Täna oli eelmise nädalaga võrreldes edasiminek, et suutsin vähemalt klubisse kohale minna. Aga suurimaks saavutuseks see jäigi. Kui eelmine nädal segas peavalu, siis täna unisus. Tegin kaks viiki ja sain seitse kaotust.
1. Trohhalev 8,5 p.
2. Peebo 7,5
3. Solovjov 6
...
9.-10. Runnel 1
Mõtlemisaeg oli 12 minutit.
reede, juuni 14, 2013
neljapäev, juuni 13, 2013
Pikad varred
Asparaaguse varred olid enneolematult pikaks kasvanud. Nad ulatusid toa teise otsa ja isegi teistesse ruumidesse. Ütlesin, et see on inimsööja taim. Aga muld potis oli purukuiv ja tuli kasta. Lisaks asparaagusele kasvas samas potis tomat.
*
Grenzsteini raamat oli ilmunud, aga seda polnud vist keegi lugenud. Inimesed arvasid vist, et kogu raamat on venestamispropaganda. Ütlesin, et ma olen nii vihane, et inimesed ei saa aru, mis hea raamat on. Ma ei mäletanud, mis ma panin saatesõna pealkirjaks, kas Grenzsteini ees- ja perekonnanime või tema tagasituleku. Viimast ma vast ei pannud, sest sellist pealkirja oli varem juba kaks korda kasutatud. Aga kui isa soovitas, siis võisin panna.
*
Läksin koos väikse lapsega vette. Kui laps nägi läheduses ujumas parte, siis tahtis ta neile järele ujuda. Seda ma ei lubanud. Võibolla ta oleks ühe hetkega ujumise selgeks saanud, aga võibolla oleks selle järgmisel hetkel unustanud.
*
Grenzsteini raamat oli ilmunud, aga seda polnud vist keegi lugenud. Inimesed arvasid vist, et kogu raamat on venestamispropaganda. Ütlesin, et ma olen nii vihane, et inimesed ei saa aru, mis hea raamat on. Ma ei mäletanud, mis ma panin saatesõna pealkirjaks, kas Grenzsteini ees- ja perekonnanime või tema tagasituleku. Viimast ma vast ei pannud, sest sellist pealkirja oli varem juba kaks korda kasutatud. Aga kui isa soovitas, siis võisin panna.
*
Läksin koos väikse lapsega vette. Kui laps nägi läheduses ujumas parte, siis tahtis ta neile järele ujuda. Seda ma ei lubanud. Võibolla ta oleks ühe hetkega ujumise selgeks saanud, aga võibolla oleks selle järgmisel hetkel unustanud.
kolmapäev, juuni 12, 2013
Katkestasin video
Läksime Tallinna sadama peatuses bussi peale, et Tartusse sõita. Bussi hakkas juhtima Henn. Ta polnud seda varem teinud. Kui Tõnu peale tuli, pidi Henn juhtimise talle üle andma. Hennu juhitud buss jõudis Tartusse Sõpruse sillale. Henn ei vaadanud aknast välja. Ütlesin talle, et ta peab vaatama. Henn vastas, et seda ta ei tee. Kui buss lähenes ringteele, kus pidi keerama, ei julgenud ma enam Hennu poole vaadata, vaid vaatasin aknast välja. Nüüd hakkas Henn jälle juhtima. Tal oli nähtavasti nii täpne ajataju, et teadis, millal peab uuesti aknast välja vaatama. Aga vahel juhtus, et keegi läheb üle tee.
*
Ühe naise pilte oli feisbukis alati palju laigitud, aga uus pilt ei olnud saanud ühtegi meeldimist. See tuli vist sellest, et tänane pilt oli udusem. Hakkasin seda videot vaatama. Videos naine laulis. Kui ta laulis, et nüüd võtab ta riideid seljast vähemaks, panin video kinni. See oli vist striptiisivideo. Selle kontrollimiseks panin ta mõned korrad uuesti mängima. Aga kuna video läks iga sulgemisega algusesse tagasi, ei jõudnud ma ka uutel vaatamistel kaugema osani. Oli hommik. Ma ei läinud veel vannituppa, vaid heitsin laua peale pikali. Ma olin varemgi hommikuti uimasust teeselnud.
*
Öeldi, et tšetšeenid iseseisvust ei saanud. Vastasin, et nad said iseseisvuse, aga jäid sellest hiljem uuesti ilma. Süüdlased olid kaks meest, kes võtsid pantvange ja panid pomme, mistõttu Venemaa Tšetšeeniat uuesti ründas. KGB kindral oli neist kahest mehest kultuursem, öeldes ainult, et sõja võidab Venemaa, aga tegemist on Ida-Euroopa ühe arvestatavama sõjajõuga. Olin ühel peol. Avaldasin võrgus kirjelduse, mis täna oli juhtunud. Pärast kirjutasin paberile samadest asjadest teistsuguses sõnastuses, aga ei hakanud võrgus sõnastust enam muutma.
*
Ühe naise pilte oli feisbukis alati palju laigitud, aga uus pilt ei olnud saanud ühtegi meeldimist. See tuli vist sellest, et tänane pilt oli udusem. Hakkasin seda videot vaatama. Videos naine laulis. Kui ta laulis, et nüüd võtab ta riideid seljast vähemaks, panin video kinni. See oli vist striptiisivideo. Selle kontrollimiseks panin ta mõned korrad uuesti mängima. Aga kuna video läks iga sulgemisega algusesse tagasi, ei jõudnud ma ka uutel vaatamistel kaugema osani. Oli hommik. Ma ei läinud veel vannituppa, vaid heitsin laua peale pikali. Ma olin varemgi hommikuti uimasust teeselnud.
*
Öeldi, et tšetšeenid iseseisvust ei saanud. Vastasin, et nad said iseseisvuse, aga jäid sellest hiljem uuesti ilma. Süüdlased olid kaks meest, kes võtsid pantvange ja panid pomme, mistõttu Venemaa Tšetšeeniat uuesti ründas. KGB kindral oli neist kahest mehest kultuursem, öeldes ainult, et sõja võidab Venemaa, aga tegemist on Ida-Euroopa ühe arvestatavama sõjajõuga. Olin ühel peol. Avaldasin võrgus kirjelduse, mis täna oli juhtunud. Pärast kirjutasin paberile samadest asjadest teistsuguses sõnastuses, aga ei hakanud võrgus sõnastust enam muutma.
teisipäev, juuni 11, 2013
Faust
Johann Wolfgang von Goethe. "Faust". Saksa keelest tõlkinud Ants Oras. Tartu 2007. Koos lisadega 414 lk.
Põhikooli ajal käisime klassiga vaatamas "Fausti" esimese osa etendust "Vanemuises". Klassikaaslased istusid all saalis ja mina üleval rõdul, sest jäin teatrisse natuke hiljaks. Oli vist ka vaheaegu, aga jäingi üles istuma. Koju minnes küsiti mult, kas mulle etendus meeldis. Vastasin, et meeldis küll. Aga parajasti oli külas üks kirjanik, kes oli näinud seda varasemal päeval, talle ei meeldinud. Ta polnud rahul nõidade kostüümidega ega sellega, et noor Faust ei olnud üldse Fausti moodi. Natuke paremaks pidas ta vanglastseeni, mis mulle oli kõige vähem meeldinud.
Keskkoolis oli "Faust" kohustuslik kirjandus. Lugesin seda Sanga tõlkes, mida oli kasutatud ka teatris. Paremad salmid on sellest lugemisest siiamaani peas. Aga ma ei lugenud raamatut läbi tervikuna. Praegu kui ma mõne raamatu lugemist alustan, siis enamasti ka lõpetan. Kooli ajal lugesin vabatahtlikult alustatud raamatud sagedamini tervikuna läbi kui kohustuslikud. Kohustuslike vastu oli huvi väiksem, teiseks ma ei ole kõige kiirem lugeja. Kui vastamise päevaks raamatut läbi ei saanud, siis anti juba järgmine kohustuslik raamat ja esimene jäigi pooleli. Sellest hoolimata sain ka osaliselt loetud raamatud enamasti vastatud.
Koolis kõigepealt arutati raamatut suuliselt. Õpetaja iseloomustas seda ja küsis, mida on eeskujuks võetud. Vastasin, et Napoleoni, mida loeti vist õigeks vastuseks. Teiseks pidime kirjutama raamatu kohta kirjandi. Kirjandi teema oli "Kes otsib, ikka eksib teel". Selles kirjutasin, et raamatu algus on hea, aga Goethe on kirjutades teelt eksinud ja teine pool on liiga segane. Vist tõin välja ka, et kui teises pooles üks tegelane saab valmis pisikese tehisinimese, siis peab autor seda mõttetuseks, aga tegelikult on see suur teaduslik saavutus. Õpetaja ei olnud õpilaste kirjanditega rahul. Ta ütles üldistavalt, et õpilased peavad ennast jumalaks taevas, arvates, et võivad Goethet kritiseerida. Kirjanditest polevat aru saada, kas raamatu teist osa on loetud.
Tänavu palju aastaid hiljem tegelen Carlyle’i uurimisega, kellel on üks raamat "Fausti" kohta. Enne selle lugemist otsustasin "Fausti" üleni läbi lugeda. Carlyle pidas Goethet oma aja suurimaks kirjanikuks, seetõttu mind huvitab, mida ta tema juures hindab.
Kuna ma Sanga tõlkes olin raamatut juba osaliselt lugenud, siis nüüd võtsin Orase tõlkes. Mulje oli kohe, et Sanga tõlge on parem. Sang paistab olevat raamatut lihtsustanud, aga Oras keerulisemaks teinud. Teine mulje oli, et Goethe on märksa suurem kirjanik kui enne seda ilukirjanduslikest raamatutest loetud Tohvri. Sest Goethel on palju elemente, aga Tohvril vähe. Goethe oli küll raskemini meelde jäetav, vähemalt Orase tõlkes. Kuigi lugemise ajal tuli meelde, kuidas Sang oli samu kohti tõlkinud. Kolmas mulje oli, et raamatul on kõige parem algus, edasi läheb esimene osa teemalt ebameeldivaks, teine osa on vähemalt Orase tõlkes ka praegu raske lugeda. Päris lõpust jõudis jälle rohkem kohale, sest seda lugesin teistsuguse meetodiga. Kui kooli ajal oli tundunud, et eeskujuks on Napoleon, siis nüüd mõtlesin, et osalt võis Goethe kirjutada ka enda elu põhjal, kuna ta on samuti suurmees. Autor on raamatut nimetanud tragöödiaks, aga tekkis küsimus, kas see on õige, kui lõpp on õnnelik.
