Mõtlesin, et kustutaks oma blogi loendurid ära, et nende vaatamisele liiga palju aega ei raiskaks. Aga edasi mõtlesin, et milleks varandust hävitada, see oleks nagu raamatute ära viskamine.
Ma olen viimastel aastakümnetel vähe televiisorit vaadanud. Aga viimasel ajal olen mõelnud, et ühe filmi nädalas võib internetist vaadata. Rohkem vast ei tasu, kui silmad on nõrgad ja televiisori vaatamine on veel passiivsem tegevus kui raadiokuulamine, sest enda kujutlus töötab veel vähem. Aga kui pärast vaadatu kohta mõtteid üles kirjutada, muutub see juba aktiivsemaks. Või kui vaadatust kellelegi rääkida. Üle-eelmine nädal vaatasin kultuurisaadete rubriigist saadet Kaplinskiga. Eelmine nädal dokumentaalfilmide alt filmi rästikutest. Täna samast rubriigist filmi Tallinna kordategemisest, mis oli valminud 1979. Seal näidati muuhulgas noort Laari. Vist tema ütles seal, et inimesed peaksid olema aktiivsed, mitte kõiges passiivseks kõrvaltvaatajaks jääma. Sellega ma olen nõus, ainult et kõigi aktiivsus ei pea avalduma ühes ja samas, kuigi vajaduse korral tuleb olla valmis ka ootamatusteks. See film näitas, et Laaril olid juba varases nooruses eeldused peaministriks saamiseks olemas. Nüüd on näha, et ta püiab olla aktiivne ka ratastoolis.
Lugesin "Loomingust" Masingu kirju. Sealt sain kinnitust, et tegin õigesti, kui ei tegelenud täna põhitööga, vaid võimalikult erinevate asjadega, sest ka neis kirjades räägib Masing spetsialiseerumise vastu. Võibolla vähem andekas inimene peab siiski spetsialiseeruma kitsamalt kui Masing, muidu ta ei omanda ühte valdkondagi nii hästi, et tööd leida. Kunagi mõjutas mind artikkel maletajatest Polgaritest, kus öeldi, et kui inimene ennast ei killusta, siis ta võib jõuda maailma tippu ühes valdkonnas. Aga enne keskkooli lõppu mõjutas mind ilmselt juba Masing, kui põhjendasin ajaloo õppima minemist sellega, et mul on palju huvisid ja ajalugu on seotud kõigega. Maailma tippu ei pea jõudma tingimata kellegi teise leiutatud kitsal erialal, vaid võib tunda hästi enda leiutatud erialade kombinatsioonist tulenevaid seoseid, nagu mina segan kõik asjad kokku unenägudes. Kui ennast ainult aktiivselt täiendada, peaks teadmiste ja oskuste maht kasvama igal juhul märgatavalt. Kuigi selle saavutamisele võib tuua ka vastuargumente. Lapsena ma sain nooremaid vendi hoida, aga nüüd vennapoegi hoida on raskem, sest ma olen hirmudest puretud ja uued hirmud tekivad uute teadmiste omandamisega. Masing kaebab oma loomingus läbivalt, kui halvasti ta ennast tunneb.
Nii Laar kui ka Masing tugevdasid usku, et tähtis on olla aktiivne. Võibolla tänu sellele kirjutan täna ühe blogisissekande asemel kaks. Masingu vastuseisust spetsialiseerumisele on ehk mõjutatud see, et panen erinevad teemad ühte sissekandesse. Üks asi, mille kallal inimesed palju irisevad, on teemast mööda kirjutamine. Aga kui jätta pealkiri panemata, siis on raskem aru saada, mis on see teema, millest ma mööda kirjutan. Tegelikult võib siiski pealkirja panna, sest pealkiri ei pea minu meelest olema teema definitsioon. Magistriõppe seminaris heitsin kaasmagistrandile ette, et ta on pannud teadustööle ilukirjandusliku pealkirja. Aga nüüd leian, et selle mitte tegemiseks ei ole muud mõjuvat põhjenust kui ametlikult kehtestatud vormistamisnõuded. Blogi puhul vormistamisnõudeid kehtestatud ei ole, mistõttu siin on vabadus suurem.
pühapäev, juuni 16, 2013
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar