.

Vigur ummikus

Täna alustasin uut kümnepartiilist matši arvutiprogrammi eelmisest ühe võrra nõrgema vist teise järgu taseme vastu. Matši juhendi järgi tuleb kaotuse korral järgmine matš sama tasemega Hispaania avangu teemamatš, võidu või viigi korral liigun jälle üks tase kõrgemale ja tuleb vabalt valitavate avangutega matš. Matši esimene partii oli selline:

inimene - arvuti
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rf6 4. 0-0 Re4 5. Ve1 Rd6 6. Oc6 dc 7. Re5 Oe6 8. d4 Rb5 9. c3 Od6 10. a4 Oe5 11. de Ld1 12. Vd1 Ob3 13. Ve1 Kd7 14. ab cb 15. Of4 a5 16. Rd2 a4 17. Rb3 ab 18. f3 Ke6 19. Kf2 h6 20. h3 g5 21. Og3 h5 22. Ke3 h4 23. Oh2 Vhc8 24. Ved1 Va1 25. Va1 c5 26. Va5 b4 27. c4 b6 28. Va6 Vb8 29. Ke4 Vb7 30. Og1 f5+ 31. ef Kf7 32. Kf5 g4 33. fg Kg8 34. g5 Vb8 35. g6 Kh8 36. g7+ Kh7 37. Of2 b5 38. cb Vb5 39. Va8 c4+ 40. Kf4 Kg6 41. g8L+ Kf6 42. Oh4+ Vg5  43. Og5++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 37 minutit 18 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 19 sekundit.

Mängimissoov ja takistused

Maleturniiril oli algamas voor. Tahtsin enne wc-s ära käia, aga nii võisin saada kaotuse, sest uute reeglite järgi ei võinud vist mängule üle 15 minuti hilineda. Vaatasin, et wc poti kõrval istuvad sööjad, nii ei tundunud viisakas wc-d kasutada. Loobusingi selle kasutamisest ja kiirustasin mängima. Jõudsin mänguruumi 14 minutit pärast vooru alguskellaaega. Rei tuli vastu ja ütles midagi. Pidin mängima ühe Pedmansoniga. Hakkasime nuppe peale panema. Algul arvasin, et mängin noorema Pedmansoniga, siis sain näo järgi aru, et vanemaga. Ta pakkus, et teeme mänguta kokkuleppe viigi. Aga ma tahtsin mängida, kasvõi kaotades. Me ei leidnud kuidagi malelauda, millel oleks 8 korda 8 ruutu. Mõni malelaud tundus algul selline olevat, aga kui nuppe peale panema hakkasime, siis nägime, et ei ole. Ühte lauda vaatasin ma tähelepanelikult. Ütlesin, et nüüd on selge, et need lauad nuppude pealepanemise käigus muutuvad. Pärast oli ajalehes sensatsiooniline pealkiri, et ma tegin Pedmansoniga viigi. Hiljuti oli alles olnud samasugune sensatsiooniline pealkiri, et ma Pedmansoni võitsin. Varem olin saanud nende vastu palju punkte ja mäletasin veel, kuidas nendega mängida tuleb, aga viimasel ajal olid nad läinud väga tugevaks ja minu punktisaamist peeti üllatuseks.

Perenaise asjad

Tahtsin põgeneda vaenlase sõjaväe eest salakäiku. Tahtsin minna salakäiku nii, et keegi ei näe. Aga toas oli ikka muid inimesi ka ja pidin minema nende nähes. Lohutasin ennast sellega, et kõik need inimesed on head ja ilus muusika mängib.

*

Olin Kristeli majas. Kristel kommenteeris ajaleheartikleid. Ema oli varem samu ajaleheartikleid kommenteerinud, aga Kristeli kommentaarid olid teistsugused. Mõtlesin hiljem emale öelda, et nüüd olen neist artiklitest kuulnud kahe nurga alt. Kristel pani oma kommentaarid ühte kausta, millest torkas läbi Suurbritannia lipu. Teiseks oli tal toas Norra lipp. See tuli sellest, et Suurbritannia oli Euroopa Liidust välja astunud ja Norra polnud sisse astunud. Kristelil oli tulirelv. Tahtsin küsida, et ta näitaks, kuhu tuleb tulistamiseks vajutada, ma polnud varem tulirelvast tulistanud. Aga siis mõtlesin, et ma parem ei proovigi, relv võib käituda soovimatult.

