Oli aasta 1917. Tuli kokku rahvasaadikute kongress, kus ma olin üks saadikutest. Aga esialgu ei olnud see otsustusvõimeline, sest ei olnud kokku lepitud, kui pikk on meeter. Kaaluti kahte varianti, selle jaoks oli jões kaks kohta ära mõõdetud. Küsisin, kas SI süsteemi meeter ei kõlba. Üks poiss kordas valjemini, kas SI süsteemi ei või aluseks võtta. Mulle tuli meelde öelda, et sel aastal ei olnud SI süsteemi vist veel kasutusele võetud. Poiss ütles valjemini, et enne aastat 1923 ei olnud SI süsteemi veel kokku lepitud. Ütlesin, et aga meeter oli juba kasutusel, sest Pariisi või Londonit läbiv meridiaan oli ära mõõdetud. Mul oli meeles, nagu oleks meeter kümnetuhandik meridiaanist. Aga see ei klappinud, sest Maakera ümbermõõt oli 40 000 kilomeetrit. Siis oli meridiaan poolusest pooluseni 20 000. Aga poolusest ekvaatorini oli tõesti 10 000. Saabusid vaenlased, kes tapsid suurema osa rahvasaadikute kongressi saadikutest maha. Ellu jäid ainult üksikud inimesed, sealhulgas noor Jeltsin. Seetõttu teadis ta hiljem presidendiks saades, mis tunne on kulak olla. Mina pääsesin ka eluga minema, sest ütlesin minu ees seisvale vaenlasele, et mul on elus suur missioon. Vastutasuks minema laskmise eest lubasin vaenlasega koostööd teha, saates talle kirju. Aga kirjad, mida ma kavatsesin välismaalt saata, pidid kutsuma vaenlast üles, et ta ennast parandaks. Ma ei teadnud, kas panna kirjadele kodune aadress ka juurde või mitte. Arvutasin välja, et Maakera on nii väike, et kui auto otse sõidaks, teeks ta sellele nelja tunniga ringi peale. Aga sõidud tulevad pikemad, sest autoteed ei ole sirged, vaid käänulised. Maailmas on ainult üks täiesti sirge maantee, kus autod sõidavad ilma juhtimiseta. Läksime reisile. Kõndisime pärast autost väljumist mööda teed, mille ääres kasvas marjapuu. Teised sõid neid marju, aga mina mitte, sest ei olnud kindel, kas need ei ole mürgised. Öeldi, et need marjad sobivad alkoholiga. Lapsena olin söönud marju, mida ma ei tundnud, ja need olid osutunud söödavateks. Praegu oli tegemist vist samade marjadega, aga enam ma ei riskinud. Möödusime ühest koerast. Olin valmis teda jalaga lööma, kui ta peaks ründama. Meil ei olnud ülevaadet, kes olid reisile tulnud ja kes oli puudu.
*
Mulle oli kingitud sünnipäevaks suur karp värvipliiatseid. Kõik teised olid nendega juba joonistanud, väljaarvatud mina ise. Mõtlesin, et ma olen rohkem kunstikoguja, ma ei hakkagi ise joonistama, vaid hoian alles teiste joonistatud pildid.
*
Algul oli mul ülikoolis õppimine läinud kiiresti, hiljem olid õpingud venima hakanud. Mul oli magistriõpe tükk aega lõpetamata. Tahtsin minna homme ülikooli ja teha ära midagi, mis on tegemata. Varem olin ma teinud iga päev ära ühe tegemata asja, aga kui ma seda enam ei teinud, siis hakkasidki õpingud venima. Tahtsin uuesti iga päev midagi ära tegema hakata. Aga kui ma oleks läinud homme ülikooli, siis oleks öeldud, et ma olen saurus. Mul olid vist tegemata magistriõppe eksamid Eesti uusaeg 1 ja Eesti uusaeg 2. Ei olnud selge, kas neid peab ikka magistriõppes tegema, kui olin neid juba bakalaureuseõppes teinud. Või mul ei olnud säilinud mälestust sellest, et ma oleks neid juba teinud. Olin teinud igasuguseid Eesti ajaloo eksameid, nagu Eesti keskaeg, Eesti lähiajalugu 1 ja Eesti lähiajalugu 2, aga Eesti uusaeg oli vist veel tegemata. Uusaja kohta olin teinud eksamit Eesti sõdades. Eesti uusaja loengud olid selle kursusega liiga sarnased, sellepärast olingi nendes käimise katkestanud. Siis kui olin käinud, polnud ma üles kirjutanud asju, mis varasemat kursust kordasid, kuigi hiljem võisid need mul meelest minna. Iga loengukursuse konspektil oli erinev meeleolu. Mõtlesin, et konspektile võiks olla lisatud ka magnetribad õppejõu hääle näidistega.
esmaspäev, juuni 24, 2013
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar