Õppetööga seonduv

Tõnu luges minu magistriõppe konspekti. Ütlesin, et ma ei luba. Tõnu vastas, et ma ise andsin selle talle lugeda. Ütlesin, et võibolla tõesti andsin, aga ma olin selle ära unustanud. Lisasin, et see konspekt ei ole eriti väärtuslik, seal on peaaegu ainult tsitaadid ja refereeringud, seega on see proseminaritöö, mitte magistritöö tasemel. Ma polnud pannud oma mõtteid eriti konspekti, vaid otse magistritöösse.

*

Lähenesid eksamid. Ma olin natuke õppinud, aga ma ei teadnud, millal on inglise keele eksam ja millal peaks selle jaoks õppima hakkama. Kirjutasin mälu järgi üles ühe matemaatika valemi. See oli mul umbes meeles, aga võimalik, et detailides tegin vea. Nii oli kogu matemaatikaõppega, sest ma ei näinud tahvlile täpselt, aga matemaatikas oli täpsus tähtis. Asusin ülikooli poole teele, et teha teist korda sisseastumiseksameid. Sõitsin bussiga, seejärel väljusin. Ma ei teadnud, kus see õppehoone on, millesse ma pean minema, aga mõtlesin, et ma lähen teise õppehoonesse ja küsin sealt. Istusin seal õppehoones natuke aega ühe tüdruku kõrval, siis küsisin. Ta hakkas midagi seletama, aga ma ei saanud ta jutust aru. Mulle meenus, et kui ma esimest korda ülikooli astusin, vaatasin ma asju peahoone stendilt. Asusin ka nüüd peahoone poole teele. Lähenesin Kuradisillale, aga ümbrus ei olnud selline, nagu oleks pidanud olema, kõik oli natuke muutunud.