Valehinnangud

Males tuleb hästi välja, kuidas mind alahinnatakse. Ükskord mängisin vastasega, keda ma olin enamasti võitnud ja võitsin ka selle mängu. Aga vastase juurde ei astunud mitte üks, vaid kaks inimest, kes mõlemad küsisid: "Võitsid, jah?" Teistel kordadel kui ma võitnud olen, pole vastast juures olnud ja on saanud küsida ainult minult. Siis on küsitud: "Kas kaotasid?" Need on olnud juhtumid, kus küsija pole mängu tulemust teadnud ja on oletanud, võibolla näo järgi. Aga on juhtunud ka, et vastane, keda ma olen võitnud, on mängu tulemuse ära unustanud ja tal on tekkinud uus mälestus, nagu võitnud oleks tema. Ma olen selle kohta psühholoogia raamatust lugenud, et osasid inimesid kiputakse alahindama ja teisi ülehindama. Näiteks murdeealised pidavat eakaaslasi ülehindama ja oma vanemaid alahindama. Muidugi on olnud ka juhtumeid, kus keegi on mind üle hinnanud, võibolla on viga selles, et need jäävad mul halvemini meelde. Näiteks ühel esimestest kordadest, kui läksin maleklubisse, ütles üks vanem mees: "Tulevane Tartu meister, jah?" Võibolla see oli nali. Aga kui ma võitsin esimest korda Seljodkinit, kelle reiting oli tol ajal minu omast üle 500 punkti kõrgem, kirjutati ajalehes: "Eriti kiiresti areneb Runnel", mis oli ilmselt tõsiselt mõeldud. Kes on pannud tähele, kuidas mul maletulemused kõiguvad, on iseloomustanud, et ma olen ebastabiilne. Aga kes pole minuga malet mänginud ja on ainult lugenud, kuidas ma kirjutan, on öelnud: "Sa oled väga järjekindel." Males ei halastata, kui mängu jooksul üks viga teha, siis kohe karistatakse. Mõnes teises kohas võidakse rohkem andeks anda. Vahel on juhtunud, et males ka halastatakse, aga tavaliselt mitte.