Kui Goethe kirjutatud osa oli läbi, lugesin teiste lisatud ees- ja järelsõnu. Neid meeldis rohkem lugeda kui põhiosa ennast, sest need olid kergemini arusaadavad. Ja kuna minu lemmikraamatud on ajalooraamatud ning saatesõnad erinevalt põhiosast võiks liigitada kultuuriajalooks. Kui mina olin kahelnud, kas raamatut saab pidada tragöödiaks, siis saatesõnas öeldi koguni, et see on pigem komöödia kui tragöödia. Seda ma mäletan, et teatris publik kahes kohas naeris ja keegi ei nutnud, aga ma leidsin nüüd lugedes traagilist siiski rohkem kui koomilist. Küsimusele, kas Goethe on võtnud eeskujuks Napoleoni või ennast, leiab saatesõnast vastuse, et ta on kirjutamist alustanud juba enne Napoleoni esile kerkimist. Aga Goethe ja Napoleoni kohtumine paistab olevat siiski tõuge esimese osa ilmumisele. Teiselt poolt on nimetatud, et Napoleoni sõjad pidurdasid kirjutamist. Goethe kirjutas raamatut suurem osa elust. Seda võib põhjendatuks pidada, sest siis saab kirjutada noorusest noorena ja vanadusest vanana. Järelsõnas on toodud välja seda, et Goethe on Fausti kuju loomisel kasutanud ennast, kuigi neid ei peeta kattuvaks. Sarnaselt minu keskkooliaegse kirjandiga peavad kriitikud väärtuslikumaks esimest osa. "Faust" olevat Euroopa kultuuri 3000 aasta ajaloo kokkuvõte. Goethe on kirjutanud, kui vähe on inimeses originaalset, millega ta paistab jagavat Emersoni seisukohta, et hea raamat ongi kompilatsioon. Carlyle on üks väga paljude hulgas, kes "Faustist" on kirjutanud ja teda ei mainita. Saatesõnades on vastuolu, et ühelt poolt olevat "Faust" osa maailmakirjandusest, mille puhul loomismaa pole tähtis, teiselt poolt olevat ta väljaspool Saksamaad suhteliselt vähe levinud, kuna lüürilist luulet olevat raskem tõlkes edasi anda kui eepilist. Vastuolu näen ka selles, kui ühelt poolt nimetatakse Goethet tormi ja tungi esindajaks ja tuuakse välja tema irratsionaalsust sellega, et ta olevat tahtnud, et teos oleks mõistusele haaramatu, teiselt poolt nimetatakse teda antiromantiliseks.
Tõlkija kohta öeldakse, et kõik tõlked ei ole eestindused, aga Orase tõlge on, sest ta on toonud "Fausti" tegevuse justkui Eesti oludesse. Ümbrispaberil vastandatakse eluläheduslasi ja vaimuläheduslasi, kellest Oras kuuluvat viimaste hulka. Mulle tuletas see meelde sõna vaimuelu.
Põhikooli ajal käisime klassiga vaatamas "Fausti" esimese osa etendust "Vanemuises". Klassikaaslased istusid all saalis ja mina üleval rõdul, sest jäin teatrisse natuke hiljaks. Oli vist ka vaheaegu, aga jäingi üles istuma. Koju minnes küsiti mult, kas mulle etendus meeldis. Vastasin, et meeldis küll. Aga parajasti oli külas üks kirjanik, kes oli näinud seda varasemal päeval, talle ei meeldinud. Ta polnud rahul nõidade kostüümidega ega sellega, et noor Faust ei olnud üldse Fausti moodi. Natuke paremaks pidas ta vanglastseeni, mis mulle oli kõige vähem meeldinud.
Keskkoolis oli "Faust" kohustuslik kirjandus. Lugesin seda Sanga tõlkes, mida oli kasutatud ka teatris. Paremad salmid on sellest lugemisest siiamaani peas. Aga ma ei lugenud raamatut läbi tervikuna. Praegu kui ma mõne raamatu lugemist alustan, siis enamasti ka lõpetan. Kooli ajal lugesin vabatahtlikult alustatud raamatud sagedamini tervikuna läbi kui kohustuslikud. Kohustuslike vastu oli huvi väiksem, teiseks ma ei ole kõige kiirem lugeja. Kui vastamise päevaks raamatut läbi ei saanud, siis anti juba järgmine kohustuslik raamat ja esimene jäigi pooleli. Sellest hoolimata sain ka osaliselt loetud raamatud enamasti vastatud.
Koolis kõigepealt arutati raamatut suuliselt. Õpetaja iseloomustas seda ja küsis, mida on eeskujuks võetud. Vastasin, et Napoleoni, mida loeti vist õigeks vastuseks. Teiseks pidime kirjutama raamatu kohta kirjandi. Kirjandi teema oli "Kes otsib, ikka eksib teel". Selles kirjutasin, et raamatu algus on hea, aga Goethe on kirjutades teelt eksinud ja teine pool on liiga segane. Vist tõin välja ka, et kui teises pooles üks tegelane saab valmis pisikese tehisinimese, siis peab autor seda mõttetuseks, aga tegelikult on see suur teaduslik saavutus. Õpetaja ei olnud õpilaste kirjanditega rahul. Ta ütles üldistavalt, et õpilased peavad ennast jumalaks taevas, arvates, et võivad Goethet kritiseerida. Kirjanditest polevat aru saada, kas raamatu teist osa on loetud.
Tänavu palju aastaid hiljem tegelen Carlyle’i uurimisega, kellel on üks raamat "Fausti" kohta. Enne selle lugemist otsustasin "Fausti" üleni läbi lugeda. Carlyle pidas Goethet oma aja suurimaks kirjanikuks, seetõttu mind huvitab, mida ta tema juures hindab.
Kuna ma Sanga tõlkes olin raamatut juba osaliselt lugenud, siis nüüd võtsin Orase tõlkes. Mulje oli kohe, et Sanga tõlge on parem. Sang paistab olevat raamatut lihtsustanud, aga Oras keerulisemaks teinud. Teine mulje oli, et Goethe on märksa suurem kirjanik kui enne seda ilukirjanduslikest raamatutest loetud Tohvri. Sest Goethel on palju elemente, aga Tohvril vähe. Goethe oli küll raskemini meelde jäetav, vähemalt Orase tõlkes. Kuigi lugemise ajal tuli meelde, kuidas Sang oli samu kohti tõlkinud. Kolmas mulje oli, et raamatul on kõige parem algus, edasi läheb esimene osa teemalt ebameeldivaks, teine osa on vähemalt Orase tõlkes ka praegu raske lugeda. Päris lõpust jõudis jälle rohkem kohale, sest seda lugesin teistsuguse meetodiga. Kui kooli ajal oli tundunud, et eeskujuks on Napoleon, siis nüüd mõtlesin, et osalt võis Goethe kirjutada ka enda elu põhjal, kuna ta on samuti suurmees. Autor on raamatut nimetanud tragöödiaks, aga tekkis küsimus, kas see on õige, kui lõpp on õnnelik.
Kui Goethe kirjutatud osa oli läbi, lugesin teiste lisatud ees- ja järelsõnu. Neid meeldis rohkem lugeda kui põhiosa ennast, sest need olid kergemini arusaadavad. Ja kuna minu lemmikraamatud on ajalooraamatud ning saatesõnad erinevalt põhiosast võiks liigitada kultuuriajalooks. Kui mina olin kahelnud, kas raamatut saab pidada tragöödiaks, siis saatesõnas öeldi koguni, et see on pigem komöödia kui tragöödia. Seda ma mäletan, et teatris publik kahes kohas naeris ja keegi ei nutnud, aga ma leidsin nüüd lugedes traagilist siiski rohkem kui koomilist. Küsimusele, kas Goethe on võtnud eeskujuks Napoleoni või ennast, leiab saatesõnast vastuse, et ta on kirjutamist alustanud juba enne Napoleoni esile kerkimist. Aga Goethe ja Napoleoni kohtumine paistab olevat siiski tõuge esimese osa ilmumisele. Teiselt poolt on nimetatud, et Napoleoni sõjad pidurdasid kirjutamist. Goethe kirjutas raamatut suurem osa elust. Seda võib põhjendatuks pidada, sest siis saab kirjutada noorusest noorena ja vanadusest vanana. Järelsõnas on toodud välja seda, et Goethe on Fausti kuju loomisel kasutanud ennast, kuigi neid ei peeta kattuvaks. Sarnaselt minu keskkooliaegse kirjandiga peavad kriitikud väärtuslikumaks esimest osa. "Faust" olevat Euroopa kultuuri 3000 aasta ajaloo kokkuvõte. Goethe on kirjutanud, kui vähe on inimeses originaalset, millega ta paistab jagavat Emersoni seisukohta, et hea raamat ongi kompilatsioon. Carlyle on üks väga paljude hulgas, kes "Faustist" on kirjutanud ja teda ei mainita. Saatesõnades on vastuolu, et ühelt poolt olevat "Faust" osa maailmakirjandusest, mille puhul loomismaa pole tähtis, teiselt poolt olevat ta väljaspool Saksamaad suhteliselt vähe levinud, kuna lüürilist luulet olevat raskem tõlkes edasi anda kui eepilist. Vastuolu näen ka selles, kui ühelt poolt nimetatakse Goethet tormi ja tungi esindajaks ja tuuakse välja tema irratsionaalsust sellega, et ta olevat tahtnud, et teos oleks mõistusele haaramatu, teiselt poolt nimetatakse teda antiromantiliseks.
Tõlkija kohta öeldakse, et kõik tõlked ei ole eestindused, aga Orase tõlge on, sest ta on toonud "Fausti" tegevuse justkui Eesti oludesse. Ümbrispaberil vastandatakse eluläheduslasi ja vaimuläheduslasi, kellest Oras kuuluvat viimaste hulka. Mulle tuletas see meelde sõna vaimuelu.
Koogid klassis
Õpetaja küsis, kas ma tean, kus riigis asub Loodeterritoorium. Vastasin oma kohalt, et Kanadas. Õpetaja tahtis, et ma jätaks vastused meelde ja seejärel läheksin tahvli ette. Mõtlesin, et selle tunnen tahvli ees rippuval kaardil ära, milline on Baffini maa, sest see on Kanada kõige suurem saar. Vaatasin, et ma peangi asju peast teadma, sest tahvli ees rippuval kaardil ei ole neid kohanimesid peale kirjutatud.
