Andsin feisbukis Helina blogile lingi. Tegelikult ma teadsin, et Helina ei taha tähelepanu. Nüüd kõik nägid, et ta on oma blogis minu blogile viidanud.
*
Istusin ülikooliloengus. Õppejõud loetles erinevate valdkondadega seotud ajalooliste isikute nimesid. Ma ei saanud hetkel konspekteerida. Õppejõud võis selle meelde jätta ja mult eksamil neid nimesid küsida.
*
Kõndisin puuderohkel tänaval. Siin oli huvitava arhitektuuriga maju. Aga need olid sünged, sest ma teadsin, et mingi maja neist on mõrtsuka maja. Üks inimene oli kunagi teise ära tapnud, et saada hüvesid, mida nautida. Aga raske oli aru saada, kuidas ta neid nautis, kui ta teadis, et ta on mõrvas süüdi.
*
Mul oli seni olnud üks elektronmärkmik ja nüüd sain uue. Uuele oli peale kirjutatud elektrivoolu tugevus. See oli tugevam kui eelmises elektronmärkmikus, aga lootsin, et mitte tappev. Mõtlesin, kas panna uude märkmikusse samasuguseid fotosid nagu olid eelmises või mitte. Klaus uuris minu uue elektronmärkmiku käske. Uus oli keerulisem.
*
Läksin trepist Kirjandusmuuseumi ülemisele korrusele. Mäletasin uduselt, et alumistel korrustel on vist teemakataloogid ja kõige ülemisel korrusel kõikehõlmav kataloog. Üks töötaja küsis mult, mida ma otsin. Nimetasin oma uurimisteema. Töötaja küsis mult, kas ma tean, kes olid 16. sajandi maletajad. Neid oli loengus nimetatud, aga mul ei tulnud hetkel nimed meelde. Siis tuli mulle meelde üks nimi, mis oli loengus nimetamata jäänud – Leonardo. Kahtlesin küll natuke, kas ta elas 16. sajandini või suri varem.
0 vastukaja:
Postita kommentaar