Keskmisele lähemale

Täna mängisin Vint.ee-s välkmalet vastasega, kelle reiting oli minu hetkereitingule kõige lähemal, aga tegelikult ma ei arvanud, et ma nii tugev oleks. Alistusin mõlemas partiis materjalikaotuste tõttu. Esimeses mängus oli otsustav hetk, kui vastane pani oma oda minu lipu ja vankriga samale diagonaalile. Teises mängus ma ei pannud tähele, millal ma vähemetturiga jäin. Vahepeal sain ka etturi tagasi, aga siis oli vastasel juba tugev vabaettur ja varsti üle ühe etturi rohkem. Minu reiting langes alla 2000 piiri.

Sõnavastete mitmekesisus

Olin Kristeli ja Helenaga samas ruumis. Koroona oli jälle liikvel. Kristel küsis Helenalt, kas ta on vaktsineeritud. Helena vastas, et ta ei kiirusta vaktsineerimisega. Ma tundsin ennast küll tänu sellele rahulikumalt, et olin vaktsineeritud.

*

Ühel ungari keele sõnade rühmal olid õhemas sõnaraamatus teised vasted kui paksemas. Hakkasin neid pliiatsiga ka paksemasse sõnaraamatusse kirja panema. Kahtlesin, kas sellel tegevusel on mõtet, kui ma oleks saanud ka lihtsalt õhemast sõnaraamatust vaadata. Meil oli külas Maaja, kes tuli minu tuppa. Tõstsin ühele asjale teise peale, et Maaja ei näeks, mida ma teen. Maaja ütles, et ta saab aru, et ma tegelen ajalooga. Vastasin, et ei, ma tegelen ungari keelega.

Sõjapiirkonnas

Läksin Ukrainasse, kus käis sõda. Seal oli oht surma saada. Läksin wc-sse, kus oli kaetud söögilaud. Panin lusikatäie külma vedelikku suhu ja küsisin, kas külma vett võib tarvitada. Vastati, et Ukrainas ei või. Mõtlesin, kas ma võin saada ühest lusikatäiest juba hirmsa haiguse. Siis tuli mulle meelde, et see vedelik ei olnudki külm, see oligi soe. Ukraina kõige läänepoolsemast oblastist oli vaenlane välja löödud, seal oli ohutum. Või päris ohutu seal ei olnud, sest mõni vaenlase üksikvõitleja võis veel metsas ekselda.

*

Ma nägin kogu aeg unes, et mul on magistriõpe lõpetamata, aga teadsin, et tegelikult on see lõpetatud. Mõtlesin, et unenägudes võib lõpetamatuse kujutlus tekkida sellepärast, et lõpetamisele ei järgnenud midagi, mis oleks lõpetamist mõtetes kinnistanud.

Varblane

Hiljuti tuli Hannes Varblase surmateade.

Mäletan, kuidas lugesin ükskord nooruses ajalehest raamatuarvustust Hannes Varblase luulekogu kohta. Naisarvustaja kirjutas, et ta on kuulnud, et Varblane on väga tark, tõeline erudiid kohe, aga et tema luulekogust see tarkus küll välja ei paista. Mulle oli seda lugedes tähtsam, et kedagi nimetatakse tõeliseks erudiidiks, mitte see, et see raamatust välja ei paista.

Umbes samal ajal lugesin vist samuti ajalehest Varblase luuletust, mida mäletan sõnastuses: "Klaas mõistab kohut, / klaas karistab meid. / Ma juba lapseeast saati / armastan klaasi rohkem kui teid". See luuletus viitab võibolla Varblase alkoholitarvitamisharjumusele, aga mulle see luuletus sellest hoolimata meeldis, sest klaas kui materjal on ju ilus.

Olen lugenud ka Varblase luulekogusid. Nende järgi olid tal ateistlikud vaated, vähemalt nii tõlgendan luuletust, mida mäletan sõnastuses: "Kaua surid sa Kristus ristil.  / Kas kauem kui mina ses elus?" Selle kohta, mis Varblasele tähtis oli, mäletan rida: "Mina armastan plikat paljast". Ühes luulekogus tegi ta kõigi oma selleks ajaks ilmunud luulekogude pealkirjadest uue luuletuse, mida mäletan sõnastuses: "Mäel, mis mureneb, / sina armasta mind. / Vihkamiseta / mina enam ei armasta sind." Varblasel võibolla polnud kirjavahemärke.

Kui minu isa asutas kirjastuse Ilmamaa, kuulus Varblane algusest peale selle nõukogusse. Ilmamaa asutamiskoosoleku kohta on meenutatud, et Varblane pakkus kirjastusele järjest roppe nimesid.

Kui olin üliõpilane, käisin Tartu kirjanduse maja saunas ja pärast sauna kirjastuse Ilmamaa ruumides arvuti taga või raamatut lugemas. Ma ei istunud saunas veel ürituse lõpuni, vanemad mehed istusid seal kauem. Ühel sellisel korral kuulsin, nagu oleks kirjastuses kõrvalruumis ka Varblane ja mõned naised, kes omavahel juttu ajavad. Praegu kahtlustan, et jutuajamine, mida ma kuulsin, koosnes vaid kuulmisillusioonidest, aga tol ajal olin kindel, et need on reaalsed hääled. Varblane justkui rääkis, et keegi oli talle öelnud, et ta näitaks ülikooli põhikirjast vähemalt ühte punkti, mis õigustab tema tööle jätmist. Varblane oli justkui öelnud, et neid punkte on nii palju, et küllap leidub seal ka mõni, mis tema kaitseks räägib. Kellegi kohta ta justkui ütles: "Tema armastas mind väga." Üks naine justkui ütles: "Varblane räägib nii palju, et talle tuleks raadiopoi külge panna, et teda üles leida, kui ta põhja läheb." Varblane justkui vastas: "Kuigi kõik ütlevad, et põhja ma lähen, / hoopis lõunasse viib mind mu tee." Üks naine justkui vastas: "Varblane ei ole rändlind." Kui mehed saunast tulid, ütles üks naine justkui: "Varblane luulendas meile."

Aastal 2005, kui olin just ülikooli lõpetanud ja blogi kirjutama hakanud, toimus kirjastuse bussireis Hiiumaale, kus osalesime ka mina ja Varblane. Varblane oli minuga ülikoolis sama eriala õppinud, ta esitas mulle küsimuse, kas mulle Rooma ajalugu õpetas teadagi kes. Oma ülikooliaja kohta ta meenutas, et siis õpetati punaseid aineid ja kõik õpitu tuli pärast eksamit ära unustada. Ta töötas vist kunstimuuseumis ja oma töö kohta rääkis, et kui raha vaja ei oleks, siis ta ei teeks mitte midagi. Eraldi rääkis ta, kuidas talle maatöö ei meeldi. Mina ütlesin, et ühes romaanis kiideti, et heina niites tunneb heinalõhna, millele Varblane vastas, et see on higilõhn. Kui meenutasin, kuidas minu klassivend Krister esimeses klassis õpetajat kõditas, pööras Varblane bussis kohe ümber ja küsis "Kes see oli?" Kui istusime ühes söögikohas, olin Varblasega samas lauas ja ta rääkis, kuidas andekus ja hullus olevat omavahel seotud. Ööbisime Kaljo Põllu pool, kus Varblane öösel enne magama jäämist viimase asjana õlut jõi. Bussis rääkis ta, kuidas ta on palju reisinud ja kuidas ta nooruses oli imestanud, kui Kaljo Põllu oli öelnud, et naine ei tohi olla liiga ilus. Põllu rääkis meile seda juttu uuesti, öeldes, et liiga ilus naine väsitab ära.

Aastal 2007 ilmus minu proosaraamat "Ajalugu unenägudes", kus on toodud ära valitud unenäokirjeldusi, mida peab ühendama ajaloo teema. Piret Bristol korraldas selle raamatu kohta kriitikaseminari, kus üks esineja oli Varblane. Varblane rääkis seminaris muidu huvitavalt, aga ütles, et tema jaoks oli see raamat üsna igav, ta kahtleb, kas seda oli vaja välja anda. Ta rääkis, et ajalugu on paljudes asjades, ka luuletustes. Minu luulekogust "Uneriik" luges ta ette avaluuletuse, kus minategelane kirjutab unenägusid üles, et unenäod pärast tema hukku ajalukku jääksid. Varblane ütles, et see luulekogu on selle proosaraamatu pilootprojekt, nüüd on ajalugu unenägudesse jõudnud ja uneäod ajalukku jõudnud. Ta leidis raamatus sügavaid mõtteid ainult ühest unenäokirjeldusest. Ta rääkis, et inimesed tõlgendavad ajalugu erinevalt, raamatust olevat näha, et minu teadustöö on olnud Mussolini kohta, aga Mussolini olevat ajalugu minust erinevalt tõlgendanud. Varbalane imestanud kõige rohkem selle üle, et ma unenägudes mõtlen, ta olevat kõigilt küsinud, kas unes saab mõelda. Enda kohta ütles ta, et tema unenägusid ei näe, ta nägevat alkoholi tarvitajana ainult kuradikesi.

Nägin Varblast ka muude raamatute esitlustel. Ühe minu isa luulekogu esitlusel oli vist Varblane see, kes ütles, et luulekogusid kirjutatakse kauniste daamide pärast ja kutsus üles nende terviseks jooma. Toimetasin Tarmo Kulmari raamatut, mille esitlusel Varblane samuti kohal oli ja tegi kõnelejatele vahelehüüdeid. Esimesele vahelehüüdele plaksutati, aga kui aru saadi, et need on kriitilised, ütles Linnart Mäll: "Rahu härra Varblane, siin on täna palju rahutust." Teine rahutu inimene oli nimelt Lembit Kurvits, kes kõne pidajalt raha küsis. Pärast kõnede osa lõppu ütles Mäll: "Nüüd lähme kõrvalruumi, kus ootavad rahustavad joogid."

Aastal 2010 ilmus minu kolmas luulekogu "Pomisen palveid siin pilvede all". Esitlus korraldati kolme autori luulekogudele ühiselt. Varblane pakkus ennast ise esinejana välja, aga kõnes ütles, et ta räägib ainult ühest raamatust, sest kaks autorit pole edasi arenenud. Kirjastuse direktor ütles pärast Varblase kaitseks, et Varblane ütles ausalt, mida ta mõtleb. Aga kui ütlesin oma psühhiaatrile, et Varblane ise kuritarvitab alkoholi, vastas psühhiaater, et siis selles asi ongi, kes on kaua alkoholi tarvitanud, nendel läheb enesehinnang kõrgemaks ja nad muutuvad teiste suhtes kriitilisemaks.

Viimastel aastatel räägiti, et Varblane elab hooldekodus.

Sündmused maal ja linnas

Ma jätsin kuumalainega ühe nädala maalkäimist vahele, aga täna jälle käisin. Kuuma ilmaga on kastmisvajadus küll suurem, aga vabatahtlikud kastjad olid olemas ja minul tekib kuumuse tõttu kergemini paanika. Täna maalesõidu bussis higistasin ka rohkem kui ma ootasin, aga tagasisõidu bussis olid jahutusseadmed. Juunikuu põhjal arvasin, et tänavu on sõitjaid rohkem, aga juulikuus on sõitjate arv väiksem.

Sellel pojengipõõsal, millel olid üle-eelmine nädal alles pungad, olid õied tänaseks peaaegu ära õitsenud. Sellel põõsal, kus oli üle-eelmine nädal kõige rohkem pojengiõisi, polnud täna enam üldse õisi. Tundus, et keegi pere liige on närtsinud õied küljest lõiganud, ma nägin lõikamisjälgi. Üle-eelmine nädal olid metsmaasikad veel pooltoored, aga vahepeal mulle toodi juba linna küpseid marju ja neli marja korjasin ka täna aiast oma käega. Ühel neist oli peal marjalutikas, aga pärast veega pesemist polnud tema maitset tunda. Varasematest aastatest ma mäletan, nagu oleks marjalutikal kibe maitse.

Fotosid ma täna ei teinud, kuigi mul oli igaks juhuks fotoaparaat kaasas. Mõne konkreetse pildi tegemist ma kaalusin, aga ei teinud mõtteid teoks. Need polnud ka tähtajalised. Lugesin edasi paksu romaani. Eelmine suvi jõudsin sellega leheküljele 100, täna leheküljele 200. Peategelase abiellumise kirjeldus polnud küll kõige huvitavam, kui ma pole ise abielus olnud. Aga saab teada, millised teised inimesed on, kuigi see ka enam ei üllata.

Vaatasin, et metsviinapuul on lehekobaras reeglipäraselt justkui viis sõrme. Tagasisõidu bussi oodates kuulsin vahepeal esimesi rohutirtse. Kägu ei ole enam ammu kuulnud, aga linnas ema ütles, et tema kuulis veel hiljuti, käod pidid kukkuma jaanipäevani. Mõtlesin, et kägu kukub siis nähtavasti hommikuti, ema on käinud maal varasematel kellaaegadel kui mina. Tol korral, kui ma ise kuulsin, sõitsin vist ka natuke varasema bussiga.