*
Tõnu läks reisile. Mina ja ema jäime koju. Varsti kostis telefonist Tõnu hääl: "Tule eest ära!" Ema küsis, kas nad läksid reisil tülli. Mina pakkusin, et võibolla jäi keegi autole ette. Tõnu tuli koju tagasi. Ta ütles, et ta võttis Hennult uiskude volituse ära, mispeale Henn võttis temalt ära auto volituse, mille peale Tõnu jättis reisi pooleli. Ütlesin, et uiskude volitust ei ole vaja, uiske lihtsalt antakse.
*
Üks õpilane seisis klassi ees ja tema kõrval seisis klassi tulnud teise aine õpetaja. Ta küsis, mida me tänavu ajaloos õppinud oleme. Õpilase selja taga oli kirjas nimekiri õpitud teemadest. See nimekiri ei olnud pikk, aga mõnest punktist ei olnud midagi omandatud. Üks klassiõde vastas kohapealt, et me õppisime Jüriöö ülestõusu 40 keeles. Mõtlesin, et aga me õppisime seda ikkagi kõigest kooliõpiku järgi. Klassis oli koeri. Üks oli minu lähedal. Räägiti, et vuntsidega koerad ei hammusta kunagi. Koer võib surnuks hammustada ainult teise koera või kassi, aga mitte inimest. Mõtlesin, et kui koer teise koera või kassi surnuks hammustab, siis oleks inimesele samuti tema hammustus väga valus. Klassi oli toodud palju kooke. Minu kõrval istuv klassivend kooris noaga kartuli ära, nii et kartulist ei jäänud peaaegu midagi järele, seejärel viskas selle selja taha. Teda kutsuti korrale. Hetkel kui oli pime, läksin klassivennast kaugemale. Ta ei näinud, et ma eemaldusin, ja lõi noaga kohta, kus ma seni olin olnud. Kui ta eemale oli läinud, panin noa laua laekasse. Klassivend tuli minu juurde tagasi ja küsis, kus nuga on. Vastasin, et peitsin ära. Klassivend viskas tahvli sisse suurte lõikamisvahenditega märki, nii et tahvli ees seisjad pidid eest jooksma. Vaatasin, et ühel teisel klassivennal on naise rinnad. Aga mõtlesin, et ma näen valesti, sest ta ei ole naine. Teised sõid kooke, aga mina istusin oma kohal ja närisin ainult saiatükki. Mõtlesin, et sööklasse ei saa ma minna, sest mul ei ole söögiraha maksnud. Mõnel päeval olin käinud, aga vist juba korravastaselt. Varem oli söögiraha kogutud, aga nüüd pidi ise maksma minema. Ma ei teadnud, kas makstakse kantseleisse kuu söögiraha ette või sööklas ühe portsu eest korraga. Lõpuks läksin ettepoole pinkide juurde, et kooke võtta. Kooke oli igasugu erinevaid sorte. Kõik, mida ma proovisin, olid maitsvad. Seisin akna all. Üks klassivend oli lombakaks jäänud. Ta rääkis, et mitte ainult kolmandik inimesi ei näe pimedalt, vaid kaks kolmandikku neist on veel lombakad ka. Ta oli noorena sporti teinud, aga nüüd olid tagajärjed käes. Sellest hoolimata oli ta rõõmus. Kuna olin avaldanud blogis unenäo, kuidas mind vastama kutsuti, võidi mind täna päriselt ka vastama kutsuda, et vaadata, mida ma kardan. Leidsin, et nõutakse liiga täpseid vastuseid. Kõik on üldjoontes selge, aga oodatakse põhjalikku ettevalmistust. Vastamised võiks edasi lükata. Aga enne veerandi lõppu tuleb ikkagi vastata, et kaheseisudest välja tulla.
*
Tõnu läks reisile. Mina ja ema jäime koju. Varsti kostis telefonist Tõnu hääl: "Tule eest ära!" Ema küsis, kas nad läksid reisil tülli. Mina pakkusin, et võibolla jäi keegi autole ette. Tõnu tuli koju tagasi. Ta ütles, et ta võttis Hennult uiskude volituse ära, mispeale Henn võttis temalt ära auto volituse, mille peale Tõnu jättis reisi pooleli. Ütlesin, et uiskude volitust ei ole vaja, uiske lihtsalt antakse.
*
Üks õpilane seisis klassi ees ja tema kõrval seisis klassi tulnud teise aine õpetaja. Ta küsis, mida me tänavu ajaloos õppinud oleme. Õpilase selja taga oli kirjas nimekiri õpitud teemadest. See nimekiri ei olnud pikk, aga mõnest punktist ei olnud midagi omandatud. Üks klassiõde vastas kohapealt, et me õppisime Jüriöö ülestõusu 40 keeles. Mõtlesin, et aga me õppisime seda ikkagi kõigest kooliõpiku järgi. Klassis oli koeri. Üks oli minu lähedal. Räägiti, et vuntsidega koerad ei hammusta kunagi. Koer võib surnuks hammustada ainult teise koera või kassi, aga mitte inimest. Mõtlesin, et kui koer teise koera või kassi surnuks hammustab, siis oleks inimesele samuti tema hammustus väga valus. Klassi oli toodud palju kooke. Minu kõrval istuv klassivend kooris noaga kartuli ära, nii et kartulist ei jäänud peaaegu midagi järele, seejärel viskas selle selja taha. Teda kutsuti korrale. Hetkel kui oli pime, läksin klassivennast kaugemale. Ta ei näinud, et ma eemaldusin, ja lõi noaga kohta, kus ma seni olin olnud. Kui ta eemale oli läinud, panin noa laua laekasse. Klassivend tuli minu juurde tagasi ja küsis, kus nuga on. Vastasin, et peitsin ära. Klassivend viskas tahvli sisse suurte lõikamisvahenditega märki, nii et tahvli ees seisjad pidid eest jooksma. Vaatasin, et ühel teisel klassivennal on naise rinnad. Aga mõtlesin, et ma näen valesti, sest ta ei ole naine. Teised sõid kooke, aga mina istusin oma kohal ja närisin ainult saiatükki. Mõtlesin, et sööklasse ei saa ma minna, sest mul ei ole söögiraha maksnud. Mõnel päeval olin käinud, aga vist juba korravastaselt. Varem oli söögiraha kogutud, aga nüüd pidi ise maksma minema. Ma ei teadnud, kas makstakse kantseleisse kuu söögiraha ette või sööklas ühe portsu eest korraga. Lõpuks läksin ettepoole pinkide juurde, et kooke võtta. Kooke oli igasugu erinevaid sorte. Kõik, mida ma proovisin, olid maitsvad. Seisin akna all. Üks klassivend oli lombakaks jäänud. Ta rääkis, et mitte ainult kolmandik inimesi ei näe pimedalt, vaid kaks kolmandikku neist on veel lombakad ka. Ta oli noorena sporti teinud, aga nüüd olid tagajärjed käes. Sellest hoolimata oli ta rõõmus. Kuna olin avaldanud blogis unenäo, kuidas mind vastama kutsuti, võidi mind täna päriselt ka vastama kutsuda, et vaadata, mida ma kardan. Leidsin, et nõutakse liiga täpseid vastuseid. Kõik on üldjoontes selge, aga oodatakse põhjalikku ettevalmistust. Vastamised võiks edasi lükata. Aga enne veerandi lõppu tuleb ikkagi vastata, et kaheseisudest välja tulla.
esmaspäev, juuni 10, 2013
Keeldusin vastamast
Tõlkisin raamatut. Eespool oli tõlge vast korras, sest olin seda mitu korda üle vaadanud, aga viimati tõlgitud osa mitte, sest alguses kippus mul kogu aeg lauseid vahele jääma. Mulle tuli külla peaminister. Ta ütles, et keegi oli öelnud, et mul läheb tõlkimise tähtajaga kiireks. Kui peaminister oli läinud, mõtlesin, et ütleja arvates tähendab tähtaeg vist seda, et raamat peab ilmunud olema, aga minu arvates, et tõlkimine lõpetatud.
*
Tõlkisin raamatut. Oli selgunud, et üks naine kirjutas sama autori kohta uurimistööd. Kui olin tõlgitava autori nime nimetanud, oli tema mees kohe ruumist välja läinud, et naisele helistada. Naise reaktsiooni peale lahutas mees abielu ja vallandas naise töölt, kuigi ülemus oli naine. Nüüd langes naine doktorantuurist välja ja mees sai sinna ise teemaga "Muistne vabadusvõitlus", kuigi seda teemat oli juba varem palju uuritud. Hakkasin minema inglise keele tundi. Klassi ukse taga kohtusin ühe poliitikuga. Ta ütles, et õpilaste teadmiste kontrollimise süsteemi täiustatakse. See võis tähendada, et edaspidi hakkan saama halvemaid hindeid. Õpilasi pidi ka kodus rohkem kontrollitama hakkama. Klassis vaatasin, kuhu istuda. See oli selline klass, kus osad pidid istuma diivani peal. Teised kordasid vihikutest seda, mida pidi täna jutustada oskama. Vaatasin oma vihikusse. Ma olin ka jutu valmis kirjutanud, aga mitte inglise, vaid eesti keeles. Õpetaja ütles, et vastama kutsub ta mind, sest mina solvasin poliitikut. Vastasin, et see ei ole tõsi, kui minu kohta nii öeldakse, siis mina vastama ei lähe. Võtsin õpetaja laua pealt hinnete märkmiku ja kõndisin sellega klassist välja. Aga kuna ma ei tahtnud õpetajaga igavesti tülis olla, viisin varsti märkmiku talle tagasi. Koju läksin koos Erikuga. Erik ütles, et sõnal ateism on erinevaid tähendusi, seda võib võtta usuliselt või sotsiaalselt. Vastasin, et minu jaoks on ateism usk, sest see on seotud veendumustega.
*
Joonistasin koos Klausiga. Klaus joonistas pooleli olevale pildile uue näo. Seejärel tegi ta ühe näo taha kaare, soovides, et selle kaare sisse joonistaks näo mina. Ütlesin, et seal ei mahu silmad õigele kõrgusele. Tegin nad kõrgemale. Öeldi, et kui silmad on tegelikust kõrgemal, siis on raskem aru saada, et see on nägu. Klaus oli varem valminud nägusid üle värvinud. Tänane pilt ei olnud nii hea kui eelmine. Joonistasin käte ja jalgade terava nurga all liigutusi. Maaja vaatas joonistamist pealt ja küsis midagi pildi kohta.
