teisipäev, juuni 04, 2013

Kummaline auhind

Ülikooli saalis oli olnud püsinäitus. Aga nüüd viidi kunstiteosed saalist koridori, sest oli selgunud, et kunstnik on Euroopa Liidu vastane. Saalis toimus tseremoonia, kus mulle anti kätte auhind. Kui teatati auhinna mulle andmisest, ütles üks lõbusa näoga mees, et see on küll üllatav. Pärast tuli ta minu juurde ja ütles, et mina olengi see. Mind jättis auhind ükskõikseks, sest ise ei osanud ma oma teoseid hinnata. Parema meelega oleksin viibinud kuskil mujal kui sellel tseremoonial. Lugesin arvutivõrgust ühest auhinnast. Vaatasin kolme auhinnasaaja andmeid. Üks auhind oli läinud Pihkvasse, teine Peterburisse ja kolmas Eestisse. Mõtlesin, et kuidas nii geograafiliselt üksteise lähedal olevatesse punktidesse. Eestisse läinud auhinna olingi saanud mina. See auhind oli teadus-Nobel. Aga nüüd tuli mulle meelde, et ükskord olin "Horisondist" lugenud, et see auhind antud mehele, kes avastas, et võileib läheb kukkudes tagurpidi. Seega oli see auhind kõige lollimale teadusavastusele. Hakkasin häbenema, et mulle oli selline auhind antud. Aga isa ja ema ütlesid, et see mees, kes minuga tseremoonial rääkis, oli kade, et tema auhinda ei saanud. Ta oli tulnud kohale lootuses, et see antakse talle. See oli huumoripreemia, aga mina olin olnud tseremoonial kurb, seetõttu oli see mees arvanud, et see on ebaõiglane, et preemia läheb väiksema huumorimeelega inimesele. Aga huumoripreemia määrati mulle nähtavasti sellepärast, et teised said minu üle naerda. Pidin minema koos isa ja emaga ühte kohta. Nemad juba väljusid kodust, aga mul oli veel tegemist. Ma ei teadnud, kas nad kaovad mul silmist või jäävad mind trepikoja ukse ees ootama.

*
Vanaema ütles peolt lahkuma hakates, et ta kingib mulle kolme ainet, et ma saaksin oma riideid puhastada. Võtsin üle tüki aja kätte füüsika käsiraamatu ja hakkasin sealt ülesandeid lahendama. See tegi tuju palju paremaks. Eriti heaks läks tuju siis, kui leidsin raamatu vahelt enda kirjutatud valemilehed. Aga ma olin need nii ammu kirjutanud, et mul ei olnud ilma uurimata süsteem meeles, sellepärast ma ei saanud neid lehti kohe täiendada ega kasutada. Ma tahtsin õppida kõiki aineid. Aga õppimisel oli takistuseks, kui pidi käima koolis, sest seal anti uusi õppeülesandeid ja see ei lasknud vanu asju korrata. Maja ees puhkes vareste ja kajakate sõda. Akna peal paistis olevat ühte liiki surev lind või linnupesa, mida teine liik rünnata püüdis, aga ohvri liigikaaslased kaitsesid. Uudistes öeldi, et kajakad olid teatanud, et katkestavad igaveseks suhted varestega. Küsisin, milline ajakirjanik loomade keelt oskab.

0 vastukaja: