Koogid klassis

Õpetaja küsis, kas ma tean, kus riigis asub Loodeterritoorium. Vastasin oma kohalt, et Kanadas. Õpetaja tahtis, et ma jätaks vastused meelde ja seejärel läheksin tahvli ette. Mõtlesin, et selle tunnen tahvli ees rippuval kaardil ära, milline on Baffini maa, sest see on Kanada kõige suurem saar. Vaatasin, et ma peangi asju peast teadma, sest tahvli ees rippuval kaardil ei ole neid kohanimesid peale kirjutatud.

*
Tõnu läks reisile. Mina ja ema jäime koju. Varsti kostis telefonist Tõnu hääl: "Tule eest ära!" Ema küsis, kas nad läksid reisil tülli. Mina pakkusin, et võibolla jäi keegi autole ette. Tõnu tuli koju tagasi. Ta ütles, et ta võttis Hennult uiskude volituse ära, mispeale Henn võttis temalt ära auto volituse, mille peale Tõnu jättis reisi pooleli. Ütlesin, et uiskude volitust ei ole vaja, uiske lihtsalt antakse.

*
Üks õpilane seisis klassi ees ja tema kõrval seisis klassi tulnud teise aine õpetaja. Ta küsis, mida me tänavu ajaloos õppinud oleme. Õpilase selja taga oli kirjas nimekiri õpitud teemadest. See nimekiri ei olnud pikk, aga mõnest punktist ei olnud midagi omandatud. Üks klassiõde vastas kohapealt, et me õppisime Jüriöö ülestõusu 40 keeles. Mõtlesin, et aga me õppisime seda ikkagi kõigest kooliõpiku järgi. Klassis oli koeri. Üks oli minu lähedal. Räägiti, et vuntsidega koerad ei hammusta kunagi. Koer võib surnuks hammustada ainult teise koera või kassi, aga mitte inimest. Mõtlesin, et kui koer teise koera või kassi surnuks hammustab, siis oleks inimesele samuti tema hammustus väga valus. Klassi oli toodud palju kooke. Minu kõrval istuv klassivend kooris noaga kartuli ära, nii et kartulist ei jäänud peaaegu midagi järele, seejärel viskas selle selja taha. Teda kutsuti korrale. Hetkel kui oli pime, läksin klassivennast kaugemale. Ta ei näinud, et ma eemaldusin, ja lõi noaga kohta, kus ma seni olin olnud. Kui ta eemale oli läinud, panin noa laua laekasse. Klassivend tuli minu juurde tagasi ja küsis, kus nuga on. Vastasin, et peitsin ära. Klassivend viskas tahvli sisse  suurte lõikamisvahenditega märki, nii et tahvli ees seisjad pidid eest jooksma. Vaatasin, et ühel teisel klassivennal on naise rinnad. Aga mõtlesin, et ma näen valesti, sest ta ei ole naine. Teised sõid kooke, aga mina istusin oma kohal ja närisin ainult saiatükki. Mõtlesin, et sööklasse ei saa ma minna, sest mul ei ole söögiraha maksnud. Mõnel päeval olin käinud, aga vist juba korravastaselt. Varem oli söögiraha kogutud, aga nüüd pidi ise maksma minema. Ma ei teadnud, kas makstakse kantseleisse kuu söögiraha ette või sööklas ühe portsu eest korraga. Lõpuks läksin ettepoole pinkide juurde, et kooke võtta. Kooke oli igasugu erinevaid sorte. Kõik, mida ma proovisin, olid maitsvad. Seisin akna all. Üks klassivend oli lombakaks jäänud. Ta rääkis, et mitte ainult kolmandik inimesi ei näe pimedalt, vaid kaks kolmandikku neist on veel lombakad ka. Ta oli noorena sporti teinud, aga nüüd olid tagajärjed käes. Sellest hoolimata oli ta rõõmus. Kuna olin avaldanud blogis unenäo, kuidas mind vastama kutsuti, võidi mind täna päriselt ka vastama kutsuda, et vaadata, mida ma kardan. Leidsin, et nõutakse liiga täpseid vastuseid. Kõik on üldjoontes selge, aga oodatakse põhjalikku ettevalmistust. Vastamised võiks edasi lükata. Aga enne veerandi lõppu tuleb ikkagi vastata, et kaheseisudest välja tulla.