*
Sõitsin bussiga. Tahtsin sõita kesklinna. Aga märkasin, et buss jõuab juba vastassuunas sõites Pärmivabriku peatusesse. Olin kesklinna maha maganud.
*
Tõlkisin raamatut. Oli selgunud, et üks naine kirjutas sama autori kohta uurimistööd. Kui olin tõlgitava autori nime nimetanud, oli tema mees kohe ruumist välja läinud, et naisele helistada. Naise reaktsiooni peale lahutas mees abielu ja vallandas naise töölt, kuigi ülemus oli naine. Nüüd langes naine doktorantuurist välja ja mees sai sinna ise teemaga "Muistne vabadusvõitlus", kuigi seda teemat oli juba varem palju uuritud. Hakkasin minema inglise keele tundi. Klassi ukse taga kohtusin ühe poliitikuga. Ta ütles, et õpilaste teadmiste kontrollimise süsteemi täiustatakse. See võis tähendada, et edaspidi hakkan saama halvemaid hindeid. Õpilasi pidi ka kodus rohkem kontrollitama hakkama. Klassis vaatasin, kuhu istuda. See oli selline klass, kus osad pidid istuma diivani peal. Teised kordasid vihikutest seda, mida pidi täna jutustada oskama. Vaatasin oma vihikusse. Ma olin ka jutu valmis kirjutanud, aga mitte inglise, vaid eesti keeles. Õpetaja ütles, et vastama kutsub ta mind, sest mina solvasin poliitikut. Vastasin, et see ei ole tõsi, kui minu kohta nii öeldakse, siis mina vastama ei lähe. Võtsin õpetaja laua pealt hinnete märkmiku ja kõndisin sellega klassist välja. Aga kuna ma ei tahtnud õpetajaga igavesti tülis olla, viisin varsti märkmiku talle tagasi. Koju läksin koos Erikuga. Erik ütles, et sõnal ateism on erinevaid tähendusi, seda võib võtta usuliselt või sotsiaalselt. Vastasin, et minu jaoks on ateism usk, sest see on seotud veendumustega.
*
Joonistasin koos Klausiga. Klaus joonistas pooleli olevale pildile uue näo. Seejärel tegi ta ühe näo taha kaare, soovides, et selle kaare sisse joonistaks näo mina. Ütlesin, et seal ei mahu silmad õigele kõrgusele. Tegin nad kõrgemale. Öeldi, et kui silmad on tegelikust kõrgemal, siis on raskem aru saada, et see on nägu. Klaus oli varem valminud nägusid üle värvinud. Tänane pilt ei olnud nii hea kui eelmine. Joonistasin käte ja jalgade terava nurga all liigutusi. Maaja vaatas joonistamist pealt ja küsis midagi pildi kohta.
*
Sõitsin bussiga. Tahtsin sõita kesklinna. Aga märkasin, et buss jõuab juba vastassuunas sõites Pärmivabriku peatusesse. Olin kesklinna maha maganud.
pühapäev, juuni 09, 2013
Jalutuskäik linnas
Meie auto hakkas ise sõitma, kui kedagi sees ei olnud. Ta sõitis vastu teiselt poolt vastu tulevat autot. See tagurdas eest ära. Aga tagurdada ta ka hästi ei saanud, sest tema taga oli veel autosid. Lootsin, et kui juhita autole keegi gaasi ei anna, siis jääb ta varsti seisma. Aga auto hakkas koguni pöördeid sooritama.
*
Meikar tõlkis ühte raamatut. Tal läks tõlkimine kiiremini kui minul, sest ta teadis sõnade vasteid peast, aga mina pidin sõnaraamatust vaatama. Läksime ühtede tüdrukutega linna jalutama. Mina leidsin, et alati ei pea jalutama kesklinna, vaid vahel võib minna mõnda teise linnaossa. Aga kui me teise linnaossa läksime, siis oli see ikkagi selline, kus ma olin just käinud. Üks tüdruk ütles, et tal ei ole "Kristeli printsiip" selge. Läksime kohvikusse. Kohvikus tuli mulle meelde, et ma ei võtnud rahakotti kaasa. Aga taskust leidsin kaks kaheeurolist ja sente.
*
Meikar tõlkis ühte raamatut. Tal läks tõlkimine kiiremini kui minul, sest ta teadis sõnade vasteid peast, aga mina pidin sõnaraamatust vaatama. Läksime ühtede tüdrukutega linna jalutama. Mina leidsin, et alati ei pea jalutama kesklinna, vaid vahel võib minna mõnda teise linnaossa. Aga kui me teise linnaossa läksime, siis oli see ikkagi selline, kus ma olin just käinud. Üks tüdruk ütles, et tal ei ole "Kristeli printsiip" selge. Läksime kohvikusse. Kohvikus tuli mulle meelde, et ma ei võtnud rahakotti kaasa. Aga taskust leidsin kaks kaheeurolist ja sente.
laupäev, juuni 08, 2013
Luure ja monopolid
Eilsetes uudistes leidis kinnitust, et arvutites on nuhkvara. Tänastes uudistes leidis kinnitust, et luure loeb elektronkirjad läbi. Minu arvuti ekraanile on viimasel ajal mitmel korral ilmunud sõnad, mida mina pole kirjutanud. Minu ema arvutis taastus terve kustutatud fail.
Hiljuti ilmus mingi peaministri või valitsuse nõuniku artikkel, kus tehti üleskutse minna koolides üle vihikutelt tahvelarvutitele. Selle abil suureneks samuti võimalus rahvast kontrollida. Nõunik põhjendas oma mõtet sellega, et paberist loobumine on roheline mõtlemine. Põhjendust, mille poolest arvutite tootmine on paberi tootmisest rohelisem, ta ei toonud. Ma soovitan, et kui on vaja paberi tootmist vähendada, alustada reklaamist.
Mulle meeldivad arvutid vähem kui paber, eriti ei meeldi mulle tahvelarvutid. Kirjutan iga päev koolivihikutesse. Ma kardan, et kui need koolides ära kaotatakse, siis lõpetatakse nende tootmine või lähevad nad väga kalliks. Viimati ostsin neid Tartu vana kaubamaja raamatupoest, aga kui tahtsin juurde osta, oli see pood likvideeritud.
Keskkonna ja inimeste tervise kaitsega põhjendati ka ettepanekut keelata ahiküte. Aga võibolla on tegelik eesmärk küttemonopoli kehtestamine. Ahjusuits on võibolla tõesti vähkitekitav, aga teiselt poolt peaks kaminatule vaatamine parandama vaimset tervist. Kas ahikütte keelamine oleks keskkonnasõbralik, selles ma kahtlen, sest kui küte hakkab tulema kohale kaugemalt, siis tuleb ju tee peal esinevate kadude tõttu kõvemini kütta. Ahikütte keelamise asemel võiks vähendada auto- ja lennukiliiklust.
Hiljuti ilmus mingi peaministri või valitsuse nõuniku artikkel, kus tehti üleskutse minna koolides üle vihikutelt tahvelarvutitele. Selle abil suureneks samuti võimalus rahvast kontrollida. Nõunik põhjendas oma mõtet sellega, et paberist loobumine on roheline mõtlemine. Põhjendust, mille poolest arvutite tootmine on paberi tootmisest rohelisem, ta ei toonud. Ma soovitan, et kui on vaja paberi tootmist vähendada, alustada reklaamist.
Mulle meeldivad arvutid vähem kui paber, eriti ei meeldi mulle tahvelarvutid. Kirjutan iga päev koolivihikutesse. Ma kardan, et kui need koolides ära kaotatakse, siis lõpetatakse nende tootmine või lähevad nad väga kalliks. Viimati ostsin neid Tartu vana kaubamaja raamatupoest, aga kui tahtsin juurde osta, oli see pood likvideeritud.
Keskkonna ja inimeste tervise kaitsega põhjendati ka ettepanekut keelata ahiküte. Aga võibolla on tegelik eesmärk küttemonopoli kehtestamine. Ahjusuits on võibolla tõesti vähkitekitav, aga teiselt poolt peaks kaminatule vaatamine parandama vaimset tervist. Kas ahikütte keelamine oleks keskkonnasõbralik, selles ma kahtlen, sest kui küte hakkab tulema kohale kaugemalt, siis tuleb ju tee peal esinevate kadude tõttu kõvemini kütta. Ahikütte keelamise asemel võiks vähendada auto- ja lennukiliiklust.
Kaks lasteaeda
Tõnis ja Joosep pandi erinevatesse lasteaedadesse. Mõlemad lasteaiad asusid Kaunase puiesteel. Nädala lõpus hakkas Joosep nutma ja ütles, et ei ole nädal aega Tõnist näinud. Selle peale toodi Tõnis kohale. Väikestele lastele võis nädala pikkus selge olla, sest nädalavahetus oli lasteaiavaba.
reede, juuni 07, 2013
Skriptide vastuolu
Läksin kooli riidehoidu. Seal nägin ühte meest, kes tahtis, et ma tema nagis rippuvaid riideid selga prooviks. Mul oli taskuarvuti. Panin selle ise arvutama, nii et ta liidaks summale kogu aeg ühte ja sama arvu juurde. Panin niiviisi arvutama kümme rida erinevaid tehteid. Algul oli ridasid üks, aga hiljem lisatud teine rida läks esimesest reast mööda, sest esimene rida liitis seitsmeid, aga teine kümneid. Jõudsin taskuarvutiga ühte majja, kus hakkasime mängima reketitega palli, põrgatades seda kahekesi vastu seina. Varasematel kordadel olime lööke loendanud, et mäng õigel ajal lõpetada, aga seekord me ei loendanud, vaid taskuarvuti pidi aega mõõtma. Aga kuna ma seda õigel hetkel ei vaadanud, siis mängisime natuke kauem kui vaja. Arvuti oli jõudnud nii suure summani, et seda ei saanud enam mõõta numbritega, vaid numbritele tuli lisada kolmetäheline lühend. Aga summa kasvas edasi ja neid lühendeid tuli ka vahetada.