Tagasisõidu bussis vahetasin kaassõitja välja laskmiseks kohta ja kohavahetuse järel läks turvavöö liiga tihedalt kinni. Mulle tuli meelde Mait Rauna romaani sisu ja hakkasin kartma gangreeni.

Kui koju jõudsin, olid meil külalised ja külalisi tuli veel juurde. Ühel külalisel oli täna olnud ninaverejooks ja teine küsis endale mingi raviprotseduuri tegemiseks pintsette. Enne külaliste lahkumist heitsin oma voodisse pikali ja püüdsin magada.

Nihkes tähendusvasted

'sitt' ungari slängis - eesti keeles 'vangla'
'sitt' ungari kõnekeeles - eesti keeles 'ehituspraht'
'rótt' ungari keeles - eesti keeles '(sisse) uuristatud'

Kaks inglise keele tundi

Istusin inglise keele tunnis. Minu selja taga istuvad tüdrukud lugesid kooris harjutust, aga minu kõrval istuv Helen sai vast aru, et kooris rääkimine on tobe. Järgmiseks tunniks anti meile teha kodune ülesanne. Järgmises tunnis istusin üksi ja mul oli see ülesanne tegemata. Teised hakkasid juba uut harjutust tegema, mina alustasin alles koduse töö tegemist. Õpetaja Kalme nimetas järjest, kes peavad lauseid ette lugema, aga minu nime esialgu ei nimetanud ja ei paistnud märkavat, et ma tegelen vale asjaga.

"Sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest"

„Ajalooline Ajakiri“. 2020, 3/4 (173/174). Sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest.

„Ajaloolise Ajakirja“ numbrid on viimasel ajal hilinemisega ilmunud, aga mul on lugemisvõlg veel suurem. Viimatiloetud kaksiknumbris räägitakse Tartu rahust ja muust sarnasest. Kui palju artikleid on sarnasel teemal, on võimalik segi ajada, milline väide oli millises konkreetses artiklis. Osa artikleid on inglise ja osa eesti keeles.

Sisukorras on kirjas, et Tartu rahu majanduslikust mõjust kirjutas David Feest. Eesti oli esimene riik, kes sõlmis Vene kodusõjas enamlastega rahu, seetõttu käis algul Eesti kaudu rohkem enamlaste kaubavahetust kui hiljem, mõned inimesed Eestis oskasid seda kasutada rikastumiseks. Artiklis on öeldud, et ärimees Scheeli on nimetatud Eesti kroonimata kuningaks. Ma olen harjunud, et selline tiitel antakse Jaan Tõnissonile. Iseseisvusajal oli Tõnisson võibolla küll juba kroonitud kuningas. Scheel minu jaoks sobib kuningaks vähem, sest ta oli ärimees, mitte kirjatöö tegija, lisaks artikli andmetel ei olnud ta eestlane.

Kirjutatakse, et kui teised riigid enamlaste võimuga leppisid, hakkasid enamlased eelistama kaubanduspartneritena suuremaid maid. Suurte riikide eelis nähtavasti on suurem turg, aga suuremal turul peaks olema ka suurem konkurents. Eesti eeliseks saaks igal juhul pidada, et kaupa on siia lähem vedada ja siin oli ka tol ajal rohkem vene keele oskajaid. Võibolla suurrahvale sobib paremini suhelda suurrahvaga, kuna ta on mõnes mõttes endale sarnasem. Linnart Mäll väikerahva esindajana püüdis jälle organiseerida väikerahvaid. Kõik väikerahva liikmed küll sellised ei ole, ka eestlaste hulgas on olnud suurrahvaste keele ja kultuuri eelistajaid.

Vist artikkel, mille autori nimi on kirjutatud inglisepäraselt Konstantin Khudoley, oli Eesti-Vene suhete osas praeguse Ukraina sõja valguses põhjendamatult optimistlik, nagu oleks praegu suhted paremad kui 1920.–1930. aastatel. Ajakirja ilmumisaastaks ongi märgitud aasta 2020, aga kui number ilmub tegelikult hiljem, siis ei tea, mis aasta seisukohalt selles informatsioon peaks olema toodud. Aitaks, kui varem kirjutatud artikli lõppu kirjutataks artikli valmimise kuupäev. Ma ei tea ka täpselt, millal see ajakiri müüki jõudis, sest kui ajakirja koduleheküljele vaatasin, oli see juba ilmunud, aga poest korduvatel küsimistel veel ei saanud.

Hent Kalmo kirjutab enesemääramise põhimõtte mainimisest Tartu rahulepingus ja selle eelloost. Olen varem lugenud, et mõned filosoofid on kirjutanud, et kui inimese õigusi ei ole ka veel seadusesse kirja pandud, on inimesel juba olemas vastav loomuõigus. See käib üksikisikute õiguste kohta, aga võiks ka öelda, et rahvaste loomuõigus on enesemääramisõigus. Artiklis viidatakse, et Esimese maailmasõja ajal ja järgnenud rahuläbirääkimistel oli enesemääramisõiguse pooldaja Wilson. Enesemääramisõigus ei pea tähendama tingimata riikide väiksemaks tegemist, sest Wilson pooldas erinevalt teistest riigijuhtidest ka Austria õigust enesemääramise korras Saksamaaga ühineda. Wilson mõtles võibolla sellele, et Ameerika on Inglise võimu alt lahku löönud, selline õigus võiks olla ka teistel. Ameerika kodusõja meenumisel ta poleks tõenäoliselt lõunaosariikide enesemääramisõigust pooldanud, oleks saanud väita, et lõunaosariikides elavad sama rahvuse liikmed. Putini loogikaga saaks ka hakata arutama, kas Ameerika tohtis iseseisvuda, kui seal räägitakse Inglismaaga sarnast keelt.

Artikli järgi pooldasid sõnades rahvaste enesemääramisõigust ka enamlased, kuid nad lootnud, et see enesemääramine on ajutine. Lenin arvanud, et kui enesemääramist lubada, on eralduda soovijaid vähem. Vastu võiks vaielda, et Nõukogude Liit lagunes just siis, kui hakati rohkem vabadust lubama. Kuigi Gorbatšoviga olid osad eestlased algul valmis juba liidulepingu sõlmima, Stalinile hakati Teise maailmasõja ajal ja pärast seda relvaga vastu. Ja Euroopa Liitu astumine sai teoks, kui ei hirmutatud Euroopa Liidu, vaid kolmanda osapoole võimaliku jõukasutusega.

Aivar Jürgensoni artiklis on juttu Abhaasia eestlastest. Artikli järgi ei võidelnud Vene kodusõjas mitte ainult punased ja valged, vaid kolmas osapool oli rohelised. Enamlased ilmselt nimetasid kõiki oma vastaseid siiski valgeteks. Omavahelisi vastuolusid oli nii enamlaste vaenlaste kui ka enamlaste endi hulgas. Praeguses politoloogias tähendab roheline looduskaitsjat, varem on tähendanud ka maaerakondi.

Raskesti kättesaadav doktoriõpe

Olin käinud koos Bristoliga maa-alustes koobastes. Viibisin seal ka praegu. Mõtlesin, et ma olen kahe tule vahel - Bristol ütleb, et peab suhtlema; minu vanemad ütlevad, et ei tohi suhelda; ise olen vahepealsel seisukohal, et võib suhelda.

*

Kirjutasin ühte teksti ümber. Kui lõpetasin, siis märkasin, et pean töö ümber tegema, sest olin pannud reaalse teksti asemel kirja suuremalt jaolt hallutsinatsioone. Olin varem ka ümberkirjutamistöid teinud, varem polnud kirjalikus tekstis hallutsinatsioonide nägemist märganud.

*

Toimus uute doktorantide valimine. Kirjutati, et lõplik valik tehakse õppeaasta avaaktuse ajal. Sel juhul ei tahtnud ma aktusele minna. Aga võidi vaadata, kes aktusele ei tule ja need doktoriõppest välja jätta. Olin teinud sisseastumiseksamit ja mõned asjad eksamiruumi unustanud. Osad seal veel jätkasid eksamiga. Tahtsin asjad ruumist ära tuua, aga vahepeal ruumist lahkunutel tagasi minna ei olnud lubatud, sest arvati, et vahepeal ukse taga käimine on mahakirjutamine. Sisseastujate kohta oli blankett, täitsin seal enda kohta käivad read ära. Siis leidsin paberi, kus samadele küsimustele oli vastanud teine sisseastuja Mait. Ta oli kirjutanud sarnaselt minuga, et arvab, et ei saa doktoriõppesse sisse.

