Päkapiku teekond

Päkapikk võttis suure noa ja läks pimedusse hiilima. Talle vaatasid järgi põlevad silmad. Noa tera oli suunatud ettepoole, nii et silmade omanik poleks selja tagant rünnates ennast selle vastu vigastanud. Taevas lendas suurte tiibadega lind. Äkki päkapikk karjatas. "Kukkus vist mõnda auku," pomises põlevate silmade omanik. Järgmisel päeval päkapikk koju ei tulnud. "Teda ei ole mõtet tagaotsitavaks kuulutada," ütles päkapiku ema.

Sadulata jalgratas

Peedu aias pidas Venemaa meie vastu sõda. Ühelt suunalt tulistasid suurtükid meie maja, teiselt suunalt tulid kolm halba vene poissi. Neist võidi üks maha tappa ja kaks ümber kasvatada. Lugesin ühest võõrkeelsest ajalooraamatust, et Nõukogude Liidus diktatuuri kehtestamises oli süüdi Eesti, sest Eesti oli kõige antikommunistlikum riik. Eestikeelsetes raamatutes nii ei kirjutatud. Aga see võõrkeelne raamat jätkas samuti, et Eesti süü oli otsitud põhjus, sama moodi nagu üks lastega juhtunud pahandus oli otsitud põhjus pioneeriorganisatsiooni loomiseks. Ennustasin, et Venemaa vallutab Eesti uuesti aastal 1999. Sinna oli veel mitu aastat aega. Mind oleks ilmselt esimeste hulgas vangistatud, sest ma olin ajaloolane. Kui Vene sõdurid oleksid mind kinni võtma tulnud, oleksin neilt rahulikult eesti keeles küsinud, mida nad tahavad. Võibolla oleksin järgnevalt välismaale põgenenud, aga see ei olnud kindel, sest minu keelteoskus ei olnud nii hea, et välismaal elada. Klaus ütles, et Venemaa Eestit rohkem ei valluta, sest nüüd on maailma riigid nii tihedalt seotud. Klaus ütles, et üks tüdruk on juba varem tuttava Tooma klassi Siimu õde. Olime kodus minu toas. Mul olid laual malenupud, malelaua serv oli üle kirjutuslaua ääre. Klaus läks laua ja seina vahelt läbi, nii et paar etturit kukkusid põrandale. Ütlesin Klausile, et ta need ise üles korjaks. Laual oli seis, kus valge lipp käis b3, kuigi musta ratsu oli a5. Lootus oli sellel, et must ei märka lippu lüia ja lipp paneb järgmisel käigul musta pika vangerduse teinud kuningale mati.

Perekonna list oli muudetud kõigi Runnelite listiks, sest sellega olid liitunud ka Paide Runnelid. Üks neist hakkas minema autokooli ja küsis listis, kust varem autokoolis käinud sõidu õppimiseks vajalikke esemeid said. Üks neist esemetest oli rauasaag. Neid esemeid oli raske saada, sest neid tehti haruldastest metallidest. Võibolla arvati, et ma tahan Helinat ka sinna listi panna. Aga ma ei pannud, sest ta ei olnud sugulane. Helina oli mulle kirjutanud, et ta lõpetas kõigepealt Treffneri Gümnaasiumi, seejärel õppis aasta Tartu Ülikoolis ja pärast seda läks oma keskharidust kordama Kuressaare kooli. Tundus kahtlane, kas keegi pärast Treffneri Gümnaasiumis õppimist veel tavalisse kooli läheb. Aga arvestades sellega, milliseid kingitusi Helina mulle teinud oli, näis usutav, et talle võis Kuressaarde minek meeldida. Asusime koduteele, Helina jäi suurde aeda. Sõitisin Helinalt saadud sadulata jalgrattaga. Ma ei istunud sadulatoru peale, sest see oleks valus olnud. Tee peal läksid ratta kummid katki. Kui seni oli ratas kandnud mind, siis nüüd pidin mina ratast kandma hakkama. Läksime ühte majja. Meenutati ühe venna vana joonistust, millele oli kirjutatud "Tõnu suitsetab". See oli hästi tuntud lause. Tõnu suitsetas siiamaani ja me hakkasime sellega juba ära harjuma, kuigi ta kahjustas sellega oma tervist. Uuemal ajal oli Kadri kirjutanud lause "Tõnu on". Selles majas Tõnu ja Kadri alles magasid, aga Kadri ja Ann hakkasid nüüd üles tõusma.

Kirvega mäel

Kirvega ma vehkisin, seistes ühel mäel,
kirvehoope andsin lausa kahel käel.
Äkki käskis lõpetada pilve pealt üks hääl.
Vaatasin ma sinnapoole, kes võiks olla sääl.

Pilve peal siis sosistati: "Näe, ta kuuletus!
Kohe sünnib sellest kehva luuletus."
Kas ma selle kirjutan, seda veel ei tea,
igast asjast luuletust tegema ei pea.