*
Mõtlesin, et selleks, et lugejatel oleks meeldivam minu feisbuki sissekandeid lugeda, panen sinna ka värvivaliku, nagu on minu koduleheküljel. Koduleheküljel olid avalehel ühed neli värvi ja alalehtedel teised neli, aga feisbukki panen kõik need kaheksa. Kaheksandal kohal oli valge värv, mida feisbuk pakkus ka ise sissekannete taustaks. Aga kui ma olin muudatuse teinud, siis nägin, et kodulehekülje ja feisbuki skriptid on omavahel vastuolus, nii et tulemus oli ootamatu. Ei saanud valida varianti, et kogu taust oli ühte värvi, vaid taust jagunes erinevat värvi nelinurkadeks, mis olid minu pakutud värvide hulgast. Ühte värvi ala oli nagu heinamaa ja teine marjamaa. Muudatuse tegemise käigus oli võrgubrauser arvutist kustunud. Aga selle tagasi panemiseks oli vaja võrku pääseda. Küsisin, kuidas ma nüüd võrku pääsen, kas pingides. Klaus vastas, et pingides seda ei tehta.
*
Mõtlesin, et selleks, et lugejatel oleks meeldivam minu feisbuki sissekandeid lugeda, panen sinna ka värvivaliku, nagu on minu koduleheküljel. Koduleheküljel olid avalehel ühed neli värvi ja alalehtedel teised neli, aga feisbukki panen kõik need kaheksa. Kaheksandal kohal oli valge värv, mida feisbuk pakkus ka ise sissekannete taustaks. Aga kui ma olin muudatuse teinud, siis nägin, et kodulehekülje ja feisbuki skriptid on omavahel vastuolus, nii et tulemus oli ootamatu. Ei saanud valida varianti, et kogu taust oli ühte värvi, vaid taust jagunes erinevat värvi nelinurkadeks, mis olid minu pakutud värvide hulgast. Ühte värvi ala oli nagu heinamaa ja teine marjamaa. Muudatuse tegemise käigus oli võrgubrauser arvutist kustunud. Aga selle tagasi panemiseks oli vaja võrku pääseda. Küsisin, kuidas ma nüüd võrku pääsen, kas pingides. Klaus vastas, et pingides seda ei tehta.
Raske mängida
Täna oli plaanis malet mängima minna, aga mõtlesin ümber, kui ärkasin peavaluga. Varem on pea hakanud vahel valutama pärast mängu lõppu, mis on tulnud pingelangusest, aga täna on asi võibolla palava ilma tõmbetuultes.
neljapäev, juuni 06, 2013
Kolm õde
Olime Peedul vanaema suvilas. Vanaema leidis kapi pealt paki puhtaid pabereid. Ta küsis, kust need sinna said. Ma ei mäletanud, võibolla olin mina toonud. Keset tuba oli raamatuvirn. Hakkasin sealt lugemiseks raamatuid valima.
*
Liisile ütles tema õde, et varsti tuleb teise õe sünnipäev. Teist õde nimetas ta eesnime pidi, muutes nime keskel ühe tähe ära, et õdede nimed oleks sarnasemad. Kairi ütles, et ta teab neid nimesid, sest ta käis nendega koos trennis. Mina ütlesin, et ma teadsin juba 1980. aastatel, sest ma olin nende naaber. Võibolla ka 1970. aastatel. Vähemalt Ene nime teadsin ma juba siis. Liisi teise õe nime ma ei teadnud. Mulle öeldi, et võibolla ma vanaema sünnipäeval kuulsin. Paistis, et tegemist ei olnudki endiste naabritega, vaid meie sugulastega, kelle peres vähemalt kahel tütrel oli sama eesnimi, mis endiste naabrite omas. Isa ütles mulle, et saabastega peol ei olda. Vastasin, et ma ei tahtnudki, mul jäid need kogemata jalga. Võtsin nad nüüd ära. Mõtlesin, et võiks öelda, et teistel on ka jalanõud jalas. Aga võibolla neil olid need vahetusjalanõud. Mõtlesin, et jään seina ääres põrandal magama.
*
Läksin ühte majja. Kuulasime erinevaid laule. Ühe laulu järgi vibutasin rusikat. Ühe laulu refrään oli ülejäänud laulust kiirem ja refräänis korrati ühe suure ja tugeva meeslaulja nime. Refrääni ajal pidi näidatama seda lauljat paljana köögis seismas.
*
Liisile ütles tema õde, et varsti tuleb teise õe sünnipäev. Teist õde nimetas ta eesnime pidi, muutes nime keskel ühe tähe ära, et õdede nimed oleks sarnasemad. Kairi ütles, et ta teab neid nimesid, sest ta käis nendega koos trennis. Mina ütlesin, et ma teadsin juba 1980. aastatel, sest ma olin nende naaber. Võibolla ka 1970. aastatel. Vähemalt Ene nime teadsin ma juba siis. Liisi teise õe nime ma ei teadnud. Mulle öeldi, et võibolla ma vanaema sünnipäeval kuulsin. Paistis, et tegemist ei olnudki endiste naabritega, vaid meie sugulastega, kelle peres vähemalt kahel tütrel oli sama eesnimi, mis endiste naabrite omas. Isa ütles mulle, et saabastega peol ei olda. Vastasin, et ma ei tahtnudki, mul jäid need kogemata jalga. Võtsin nad nüüd ära. Mõtlesin, et võiks öelda, et teistel on ka jalanõud jalas. Aga võibolla neil olid need vahetusjalanõud. Mõtlesin, et jään seina ääres põrandal magama.
*
Läksin ühte majja. Kuulasime erinevaid laule. Ühe laulu järgi vibutasin rusikat. Ühe laulu refrään oli ülejäänud laulust kiirem ja refräänis korrati ühe suure ja tugeva meeslaulja nime. Refrääni ajal pidi näidatama seda lauljat paljana köögis seismas.
kolmapäev, juuni 05, 2013
Lindude sõda
Eile nägin unes vareste ja kajakate sõda. Ärgates ei kuulnud muud häält, kui et naabritel televiisor mängis. Aga kui olin riidesse pannud, vaatas isa aknast välja ja ütles, et väljas käib vareste ja kajakate sõda. Enne seda pole mulle meelde jäänud, et selle kodu lähedal toimumisest oleks räägitud, kuigi paar päeva varem öeldi, et varesed ründasid inimesi. Vareste ja kajakate võitlusest lugesin ükskord varem küll "Eesti Loodusest".
Helsingist lahkumine
Mängisin maleklubis. Pärast mängu lõppu näitas vastane, et ta oleks teostanud etturiläbimurde ja lippu minema hakanud. Kui ma oleks kuningaga lippuminekut takistanud, oleks vastane oma kuningaga löönud minu etturi. Vastasin, et kui vastane oleks teostanud etturiläbimurde, oleks seda teinud ka mina ja ise samuti lippu minema hakanud. Vastane jäi mõtlema, et siis ei olegi tulemus selge. Turniir oli läbi. Enne klubist lahkumist vaatasin tabelit. Olin saanud seitse plussi ja seitse miinust. Olime Soomes. Ühel Helsingi tänaval liikus nii palju eestlasi, et sinna oli pandud eestikeelsed tänavanime sildid. Teistel Helsingi tänavatel oli sildid soome ja rootsi keeles, aga sellel soome, rootsi ja eesti. Tahtsin ühte kaupa osta. Aga ma ei teadnud, kas siis, kui ma ostaksin, jääks raha kojusõidu laevapileti jaoks. Taskust tulid välja Eesti mündid. Läksime laeva peale. Üks naine meie hulgast oli natuke punane ja laevas olid partei ruumid. Aga naine ei läinud siiski parteiruumidesse, vaid tahtis minna numbrituppa, kus ta saaks olla meestega ühes ruumis. Lõpuks ei läinud ta sellisesse ka, vaid neljalisse kajutisse. Räägiti, et selle naise vaimsed võimed on väiksed, aga tal on väga suur kunstianne ja kompositsioonitaju. Teised joonistasid natuke ette ja siis hakkas see naine sama pilti edasi joonistama. Ta lisas ainult mõned kiired jooned, aga neist piisas, et muuta pilt meistriteoseks. Tema pildid riputati kohe laeva seintele üles.
*
Pajur oli kirjutanud "Tunas" minu hiljuti kaitstud magistritööst. Ütlesin ühele mehele, et mul oli siiski hea magistritöö, sest selle kohta on ilmunud juba kaks arvustust. Mees tahtis Pajuri oma näha. Ütlesin, et see on tegelikult ajalookirjanduse ülevaade, minu tööst on kirjutatud ainult alguses. Aga kui ma seda kohta näidata tahtsin, ei leidnud ma seda algusest ka. Artiklile oli lisatud kaks fotot. Ühel oli Pajur raamatukogus, teisel teises raamatukogus. See ruum tundus mulle tuttav. See pidi olema tegelikult arhiiv, sest seal anti raamatute asemel kätte säilikukaste.
*
Pajur oli kirjutanud "Tunas" minu hiljuti kaitstud magistritööst. Ütlesin ühele mehele, et mul oli siiski hea magistritöö, sest selle kohta on ilmunud juba kaks arvustust. Mees tahtis Pajuri oma näha. Ütlesin, et see on tegelikult ajalookirjanduse ülevaade, minu tööst on kirjutatud ainult alguses. Aga kui ma seda kohta näidata tahtsin, ei leidnud ma seda algusest ka. Artiklile oli lisatud kaks fotot. Ühel oli Pajur raamatukogus, teisel teises raamatukogus. See ruum tundus mulle tuttav. See pidi olema tegelikult arhiiv, sest seal anti raamatute asemel kätte säilikukaste.
teisipäev, juuni 04, 2013
Kummaline auhind
Ülikooli saalis oli olnud püsinäitus. Aga nüüd viidi kunstiteosed saalist koridori, sest oli selgunud, et kunstnik on Euroopa Liidu vastane. Saalis toimus tseremoonia, kus mulle anti kätte auhind. Kui teatati auhinna mulle andmisest, ütles üks lõbusa näoga mees, et see on küll üllatav. Pärast tuli ta minu juurde ja ütles, et mina olengi see. Mind jättis auhind ükskõikseks, sest ise ei osanud ma oma teoseid hinnata. Parema meelega oleksin viibinud kuskil mujal kui sellel tseremoonial. Lugesin arvutivõrgust ühest auhinnast. Vaatasin kolme auhinnasaaja andmeid. Üks auhind oli läinud Pihkvasse, teine Peterburisse ja kolmas Eestisse. Mõtlesin, et kuidas nii geograafiliselt üksteise lähedal olevatesse punktidesse. Eestisse läinud auhinna olingi saanud mina. See auhind oli teadus-Nobel. Aga nüüd tuli mulle meelde, et ükskord olin "Horisondist" lugenud, et see auhind antud mehele, kes avastas, et võileib läheb kukkudes tagurpidi. Seega oli see auhind kõige lollimale teadusavastusele. Hakkasin häbenema, et mulle oli selline auhind antud. Aga isa ja ema ütlesid, et see mees, kes minuga tseremoonial rääkis, oli kade, et tema auhinda ei saanud. Ta oli tulnud kohale lootuses, et see antakse talle. See oli huumoripreemia, aga mina olin olnud tseremoonial kurb, seetõttu oli see mees arvanud, et see on ebaõiglane, et preemia läheb väiksema huumorimeelega inimesele. Aga huumoripreemia määrati mulle nähtavasti sellepärast, et teised said minu üle naerda. Pidin minema koos isa ja emaga ühte kohta. Nemad juba väljusid kodust, aga mul oli veel tegemist. Ma ei teadnud, kas nad kaovad mul silmist või jäävad mind trepikoja ukse ees ootama.
