Ma olen viimastel aastatel vältinud nädalavahetustel maal käimist, sest olen arvanud, et siis on rohkem sõitjaid. Aga täna otsustasin maale sõita, sest nädala varasematel päevadel jäi see tegemata. Bussid ei olnudki väga täis, maale sõidu buss oli peaaegu tühi. Nagu ma ette nägin, oli linna tagasisõidu bussis pühapäeva õhtul rohkem rahvast, aga keegi vist seisma ei pidanud. Ma istusin küll eesistmel ja oma selja taha ei näinud. Maha minema hakates selgus, et tagapool istus vähemalt üks tuttav, kes mind teretas.
Maale sõidu bussis vaatasin aknast välja ning tegin tähelepanekuid. Maal vaatlesin kõigepealt tavakohaselt taimi ja päevitasin, vahepeal mõtlesin toas, mida piltidel olevad inimesed mõelda võiks. Lõunasöögi ajaks panin rohkem riideid selga ja sõin enda poest ostetud kaupa. Pärast sööki pesin nõusid ja seejärel hakkasin mõtlemispausidega raamatut lugema, pannes ajutiselt veel rohkem riideid selga. Püüdsin raamatut hoida nii, et ei tekiks valguse ja varju ebaühtlust. Täna ma asula peal nii pikka jalutuskäiku ei teinud kui eelmine kord, aga tegin korduvalt toas võimlemisharjutusi. Bussi oodates hakkasin peast luuletusi analüüsima, tegin seda ka suurem osa tagasisõidu ajast, alles Tartu vahele jõudes hakkasin tähelepanelikumalt aknast välja vaatama.
0 vastukaja:
Postita kommentaar