Tahvlile joonistamine

Ufoloog rääkis, et kardetakse, et Hiinast veerema hakanud suur kera on Eestile ohtlik, aga see läheb Eestist mööda. Lamasin oma Kaunase puiestee voodis, kui see kera tuli läbi seina. Ta läks minu voodist mööda, aga siis põrkas vastu seinu ja tuli minu suunas. Lõin ta eemale sama kergelt nagu pingpongi palli. Ei teadnud, kas minister Kama peab tagasi astuma, kui ta kartis nii väikest ohtu. Võibolla ei pidanud, sest ükski asi ei olnud ette teada. Rääkisin emale, mis oli juhtunud. Mõtlesin, et tegelikult ma võisin viirastust ka näha, sama moodi, nagu olin näinud lõvisid. Lamasin Uue tänava voodis keset tuba. Voodisse ronis kass.

*
Ütlesin, et kirjanduses antakse meile väga palju õppida. Krister sai sellise jutu peale pahaseks, sest tema arvates oli õppimist normaalsel hulgal. Mõtlesin, et kui ma käin koolis, siis on liiga palju, kui ma pean veel kodus ka õppima. Tahtsin kõikides ainetes kõik asjad ära õppida. Võibolla kõike poleks jõudnud, aga siis oleksin õppinud nii palju, nagu päev läbi õppides oleks jõudnud. Tahtsin teha kodus grammatikaharjutusi. Läksin vene keele tundi. Seda andma tuli õpetaja Holts. Ta küsis, kas mul on viimane õppetükk meeles. Vastasin, et ei ole, sest see on sel aastal esimene vene keele tund, kus ma kohal olen. Varem ma puudusin, sest mul oli tunniplaanis viga, hakkasin unenägudes kahtlustama, et midagi on valesti, aga keegi mulle ei öelnud. Siis tuli mulle meelde, et ma ei peagi vene keele tundides käima, sest olen sellest ainest loobunud. Ma polnud käinud ka ajalehe lugemise tundides. Vist sellepärast, et vene keel oli eelviimane ja ajalehe lugemine viimane, siis ma ei viitsinud vaba tunni ajal viimast tundi oodata. Tahvli juurde hakati kutsuma õpilasi joonistama. Esimesena kutsuti Merje. Ta joonistas minust palju paremini. Ta tõmbas mõned kiired jooned ja tekkis värviline pilt. Imestasin, et ta joonistab jalad varem kui pea. Ta ütles, et ühe asja joonistas ta valesti. Ta kustutas selle koha ära ja joonistas asemele natuke teistsuguse süžee. Aga asi ei olnud õige, sest pildid hakkasid tahvlile ilmuma ja seal liikuma ka ilma, et Merje oleks selles kohas kätt liigutanud. Järgmisena kustuti joonistama Peep. Ta ütles, et joonistab isa. Oli ära tunda, et selleks joonistab ta ennast. Siis ütles ta, et joonistab poja. Poega ma ära ei tundnud, sest ma polnud tema poega näinud. Ta joonistas, et nad olid kindluses. Edasi ütles ta, et joonistab vastasseisu laiade massidega. Pildile ilmus tulevahetus kindluse piirajatega. Mõtlesin, et esimesel klassikokkutulekul pärast ülikooli lõpetamist suhtusin klassikaaslastesse üleolevalt, aga tegelikult on nad kõik huvitavamad inimesed, kui mulle tol ajal tundus. Kolmas joonistaja oli Kristjan K. Kõik joonistasid minust paremini. Lõpuks kutsuti tahvli juurde mind. Mõtlesin, et joonistan kasvõi halvasti. Läksin kohale hästi aeglaselt. Terve tahvel oli juba täis joonistatud ja midagi tuli ära kustutada. Tahvli uksepoolses otsas oli üks joonistus pooleli jäänud. Kustutasin selle, et näidata, et ma saan vähemalt aru, mis on parem ja mis halvem.