Helsingist lahkumine

Mängisin maleklubis. Pärast mängu lõppu näitas vastane, et ta oleks teostanud etturiläbimurde ja lippu minema hakanud. Kui ma oleks kuningaga lippuminekut takistanud, oleks vastane oma kuningaga löönud minu etturi. Vastasin, et kui vastane oleks teostanud etturiläbimurde, oleks seda teinud ka mina ja ise samuti lippu minema hakanud. Vastane jäi mõtlema, et siis ei olegi tulemus selge. Turniir oli läbi. Enne klubist lahkumist vaatasin tabelit. Olin saanud seitse plussi ja seitse miinust. Olime Soomes. Ühel Helsingi tänaval liikus nii palju eestlasi, et sinna oli pandud eestikeelsed tänavanime sildid. Teistel Helsingi tänavatel oli sildid soome ja rootsi keeles, aga sellel soome, rootsi ja eesti. Tahtsin ühte kaupa osta. Aga ma ei teadnud, kas siis, kui ma ostaksin, jääks raha kojusõidu laevapileti jaoks. Taskust tulid välja Eesti mündid. Läksime laeva peale. Üks naine meie hulgast oli natuke punane ja laevas olid partei ruumid. Aga naine ei läinud siiski parteiruumidesse, vaid tahtis minna numbrituppa, kus ta saaks olla meestega ühes ruumis. Lõpuks ei läinud ta sellisesse ka, vaid neljalisse kajutisse. Räägiti, et selle naise vaimsed võimed on väiksed, aga tal on väga suur kunstianne ja kompositsioonitaju. Teised joonistasid natuke ette ja siis hakkas see naine sama pilti edasi joonistama. Ta lisas ainult mõned kiired jooned, aga neist piisas, et muuta pilt meistriteoseks. Tema pildid riputati kohe laeva seintele üles.

*
Pajur oli kirjutanud "Tunas" minu hiljuti kaitstud magistritööst. Ütlesin ühele mehele, et mul oli siiski hea magistritöö, sest selle kohta on ilmunud juba kaks arvustust. Mees tahtis Pajuri oma näha. Ütlesin, et see on tegelikult ajalookirjanduse ülevaade, minu tööst on kirjutatud ainult alguses. Aga kui ma seda kohta näidata tahtsin, ei leidnud ma seda algusest ka. Artiklile oli lisatud kaks fotot. Ühel oli Pajur raamatukogus, teisel teises raamatukogus. See ruum tundus mulle tuttav. See pidi olema tegelikult arhiiv, sest seal anti raamatute asemel kätte säilikukaste.