Turniir parasvöötme ilmaga

Päevakeskuse kiirmaleturniirid on toimunud uuemal ajal esmaspäeviti, aga see nädal lükati see esmaspäevalt kolmapäevale, et ilm saaks jahtuda. Mängisime 6 osavõtjaga turniiri, mõtlemisaeg oli 15 minutit, Peebol ühepoolselt 10 minutit. Esikolmik oli:

1. Peebo 3,5 punkti

2. Runnel 3

3. Pavlov 2,5

Esimeses voorus mängisin Pavloviga. Mul oli aega ja materjali rohkem, aga vastase ettur oli kaugemale jõudnud, mistõttu tegime käikude kordamisega viigi. Teises voorus mängisin Peeboga. Lisaks aja etteandmisele ta ühel käigul hoiatas, et ma kaotavat käiku ei teeks, aga ise puudutatud nupuga käiku tagasi ei võtnud, mistõttu sain ühe etturi tagasi. Tegime ratsulõppmängus viigi. Kolmandas voorus mängisin Villeriga. Tegin rünnaku nimel riskantse käigu, mis osutuski vigurit kaotavaks. Esialgu lootsin veel pikema manöövri abil vankrit vastu saada, aga jäin rünnaku alla ja alistusin. Neljandas voorus mängisin Partsiga. Ta ei mänginud avangut nii nagu teooriaraamatud õpetavad, vaid alustas mängu tiivaetturite edasinihutamisest. Sellest hoolimata jõudis ta lootusrikkasse lõppmängu, aga lõpuks läksin lippu ja vastane alistus. Viiendas voorus mängisin Pautsiga. Vankrilõppmäng oli võibolla viigiline, aga mul õnnestus siiski saada materiaalne paremus ja lippu minna ning võita.

Sissekande alguses esimene foto on mängumaja väljastpoolt ja teine seestpoolt. Vahel olen pilte üles riputanud kronoloogilises järjekorras, aga täna panin hiljem tehtud lipupildi kõrgemale, sest lipp on tähtis.

Matšivastase rõõmupäev

Täna sai läbi kümme nädalat kestnud matš arvutiprogrammi Chess 2020 eksperdi ehk vist esimese järgu tasemega. Enne ja pärast viimast partiid kuulasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=9eZyUvtP-_E ungarikeelset maleteemalist laulu. Seal näidatakse joonistatud kaadrite vahele ungarlasest maailma kõigi aegade tugevaimat naismaletajat.

Matši kaotasin tulemusega 3:7. Mäletatavasti üle-eelmine matš detsembrist veebruarini oli sama tasemega ja lõppes minu võiduga 6:3. Talvel võisin olla pikas males tugevam tänu sellele, et käisin suusatamas ja vaatasin rohkem teiste mängijate partiisid. Võib ka olla, et kui mingi tulemus on ees, siis närveerin rohkem, et kas ma suudan tulemust korrata. Võib ka olla, et esimene kord oli lihtsalt huvitavam ja mängisin sellepärast tähelepanelikumalt. Vint.ee välkmale reiting on just praegu rekordkõrgusel, aga talvel tegin uusi rekordeid sagedamini. Matši lõpu ajal oli tuba ka palav. Oleks saanud rohkem mõtlemisaega ka kulutada.

Matši viimane partii oli selline:

arvuti - inimene
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rf3 Ob4+ 4. Rc3 0-0 5. e3 d5 6. Od3 dc 7. Oc4 c5 8. 0-0 b6 9. dc Oc5 10.e4 Ob7 11. Le2 Rc6 12. Vd1 Lc7 13. Og5 Rg4 14. Rb5 Lc8 15. Oh4 a6 16. Rc3 Rce5 17. b3 b5 18. Re5 Re5 19. Og3 Rc4 20. bc bc 21. Ra4 a5 22. Rc5 Lc5 23. Od6 Lc6 24. Of8 Vf8 25. Vd4 Oa6 26. Vc1 Lc5 27. Le3 h6 28. e5 Lc8 29. Vcd1 Ob7 30. Vg4 Kh7 31. Lc3 Od5 32. La5 Lb7 33. Lc3 Va8 34. a4 g6 35. a5 Lb5 36. Va1 h5 37. Vf4 Kg7 38. Vd4 Lb7 39. Ld2 Og2 40. Vc4 Oh3 41. Lg5 Va7 42. Vc3 Of5 43. Lf6+ Kh7 44. Vac1 Va8 45. Vc7 Lf3 46. V7c3 Lb7 47. Vc7 Lf3 48. Vf7+ Kh6 49. Lg7+ Kg5 50. Lf6+ Kg4 51. Vc4+ Kh3 52. Lh4++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 8 sekundit, mustal 57 minutit 47 sekundit.

