Hinnangud toimetamisele

"Eesti ajaloo" teise köite arvustustes on antud sarja toimetamise kohta täpselt vastupidiseid hinnanguid:

1) "Tiitellehe pöördelt leiab lugeja ainult ühe retsensendi ja ühe keeletoimetaja. Võrdluseks Eesti ajaloo VI köidet retsenseeris kaheksa asjatundjat, peale kahe tegevtoimetaja sõelus teksti kaks toimetajat, kelle volitused ületasid keelelise toimetamise piirid. Ilmselt vajanuks ka Anti Selart abijõude." (Lauri Vahtre)

2) "Kui Eesti ajaloo teisi seni ilmunud köiteid on retsenseerinud seitse-kaheksa eriteadlast, siis selle köite puhul on tegemist ainult ühe, ilmselt liiga heatahtliku retsensendiga, ning see pole raamatule kasuks tulnud." (Malle Salupere)

3) "Järgnevalt vaatlen "Eesti ajalugu II" sisu ja toimetamise laadi. Selle kohta võib enamasti öelda positiivseid sõnu. Raamat on hästi toimetatud ja sujuv, kuid seda on ehk liigagi palju toimetatud. Peamine vastutus langeb selles osas toimetajale ja poliitiliste osade peamisele kirjutajale professor Anti Selartile, kuid tal on olnud abiks kokku kümme noort ajaloouurijat, kes on kirjutanud teose temaatilised osad. Nendeks on olnud Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Marek Tamm ja Heiki Valk ja lisaks tänatakse eessõnas 23 inimest. Tegemist on seega ebatavaliselt suure kollektiivse pingutusega. /.../ See on ilmselt ka kogu sarjas kõige põhjalikumalt toimetatud köide." (Kari Tarkiainen)

Kõige õigem peaks olema esimene hinnang, mille on andnud üks kuuenda köite autoritest. Kolmas hinnang on tõlgitud soome keelest ja peaks seetõttu olema kõige vähem usaldusväärne, kuigi mul puuduvad andmed, mida need 23 tänatut tegid. Isiklikest mälestustest lisan, et neljanda köite põhiautor ütles keeletoimetajale, et see on kõige parem toimetamine, mida ta on näinud, umbes sama räägiti ka kuuenda ja viienda köite esitlustel. Kui mulle midagi sisulise toimetamise juures ette heideti, siis põhjalikkust, mitte pealiskaudsust.