*
Vanaema ütles peolt lahkuma hakates, et ta kingib mulle kolme ainet, et ma saaksin oma riideid puhastada. Võtsin üle tüki aja kätte füüsika käsiraamatu ja hakkasin sealt ülesandeid lahendama. See tegi tuju palju paremaks. Eriti heaks läks tuju siis, kui leidsin raamatu vahelt enda kirjutatud valemilehed. Aga ma olin need nii ammu kirjutanud, et mul ei olnud ilma uurimata süsteem meeles, sellepärast ma ei saanud neid lehti kohe täiendada ega kasutada. Ma tahtsin õppida kõiki aineid. Aga õppimisel oli takistuseks, kui pidi käima koolis, sest seal anti uusi õppeülesandeid ja see ei lasknud vanu asju korrata. Maja ees puhkes vareste ja kajakate sõda. Akna peal paistis olevat ühte liiki surev lind või linnupesa, mida teine liik rünnata püüdis, aga ohvri liigikaaslased kaitsesid. Uudistes öeldi, et kajakad olid teatanud, et katkestavad igaveseks suhted varestega. Küsisin, milline ajakirjanik loomade keelt oskab.
*
Vanaema ütles peolt lahkuma hakates, et ta kingib mulle kolme ainet, et ma saaksin oma riideid puhastada. Võtsin üle tüki aja kätte füüsika käsiraamatu ja hakkasin sealt ülesandeid lahendama. See tegi tuju palju paremaks. Eriti heaks läks tuju siis, kui leidsin raamatu vahelt enda kirjutatud valemilehed. Aga ma olin need nii ammu kirjutanud, et mul ei olnud ilma uurimata süsteem meeles, sellepärast ma ei saanud neid lehti kohe täiendada ega kasutada. Ma tahtsin õppida kõiki aineid. Aga õppimisel oli takistuseks, kui pidi käima koolis, sest seal anti uusi õppeülesandeid ja see ei lasknud vanu asju korrata. Maja ees puhkes vareste ja kajakate sõda. Akna peal paistis olevat ühte liiki surev lind või linnupesa, mida teine liik rünnata püüdis, aga ohvri liigikaaslased kaitsesid. Uudistes öeldi, et kajakad olid teatanud, et katkestavad igaveseks suhted varestega. Küsisin, milline ajakirjanik loomade keelt oskab.
esmaspäev, juuni 03, 2013
Esmaspäevane allkiri
Vaatasin Hennu vana päevikut. Kirjutasin sinna ühe asja juurde. Päevikusse oli pidanud igal esmaspäeval klassijuhataja allkirja andma. Aga ta ei saanud kontrollida, mis päevikuga pärast klassi lõpetamist tehti. Ühele päevale oli Henn kirjutanud parteiga liitumisest. Teisel päeval oli ta kirja pannud, et ei pidanud tulevahetust nagu laps, vaid nagu professionaal. Tema klassikaaslased olid seisnud vastamisi ja üksteise suunas tulistanud, aga millegipärast ei olnud keegi pihta saanud. Mõtlesin, et mulle on seni tundunud, et ühel päeval Henn lihtsalt kolis kodust välja, aga tegelikult ta oli enne seda juba tükk aega oma elu elanud. Sellepärast olid tema joonistused ka minu omadest paremad, kuigi tol ajal ma ei saanud sellest veel aru.
pühapäev, juuni 02, 2013
Talvemütsid
Eile:
Tõlkisin raamatut. Vaatasin Silvetist järele, et ühe sõna vaste on 'riidehilplased'. Mulle meenus, et isa on kasutanud väljendit 'nagu kaltsakad'. Küsisin emalt, kas riidehilplane ja kaltsakas võivad tähendada ühte ja sama. Ema kinnitas, et tähendavadki. Lõuna-Venemaal oli asunud riidehilplaste riik. Selle esindajad olid läinud ilma riieteta kirikukogule. Aga kui nad olid näinud, et kõik teised on riides, oli neil ka tekkinud tahtmine riidesse panna.
*
Täna:
Proovisin pähe talvemütse. Ema ütles ühe suure mütsi kohta, et see on suurinen. See oli minu müts ja nimetus suurinen tähendas vist, et mina olen Klausist suurem. Üks teine müts oli veel suurem. Aga väljusin kodust hoopis kolmanda, riidenokaga mütsiga, hakates kooli minema. See oli ilus müts, aga riidenoka viga oli, et selle alt ei näinud kaugele. Kaugele vaatamiseks tuli pea kuklasse ajada. Teine mütsi viga oli, et see ei katnud kõrvu. Et ta kõrvu kataks, tuli ta hästi alla tõmmata. Läksin kooli roomates. See oli unenägu, aga pidin kõik meetrid läbima ja minek ei läinud kiiremini kui ärkvel olles. Jõudsin teelõiguni, kust lumi oli ära sulanud. Seal hakkasin roomamise asemel käpuli käima.
Tõlkisin raamatut. Vaatasin Silvetist järele, et ühe sõna vaste on 'riidehilplased'. Mulle meenus, et isa on kasutanud väljendit 'nagu kaltsakad'. Küsisin emalt, kas riidehilplane ja kaltsakas võivad tähendada ühte ja sama. Ema kinnitas, et tähendavadki. Lõuna-Venemaal oli asunud riidehilplaste riik. Selle esindajad olid läinud ilma riieteta kirikukogule. Aga kui nad olid näinud, et kõik teised on riides, oli neil ka tekkinud tahtmine riidesse panna.
*
Täna:
Proovisin pähe talvemütse. Ema ütles ühe suure mütsi kohta, et see on suurinen. See oli minu müts ja nimetus suurinen tähendas vist, et mina olen Klausist suurem. Üks teine müts oli veel suurem. Aga väljusin kodust hoopis kolmanda, riidenokaga mütsiga, hakates kooli minema. See oli ilus müts, aga riidenoka viga oli, et selle alt ei näinud kaugele. Kaugele vaatamiseks tuli pea kuklasse ajada. Teine mütsi viga oli, et see ei katnud kõrvu. Et ta kõrvu kataks, tuli ta hästi alla tõmmata. Läksin kooli roomates. See oli unenägu, aga pidin kõik meetrid läbima ja minek ei läinud kiiremini kui ärkvel olles. Jõudsin teelõiguni, kust lumi oli ära sulanud. Seal hakkasin roomamise asemel käpuli käima.
laupäev, juuni 01, 2013
Eesti ajalugu II
"Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg". Koostanud ja toimetanud Anti Selart. Tartu 2012. 456 lk.
Raamatu kohta on ilmunud juba väga palju arvustusi. Vastukajade ja raamatu alguse põhjal olen kriitikat ka põhjendatuks pidanud. Nüüd on kogu raamat peale lisade läbi ja pean kokkuvõttes tema ilmumist positiivseks. Mõni asi oleks võinud paremini olla, aga üldiselt on ajalooraamatud minu jaoks kõige huvitavamad raamatud.
Lauri Vahtre heitis "Akadeemias" raamatule ette liigset erapooletuse taotlust, põhjendusega, et meelde jätmine toimub emotsioonide kaudu. See argument ei ole siiski lõpuni õige, sest meelde jätmiseks ei pea emotsioonid tekkima autoril, vaid lugejal. Ja see raamat on tekitanud palju emotsioone. Oma esivanematele saab lugeja kaasa elada ka siis, kui autori seisukoht on vastupidine. Minus tekitasid positiivseid emotsioone näiteks kroonikatest ümber kirjutatud pikad arhailised muinas-eesti inimesenimed. Kuid ilmselt teeb ka kirjutaja oma tööd paremini ja kiiremini, kui tööga seostuvad positiivsed emotsioonid. Oma seisukoha pealesurumisest hoidumine on üks stiilivõte, aga iga hinna eest seisukoha võtmisest hoidumine võib viia vaenlase poolele asumisele. Tundub siiski, et igaühel raamatu rohketest autoritest on oma seisukohad, mis ei ole alati teiste omadega kooskõlas.
Raamatu teema on Eesti keskaeg. Ühes tagapoolt toodud lausest võib välja lugeda, et tehakse vahet kõrg- ja hiliskeskajal. Hiliskeskaeg ei olnud Euroopas ilmselt nii kõrge kui kõrgkeskaeg, sest katk, renessanss ja eelreformatsioon tähendasid juba keskaja allakäiku. Kuid nende perioodinimetuste kasutamisel ei paista olevat üksmeelt, sest paari päeva eest raadiosaates üks ajaloolane ütles, et veel Jeanne d’Arc elas kõrgkeskajal. Mõne periodiseeringu järgi oli tema sajand keskaja ja uusaja piir. "Eesti ajaloost" mulle ei jäänud meelde, et oleks selgitatud, kust läheb piir kõrg- ja hiliskeskaja vahel. Eesti puhul on kõrgkeskaja mõiste pealegi vaieldavam, sest kui sellesse peaks mahtuma 13. sajand, siis see oli siin maal alles keskaegse ühiskonna välja kujunemise algus. Raamatust "Renessansiaja inimene" kirjutades väljendasin mõtet, et võibolla algas uusaeg kultuuris varem kui poliitikas. "Eesti ajaloos" on talurahvakultuuri osas väljendatud vastupidist mõtet, et selles kestis pikk keskaeg 19. sajandi alguseni.
