Eksitus nimega

Kirjandusõpetaja oli trükkinud nende õpilaste paberitest ühes eksemplaris raamatud, kes seda soovisid. Mõtlesin, et ma oleks võinud enda omadest ka trükkida lasta. Võisin seda veel teha, aga kui kõik oma soovidega tulid, andis see õpetajale liiga palju tööd. Minu raamatuna oli trükitud joonistusvihik selle vahel olevate paberitega, kuhu ma olin kirjutanud ja joonistanud. Õpetaja võis trükkimise ajal seda lugeda ja vaadata, et ma kirjutan kehvasti. Või tegelikult see, et ma juba lapsena raamatuid kirjutasin, rääkis minu kasuks. Näitasin sealt Laurile kahte maali. Ütlesin, et esimene on vanem ja teine uuem. Laur vastas, et ta teab seda, esimesel pildil on ülikool ja kursus, teisel tühjus.

*
Võrgus kirjutati ühest definitsioonist. Kirjutasin sinna alla küsimuse, aga kas Jeanne d'Arci definitsioon on teada. Arvasin, et enne mind kirjutanu nimi on Jeanne d'Arc. Siis tuli mulle meelde, et tema nimi on Kristel. Võibolla ta sellepärast ei vastanudki, et ma kasutasin vale nime. Mõtlesin, et kirjutaks, et ma ajasin nimed segi. Aga seda ma ei hakanud kirjutama, sest minu küsimus oli Jeanne d'Arci kohta ka põhjendatud. Ruumis oli üks tüdruk, kes oli käinud ühes võrgukeskkonnas. Küsisin talt, mis keskkond see on. Kui ta vastama hakkas, siis sain aru, et tema ei ole Kristel. Ta rääkis, et sai teada, et selline keskkond on olemas ja hakkas seal käima. Seejärel ta lahkus ruumist. Vaatasin ka seda võrgukeskkonda. Seal pakuti kuulamiseks muusikat. Aga selle jaoks oli vaja parooli. Tundus, et see on lihtsamate inimeste keskkond. Ja et see tüdruk ei käi seal ka sageli. Varem ta ei olnud ennast väljendanud kuskil, aga nüüd vahel selles keskkonnas väljendas. Sellel tüdrukul oli seina ääres kaheosaline kott. Võtsin koti ühe osa ja viisin Paide sauna. Pärast seda ütlesin, et võibolla ma ei oleks pidanud viima, sest tüdruk ei tea, et seda peab sealt otsima. E. Teder vastas, et sealt jah ei tea.

*
Hinrikus rääkis füüsikahoonest. Mõtlesin, et kas ma õppisin ülikoolis ajaloo kõrval natuke füüsikat ka või mitte. Ütlesin, et ükskord ma käisin füüsikute maleturniiril. Seal pidi tugevam nõrgemale aega ette andma, mis muutis tulemused ettearvamatuks. Hinrikus naeris ja ütles: "Ma pean sind võitma."