Sarnane idee

Läksime rongi peale. Jäime sellest maha. Oli väga tõenäoline, et jääme järgmisest rongist ka maha.

Lugesin Teet Kalda romaanist, et keegi valis gloobuse pealt välja koha, kust üle jõe minna, aga maakera pöörles eest ära. See oli väga sarnane ühe minu blogisissekandega. Ütlesin, et tuleb välja, et kõik mida ma blogis kirjutanud olen, on juba enne mind kirjutatud. See raamat oli ilmunud enne minu sündimist, aga mina olin samasugusele mõttele tulnud iseseisvalt. Ütlesin, et kui raamat oleks hiljem ilmunud, siis ma arvaksin, et see idee on võetud minult. Rohkem ei saanud ma selliseid asju kirjutada, sest nüüd ma teadsin, et need on juba raamatus olemas.

Minu toas oli asparaagus hiljuti ümber istutatud, aga kogemata mulla asemel moosi sisse ja senisest väiksemasse potti. Tahtsin juured jälle mulla sisse panna. Läksin ja kastsin selle moosiga Pille toas ühe poti mulda. Moos kadus kohe mulla sisse. Pott hakkas mulda üle ajama ja seda pudenes raamatute peale. Püüdsin kukkuva mulla asparaaguse potti.

Koduleheküljest

Minu seisev kodulehekülg on vananenud. Kui seal kirjutatu oleks avaldatud blogis, ei oleks viga, sest avaldamise kuupäev oleks juures. Kui see oleks avaldatud raamatus, ei oleks ka viga, sest ilmumisaasta oleks selge. Aga sealt lugedes võidakse arvata, et kõik käib praeguse hetke kohta. Kõike praeguse hetkega kooskõlla viia ka ei taha, sest see oleks vanade asjade hävitamine ja pealegi aeganõudev. Üks tuttav rääkis sellisest probleemist ükskord seoses oma koduleheküljega. Ma ei saanud tast veel hästi aru, sest minu kodulehekülg oli alles uus. Ta leidis lahenduse sellest, et võttis kodulehekülje maha. Mina tahaks siiski, et mul oleks kodulehekülg olemas. Kui kasutati veel Netscape'i, oli parem, sest see näitas viimase muudatuse kuupäeva. Nüüd enam peaaegu keegi Netscape'i ei kasuta.

Hüvastijätt. Neegrite mäss.

Liisa ja kaks temast veel väiksemat tüdrukut ütlesid minu vendadele head aega. Isa tahtis, et mina ja Liisa ka üksteisele head aega ütleksime. Ta tahtis mind selleks süles äraminejate juurde viia. Küsisin, kas nüüd võtab väiksem suurema sülle. Selle peale viis isa mind auto juurde hoopis oma varvaste peal hüpitades. Äraminejad istusid juba autos. Sõin auto põrandalt tagaukse juurest kisselli ära. Kui see otsas oli, panin autoukse kinni ja auto sõitis minema.

Mul oli ühe autori artiklite kogu juba koos, aga leidsin ajalehest veel artikleid, mida sinna lisada. Siis tuli meelde, et ma olen kirjutanud raamatule järelsõna, et selles raamatus ajaleheartikleid sees ei ole. Isa oli andnud minu kätte ka enda koostatavate raamatute materjalid. Ühe õppejõu raamatusse oli pandud "Postimehes" ilmunud artikelid, aga mina leidsin tema artikleid ka "Eesti Päevalehest". Ma ei teadnud, kas panna need ka sisse või kuulub selle raamatu koostamispõhimõtete hulka, et sinna "Eesti Päevalehe" artikleid ei panda. Üks selles ajalehes mõne aasta eest ilmunud selle õppejõu artikkel oli väga huvitav. Seal oli juttu sellest, et ühe Aafrika riigi diktaator on põgenenud Prantsusmaale ja tänu oma rikkusele seal suure mõju saavutanud. Ta pidi pääsema valitsuskoalitsiooni. Peaministri enesetapu korral oleks uueks Prantsusmaa peaministriks saanud neeger. Siis oli oodata, et ta viskab tuumapommi sellele Prantsusmaa linnale, kus on kõige suurem valgete osakaal. Prantsusmaale oli palju neegreid sisse rännanud ja nad märatsesid sageli. Aga värvidest oli Prantsusmaal kõige rohkem näha kollast ja rohelist - need olid küpsed ja toored sidrunid.

Algas neegrite ja valgete massi kokkupõrge. Neegrid olid tugevamad, tapsid enamuse valgeid maha ja tulid riigis ise võimule. Üks valge jäi ellu tänu sellele, et ta peitis ennast kapi alla. Nüüd tuli ta sealt välja, ta oli oma naha mustaks värvinud ja kandis kollast särki nagu enamus neegreid, mistõttu teda peetigi neegriks ja talle midagi ei tehtud. Ta sõitis autoga uue neegervalitseja juurde ja asus selle lähikonnas tööle.