Keskaeg algas Eestis võõrvallutajate saabumisega. Raamatus on selle alguse kohta muistse vabadusvõitluse mõistet kasutatud ainult jutumärkides, eelistades nimetada toimunut ristisõjaks ja näha seda osana laiemast ristisõjaliikumisest. Minu arvates see ei ole vale, aga see ei ole asjale eestlase silmade läbi vaatamine. Oleks saanud kirjutada ka veel laiemalt kogu maailma ajaloo pühadest sõdadest, võttes hulka ka islami džihhaadid. Autorid eelistavad kõigepealt Pariisis ära käia ja seejärel minna Nuustakule, aga Euroopast kaugemale ega eriti ka idanaabrite juurde nad väga ei kipu.
Enne Teist maailmasõda oli selge, et eestlased elasid Eesti Vabariigis. Praegu kõlab vaidlusi, kas meie riiginimeks on Eesti Vabariik või Euroopa Liit. Sama moodi oli asi riiklusega segane keskajal. Kui riiklik kuuluvus oli nagunii segane, ei oleks vast pidanud nii rangelt riigipiiridest lähtuma, et setud raamatust välja jätta. Selles raamatus on rõhutatud, et Liivimaa ordu oli Saksa ordu haru. Ükskord "Tunas" Vello Helgi raamatut arvustades ma arvasin, et Liivi sõja ajal ei peaks enam Saksa ordust rääkima, sest Liivimaa ordu oli iseseisvunud. Vähemalt sisuliselt ta seda oli, kuigi ma ei ole vaadanud, kuidas tolleaegsetes dokumentides kirjutati. "Eesti ajaloos" kirjutatakse ka sellest harude eri teed minemisest, kuid järgmises lauses on Liivimaa ordu puhul endiselt tegemist vaid haruga. Sõdade puhul räägitakse siiski Liivimaa-Vene, Vene-Liivimaa ja Vene-Liivi, mitte Vene-Saksa sõjast, esimesest juba enne harude lahku minemist. Toimetajana ma oleks kirjutanud märkuse, et kui Venemaa asemel kirjutada Vene, siis sama sõja nimes peaks lühendama ka Liivi, mitte jätma Liivimaa.
Üks asi, mis seniseid kriitikuid häiris ja mis Selarti esitlusel peetud kõne järgi ei ole kõige olulisem, et Jüriöö ülestõusust on lühidalt kirjutatud. Varem on selle kohta kirjutatud terveid raamatuid. Ilmselt autorid ei tahtnud pikalt kirjutada, kui seda on varem tehtud ja midagi uut pole allikate vähesuse tõttu avastatud, ainult kahtlused on süvenenud. Kuid see raamat peaks olema paremate üliõpilaste õpik, kes uut raamatut enne eksamit lugema hakates peavad ajapuudusel vana lugemisest loobuma, seetõttu tuleks kõiki kõige tähtsamaid asju minu meelest korrata. Mind häiris, et Jüriöö ülestõusu esmakordsel mainimisel oli see väljend nagu ka raamatu algul "meie esivanemad" pandud jutumärkidesse.
Kuna Eesti ajaloos varakeskaega ei olnud, kattub Eesti keskaja köide suuremalt osalt raamatu "Renessansiaja inimene" ajaga. Sellest hoolimata on "Eesti ajaloos" saadud läbi peaaegu ilma renessansi mõisteta. Üks lause jäi meelde, et eesti talurahva ehteid olevat mõjutanud gooti stiil ja renessanss. Eestis kindlasti nii selget renessanssi ei olnudki kui Itaalias, aga paljud arengud olid siiski Itaaliaga sarnased. Näiteks püssirohu kasutuselevõtt. "Eesti ajalugu" nimetab seda palgasõdurite tekke põhjuseks. Enne palgasõdureid kasutati aadlike kõrval sõjakäikudel talupoegi. Kuid Esimese ristisõja kirjeldusest on teada, et talupoegade vägi oli palju vähem võitlusvõimeline kui kõrgema seisuse oma. Hendrik Sepp on kirjutanud sellest, et veel Põhjasõja ajal ei olnud võimalik palju talupoegi sõjaväkke mobiliseerida, muidu oleks majandus seiskunud.
"Renessansiaja inimene" kirjutas sellest, et tol ajal tegeleti kõigi erialadega korraga. "Eesti ajalugu" sellist nähtust ei maini, vaid kirjutab spetsialiseerumisest. Seejuures olevat suuremates linnades spetsialiseerutud kitsamalt. Hendrik Sepa järgi olid Eesti keskaja linnad ka tolleaegse Euroopa kohta suured, alles uusajal toimus tagasiminek. Uus "Eesti ajalugu" toob vastupidi välja, et Eesti linnad olid Euroopa suurlinnadest väiksemad. Muinasaja linnade kohta kirjutatakse, et peale Tartu pole nende muinasaegset olemasolu tõestavat kultuurkihti leitud ja ka Tartus pole see järjepidev, mida Malle Salupere "Akadeemias" ei pea veenvaks argumendiks. Seni on õpetatud, kuidas araabia geograaf Tallinna kaardile kandis. Kui seda enam ei usuta, oleks võinud tuua selle teooria ümberlükke, kuigi võibolla see tuleb esimeses köites.
Mind on huvitanud küsimus, kus asusid autoritaarsuse-demokraatia teljel üksteise suhtes keskaja ja uusaja ühiskond. "Renessansiaja inimene" kirjutas sellest, et renessansi ajal hakkas keskaegne hierarhia lagunema. "Eesti ajalugu" ütleb vastupidi, et keskaegsetele linnaametitele ei olnud omane range hierarhia ja raad muutus ülemuslikuks alles uusajal.
Raamatu lõpul kirjutatakse sellest, et paljud keskaegsed mälestised on veel praegugi alles. Eespool kirjutatakse sellest, kuidas muinasaeg olevat kiiresti unustatud. Seda autorid usuvad, et muinasusu jäljed püsisid kaua, aga mitte seda, et varasemat poliitilist olukorda oleks kaua mäletatud. Mina seda unustamise teooriat ei usu. Homerose eeposed olevat kirjutatud üles sadu aastaid väljamõtlemisest hiljem. Raamatus "Trooja sõda" seletatakse seda sellega, et kirjaoskamatu mälu olevat parem kui kirjaoskajal. Sama arvas juba Platon. Jaan Undusk kirjutas hiljuti, et veel 19. sajandi eestlastel püsis koolis õpitu palju paremini meeles kui praegustel. Seega tundub mulle usutav, et veel Jüriöö ülestõus oli seotud mälestusega muinasajast.
Üks koht, kus autorid erapooletusest loobuvad, on, kui nad kahtlevad, kas reformatsioonil oli eestlaste jaoks positiivset mõju, nagu varem arvatud. Argumendiks on toodud, et reformatsioon oli rohkem sakslaste asi, Piibel ilmus eesti keeles alles tükk aega hiljem ja see ei pruukinud olla reformatsiooni mõju, vaid osa üle-euroopalistest protsessidest. Sellega ma ei ole nõus. Muuhulgas viiendas köites kirjutati sellest, et protestantlike maade kirjaoskus oli suurem kui katoliiklikel või õigeusklikel. Kui pidada kirjaoskust positiivseks, siis oli reformatsioon sellest kohast positiivne. Ühes raadiosaates öeldi, et reformatsioon pole ainult üks ajahetk, vaid pikaajaline protsess. Eestikeelsed raamatud hakkasid reformatsiooni mõjul ilmuma juba enne Piiblit. Kui ladinakeelne kirik muutus saksakeelseks, oli ka saksa keel ilmselt eestlastele paremini mõistetav kui ladina. Kui Piibli tõlkimine oli osa üle-euroopalistest protsessidest, siis ka neid protsesse mõjutas reformatsioon. Tarmo Kulmar õpetas meile keskkooli usundiloo tunnis, et katoliku kirik on hiljem reformatsioonile suures osas järele tulnud. On teada, et reformatsioon kutsus esile vastureformatsiooni, mis oli osalt vastupidine, aga osalt samasisuline kui reformatsioon. Magistriõppes puutusin kokku mõistega vastaste sarnastumise seadus, millega seletati Stalini ja Hitleri riikide sarnasust.
Mõtteid ja seoseid mujalt loetuga tekkis veel palju, millest osad panin kirja ainult paberile ja osasid mitte kuskile. "Eesti ajaloo" eelmise kolme köite puhul olin ma üks toimetajatest, aga nende käsikirju lugesin teise meetodiga kui nüüd läbi saadud raamatut. Käsikirjade puhul lugesin iga lauset kaks korda, et detaile paremini märgata. Nüüd lugesin tavalises tempos ja iga 20 lehekülje lugemise järel kirjutasin lehekülje jagu mõtteid üles, keskendudes rohkem üldisele sisule.
Raamatu kohta on ilmunud juba väga palju arvustusi. Vastukajade ja raamatu alguse põhjal olen kriitikat ka põhjendatuks pidanud. Nüüd on kogu raamat peale lisade läbi ja pean kokkuvõttes tema ilmumist positiivseks. Mõni asi oleks võinud paremini olla, aga üldiselt on ajalooraamatud minu jaoks kõige huvitavamad raamatud.
Lauri Vahtre heitis "Akadeemias" raamatule ette liigset erapooletuse taotlust, põhjendusega, et meelde jätmine toimub emotsioonide kaudu. See argument ei ole siiski lõpuni õige, sest meelde jätmiseks ei pea emotsioonid tekkima autoril, vaid lugejal. Ja see raamat on tekitanud palju emotsioone. Oma esivanematele saab lugeja kaasa elada ka siis, kui autori seisukoht on vastupidine. Minus tekitasid positiivseid emotsioone näiteks kroonikatest ümber kirjutatud pikad arhailised muinas-eesti inimesenimed. Kuid ilmselt teeb ka kirjutaja oma tööd paremini ja kiiremini, kui tööga seostuvad positiivsed emotsioonid. Oma seisukoha pealesurumisest hoidumine on üks stiilivõte, aga iga hinna eest seisukoha võtmisest hoidumine võib viia vaenlase poolele asumisele. Tundub siiski, et igaühel raamatu rohketest autoritest on oma seisukohad, mis ei ole alati teiste omadega kooskõlas.
Raamatu teema on Eesti keskaeg. Ühes tagapoolt toodud lausest võib välja lugeda, et tehakse vahet kõrg- ja hiliskeskajal. Hiliskeskaeg ei olnud Euroopas ilmselt nii kõrge kui kõrgkeskaeg, sest katk, renessanss ja eelreformatsioon tähendasid juba keskaja allakäiku. Kuid nende perioodinimetuste kasutamisel ei paista olevat üksmeelt, sest paari päeva eest raadiosaates üks ajaloolane ütles, et veel Jeanne d’Arc elas kõrgkeskajal. Mõne periodiseeringu järgi oli tema sajand keskaja ja uusaja piir. "Eesti ajaloost" mulle ei jäänud meelde, et oleks selgitatud, kust läheb piir kõrg- ja hiliskeskaja vahel. Eesti puhul on kõrgkeskaja mõiste pealegi vaieldavam, sest kui sellesse peaks mahtuma 13. sajand, siis see oli siin maal alles keskaegse ühiskonna välja kujunemise algus. Raamatust "Renessansiaja inimene" kirjutades väljendasin mõtet, et võibolla algas uusaeg kultuuris varem kui poliitikas. "Eesti ajaloos" on talurahvakultuuri osas väljendatud vastupidist mõtet, et selles kestis pikk keskaeg 19. sajandi alguseni.
Keskaeg algas Eestis võõrvallutajate saabumisega. Raamatus on selle alguse kohta muistse vabadusvõitluse mõistet kasutatud ainult jutumärkides, eelistades nimetada toimunut ristisõjaks ja näha seda osana laiemast ristisõjaliikumisest. Minu arvates see ei ole vale, aga see ei ole asjale eestlase silmade läbi vaatamine. Oleks saanud kirjutada ka veel laiemalt kogu maailma ajaloo pühadest sõdadest, võttes hulka ka islami džihhaadid. Autorid eelistavad kõigepealt Pariisis ära käia ja seejärel minna Nuustakule, aga Euroopast kaugemale ega eriti ka idanaabrite juurde nad väga ei kipu.
Enne Teist maailmasõda oli selge, et eestlased elasid Eesti Vabariigis. Praegu kõlab vaidlusi, kas meie riiginimeks on Eesti Vabariik või Euroopa Liit. Sama moodi oli asi riiklusega segane keskajal. Kui riiklik kuuluvus oli nagunii segane, ei oleks vast pidanud nii rangelt riigipiiridest lähtuma, et setud raamatust välja jätta. Selles raamatus on rõhutatud, et Liivimaa ordu oli Saksa ordu haru. Ükskord "Tunas" Vello Helgi raamatut arvustades ma arvasin, et Liivi sõja ajal ei peaks enam Saksa ordust rääkima, sest Liivimaa ordu oli iseseisvunud. Vähemalt sisuliselt ta seda oli, kuigi ma ei ole vaadanud, kuidas tolleaegsetes dokumentides kirjutati. "Eesti ajaloos" kirjutatakse ka sellest harude eri teed minemisest, kuid järgmises lauses on Liivimaa ordu puhul endiselt tegemist vaid haruga. Sõdade puhul räägitakse siiski Liivimaa-Vene, Vene-Liivimaa ja Vene-Liivi, mitte Vene-Saksa sõjast, esimesest juba enne harude lahku minemist. Toimetajana ma oleks kirjutanud märkuse, et kui Venemaa asemel kirjutada Vene, siis sama sõja nimes peaks lühendama ka Liivi, mitte jätma Liivimaa.
Üks asi, mis seniseid kriitikuid häiris ja mis Selarti esitlusel peetud kõne järgi ei ole kõige olulisem, et Jüriöö ülestõusust on lühidalt kirjutatud. Varem on selle kohta kirjutatud terveid raamatuid. Ilmselt autorid ei tahtnud pikalt kirjutada, kui seda on varem tehtud ja midagi uut pole allikate vähesuse tõttu avastatud, ainult kahtlused on süvenenud. Kuid see raamat peaks olema paremate üliõpilaste õpik, kes uut raamatut enne eksamit lugema hakates peavad ajapuudusel vana lugemisest loobuma, seetõttu tuleks kõiki kõige tähtsamaid asju minu meelest korrata. Mind häiris, et Jüriöö ülestõusu esmakordsel mainimisel oli see väljend nagu ka raamatu algul "meie esivanemad" pandud jutumärkidesse.
Kuna Eesti ajaloos varakeskaega ei olnud, kattub Eesti keskaja köide suuremalt osalt raamatu "Renessansiaja inimene" ajaga. Sellest hoolimata on "Eesti ajaloos" saadud läbi peaaegu ilma renessansi mõisteta. Üks lause jäi meelde, et eesti talurahva ehteid olevat mõjutanud gooti stiil ja renessanss. Eestis kindlasti nii selget renessanssi ei olnudki kui Itaalias, aga paljud arengud olid siiski Itaaliaga sarnased. Näiteks püssirohu kasutuselevõtt. "Eesti ajalugu" nimetab seda palgasõdurite tekke põhjuseks. Enne palgasõdureid kasutati aadlike kõrval sõjakäikudel talupoegi. Kuid Esimese ristisõja kirjeldusest on teada, et talupoegade vägi oli palju vähem võitlusvõimeline kui kõrgema seisuse oma. Hendrik Sepp on kirjutanud sellest, et veel Põhjasõja ajal ei olnud võimalik palju talupoegi sõjaväkke mobiliseerida, muidu oleks majandus seiskunud.
"Renessansiaja inimene" kirjutas sellest, et tol ajal tegeleti kõigi erialadega korraga. "Eesti ajalugu" sellist nähtust ei maini, vaid kirjutab spetsialiseerumisest. Seejuures olevat suuremates linnades spetsialiseerutud kitsamalt. Hendrik Sepa järgi olid Eesti keskaja linnad ka tolleaegse Euroopa kohta suured, alles uusajal toimus tagasiminek. Uus "Eesti ajalugu" toob vastupidi välja, et Eesti linnad olid Euroopa suurlinnadest väiksemad. Muinasaja linnade kohta kirjutatakse, et peale Tartu pole nende muinasaegset olemasolu tõestavat kultuurkihti leitud ja ka Tartus pole see järjepidev, mida Malle Salupere "Akadeemias" ei pea veenvaks argumendiks. Seni on õpetatud, kuidas araabia geograaf Tallinna kaardile kandis. Kui seda enam ei usuta, oleks võinud tuua selle teooria ümberlükke, kuigi võibolla see tuleb esimeses köites.
Mind on huvitanud küsimus, kus asusid autoritaarsuse-demokraatia teljel üksteise suhtes keskaja ja uusaja ühiskond. "Renessansiaja inimene" kirjutas sellest, et renessansi ajal hakkas keskaegne hierarhia lagunema. "Eesti ajalugu" ütleb vastupidi, et keskaegsetele linnaametitele ei olnud omane range hierarhia ja raad muutus ülemuslikuks alles uusajal.
Raamatu lõpul kirjutatakse sellest, et paljud keskaegsed mälestised on veel praegugi alles. Eespool kirjutatakse sellest, kuidas muinasaeg olevat kiiresti unustatud. Seda autorid usuvad, et muinasusu jäljed püsisid kaua, aga mitte seda, et varasemat poliitilist olukorda oleks kaua mäletatud. Mina seda unustamise teooriat ei usu. Homerose eeposed olevat kirjutatud üles sadu aastaid väljamõtlemisest hiljem. Raamatus "Trooja sõda" seletatakse seda sellega, et kirjaoskamatu mälu olevat parem kui kirjaoskajal. Sama arvas juba Platon. Jaan Undusk kirjutas hiljuti, et veel 19. sajandi eestlastel püsis koolis õpitu palju paremini meeles kui praegustel. Seega tundub mulle usutav, et veel Jüriöö ülestõus oli seotud mälestusega muinasajast.
Üks koht, kus autorid erapooletusest loobuvad, on, kui nad kahtlevad, kas reformatsioonil oli eestlaste jaoks positiivset mõju, nagu varem arvatud. Argumendiks on toodud, et reformatsioon oli rohkem sakslaste asi, Piibel ilmus eesti keeles alles tükk aega hiljem ja see ei pruukinud olla reformatsiooni mõju, vaid osa üle-euroopalistest protsessidest. Sellega ma ei ole nõus. Muuhulgas viiendas köites kirjutati sellest, et protestantlike maade kirjaoskus oli suurem kui katoliiklikel või õigeusklikel. Kui pidada kirjaoskust positiivseks, siis oli reformatsioon sellest kohast positiivne. Ühes raadiosaates öeldi, et reformatsioon pole ainult üks ajahetk, vaid pikaajaline protsess. Eestikeelsed raamatud hakkasid reformatsiooni mõjul ilmuma juba enne Piiblit. Kui ladinakeelne kirik muutus saksakeelseks, oli ka saksa keel ilmselt eestlastele paremini mõistetav kui ladina. Kui Piibli tõlkimine oli osa üle-euroopalistest protsessidest, siis ka neid protsesse mõjutas reformatsioon. Tarmo Kulmar õpetas meile keskkooli usundiloo tunnis, et katoliku kirik on hiljem reformatsioonile suures osas järele tulnud. On teada, et reformatsioon kutsus esile vastureformatsiooni, mis oli osalt vastupidine, aga osalt samasisuline kui reformatsioon. Magistriõppes puutusin kokku mõistega vastaste sarnastumise seadus, millega seletati Stalini ja Hitleri riikide sarnasust.
Mõtteid ja seoseid mujalt loetuga tekkis veel palju, millest osad panin kirja ainult paberile ja osasid mitte kuskile. "Eesti ajaloo" eelmise kolme köite puhul olin ma üks toimetajatest, aga nende käsikirju lugesin teise meetodiga kui nüüd läbi saadud raamatut. Käsikirjade puhul lugesin iga lauset kaks korda, et detaile paremini märgata. Nüüd lugesin tavalises tempos ja iga 20 lehekülje lugemise järel kirjutasin lehekülje jagu mõtteid üles, keskendudes rohkem üldisele sisule.
Paremad ajad, mida sa vajad
Kas paremad päevad
on ikka veel ees?
Või meenuvad ainult
nad silmavees?
Kas päevadest paremad
pole ehk ööd?
Öösel näed und,
päeval töötad ja sööd.
on ikka veel ees?
Või meenuvad ainult
nad silmavees?
Kas päevadest paremad
pole ehk ööd?
Öösel näed und,
päeval töötad ja sööd.
Tellimine:
Postitused (Atom)