Kuna ma sain kokku vähem kui 4 punkti, siis juhendi järgi tuleb järgmine matš ühe võrra nõrgema tasemega, mis peaks vastama teisele järgule. Teise järgu normi ma kaotatud matšil täitsin.

Viivitus loenguvaheajal

Mõtlesin, et käin enne loengu algust wc-s ja siis istun taha pinki. Aga enne ajasin portfellis olnud joogitopsi ümber. Ütlesin õppejõule, et sellised topsid lähevad kergesti ümber. Õnneks ei voolanud vedelik õppejõu lauale, vaid üks laud enne seda. Ja selle sai ka korda nii, et võtsime tema pealt laualina ära. Kuna see sekeldus võttis aega, ei jõudnud ma enam wc-s käia ning jäin ette pinki istuma.

Mitteametlikud võidud

Täna mängisin Vint.ee-s kaks mittereitinguarvestuslikku partiid ja võitsin mõlemad. Esimene mäng oli tavaline välkmale. Vastane kaotas avangus etturi ja hilises keskmängus ületas mõtlemisaja. Käisin vahepeal ära, tagasi tulles mängisin ühe partii Fischeri malet. Avaldasin vastase nuppudele survet, vastasel jäi tsentris lipp ette. Vastane pakkus veel viiki, lükkasin pakkumise tagasi ja varsti vastane lõpetas vastupanu. Kui mäng lõppes, märkasin, et teise mängu ajal olin unustanud ka ise sisse logida, seda polnud teinud ka kumbki tänane vastane.

Keskne aine

Ma keskendusin ühe aine õppimisele, teised ei olnud mulle nii tähtsad. Mulle tuli uduselt meelde, et homseks oli vist keeltes ka õppida, aga ei viitsinud seda teha. Olin kuulanud varem ühte ajaloo loengukursust ja selle pooleli jätnud. Praegusel õppeaastal kuulasin sama loengukursust uuesti. Kuulasin ka seda loengut, mida olin juba kuulanud. Vaatasin kuulatud loengu konspekti. Võidi mõelda, et küll ma vaatan kaua, kas ma õpin selle pähe nii aeglaselt. Aga ma mitte ainult ei õppinud seda pähe, vaid lisaks ka analüüsisin.

*

Meie korterisse tuli töömees, kes väitis, et ta peab siin ühte tööd tegema. Tal oli käes puulatt. Hoidsin selle tagumisest otsast kinni, et ta ei saaks seda relvana kasutada. Kui ma lahti lasin, siis ta tegi küll tööd, aga rohmakate liigutustega, võibolla kinnihoidmise pärast vihastumise tõttu. Kui ta töö lõpetas, küsis ta emalt raha. Ema vastas, et hoopis töömees peab maksma, sest töö tegemine oli tema mõte. Meie naaberkorter oli maha jäetud, aga selle uksel oli ülemine pool puudu, seetõttu sai sinna korterisse üle ukse sisse astuda.

Keelud korrarikkujatele

Kivisildnik istus väikses köögis ja joonistas minu vanasse joonistusvihikusse vanale pildile peale. Ütlesin, et ma ei luba, kahe joonistaja stiilid ei sobi kokku. Väiksesse kööki oli toodud terve virn minu joonistusvihikuid. Ütlesin, et ma ei luba neid siia tuua. Mõtlesin, et võibolla oma tuppa ei mahu enam ära. Ühed lapsed kritiseerisid mind. Ütlesin, et see on sama hea kui mina nende kampsuni lõnga lahti harutaksin. Selle ütlemise ajal harutasingi kampsuni lõnga lahti, aga pärast lause lõpetamist panin kokku tagasi.

*

Ütlesin, et taevas on kahtlaselt palju lennukeid. Klaus vastas, et ta ju ütles, et sõda tuleb.

Ülevaate definitsioon

Paluti kirja panna oma arvamus sõna 'ülevaade' kohta. Kirjutasin, et ülevaade peab olema raamat, mitte arvustus. Lisasin, et varem olen ma arvustusi ka raamatuülevaadeteks nimetanud, aga praegu enam mitte. Olin paberi juba tagastanud, kui ütlesin, et ma panen aastaarvu ka kirja. Küsiti, kas sellele paberile või enda jaoks. Panin sellele paberile.