Pudelipurustaja

Kolm pudelit lõi puruks kepiga üks mees.
Nüüd on ta ahelates seismas kohtu ees.
Talt küsitakse, miks ta nõnda märatses.
Ta vastab, et ta ainult iseäratses.

Veel killud maas ja nendel kõnnitakse peal,
nii näha võib ka rohkelt vereplekke seal.
Mees teadis küll, et seal ei tehta koristust,
seetõttu oodata on karmi karistust.

Küsimused sõjaveteranidele ja õpilastele

Krister küsis sõjaveteranidelt, kas nad sõjas vange ka võtsid. Tegelikult oli näha, et võtsid, sest vang oli kaasas. Sõjavange tuli sõjas igale poole kaasa tirida. Kehalise kasvatuse õpetaja käskis meil joosta koolimajas pika ringi, aga mina lõikasin. Jooksmise lõpetanud seisid mitmes kõrvuti rivis. Läksin kõige seinapoolsemasse lühikesse rivvi, kus enne mind olid Krister, Artur ja Helen. Teised läksid tundi, aga mina kõigepealt wc-sse, mistõttu ma pidin juba tundi hilinema. Esimese korruse wc-sse ma ei läinud, sest see oli muudetud päris kehvaks. Teised olid ka ümber ehitatud. Kuna oli läinud moodi naha näitamine, siis olid koolimajas wc-d muudetud sellisteks, et potil istuja aknast välja paistaks. Läksin kirjanduse tundi. Tänaseks oli kästud läbi lugeda kaks raamatut. Mul olid need lugemata, sest kõigis ainetes oli palju õppida. Otsisin kotist neid raamatuid. Ühe raamatu kohta, mille ma välja võtsin, ütles Sander, et seda läheb vaja ajaloos. Vastasin, et aga homme on ajaloo tund. Selleks oli ka õppida kästud. Ühe köite kohta ütlesin Sandrile, et seda võib tal vaja minna. See oli ajakirja paljude aastakäikude register. Kirjandusõpetaja käskis tõsta käed nendel, kellel on raamatud läbi loetud. Tõusis vaid paar kätt. Õpetaja küsis Martinilt, et miks ta käib selles koolis, kui ta kõike õpitud ei jõua. Martin vastas, et tema ei tea, ta võeti katsetel siia kooli vastu. Õpetaja ütles, et aga ta võib siit koolist lahkuda. Keegi ütles, et kuigi me pole raamatuid läbi lugenud, oleme me tunni ajal kirju vahetanud. Õpetaja ütles, et talle meeldivad need kirjad, mis kirjutamata jäetakse. Siis ei saanud talle ammugi meeldida, et Helinale olen ma veel pikemaid kirju saatnud.

Väiksest ja suurest

Et maakera sees on suurem maakera, see tõestub selle abil, et lapse sees on peidus täiskasvanu. Vähemalt kasvu ja massi poolest on täiskasvanu suurem. Lapsel võivad olla suuremad emotsioonid ja suurem mängimisoskus. Malet mängida oskan ma praegu vast paremini kui lapsena, aga vanasti mängisin malenuppudega selliseidki mänge, mida ma praegu enam ei mängi. Näiteks, et mustad nupud on vangivalvurid ja valged vangid. Male reeglite järgi mängides jälgisin täiendava asjaoluna, mis suunas vaatavad ratsude ninad, mida ma hiljem pole märganudki. Õega koos mängisime malekooli, kus tema oli õpetaja ja mina õpilane. Selles koolis õpiti ka Rubiku mao kokkupanemist, mis mängult oli maletajatele väga tähtis oskus.

Öine reformatsioon

Lamasin pimedas toas voodis nagu Luther, kes on alustamas reformatsiooni. Üks silm oli mul juba lahti. Reformatsioon algas kahes järgus - kui Luther sai ühe silma lahti ja kui ta sai mõlemad silmad lahti. Mult küsiti midagi. Vastasin huuli avamata üminal, et ma ei taha. Oli 16. sajand ja veel ei toimunud väljarännet Ameerikasse, aga rännati Lääne-Euroopasse. Tegelikult oli sinna ka raske ümber asuda, sest kogu põllumaa oli juba kasutuses. Ja metsaalad olid vajalikud metsana. Pealegi võtab metsa põlluks muutmine aega. Hiljem raiuti Lääne-Euroopas kõik metsad maha. Kõndisin üles ärkamata tubades ringi ja ehitasin klotsidest põrandal refotrmatsiooni märke.

Klaus tahtis oma blogi aasta jooksul kirjutatud tekstid raamatuna välja anda, et saadaks teada tõde maailma kohta. Televiisorist tuli juba selle raamatu reklaam. Ütlesin seda Klausile, aga siis taipasin, et reklaam on tema enda tellitud. Klaus sõitis rattaga tänaval, mina kõndisin tagapool. Kuulsin, kuidas vene tüdrukud ütlesid, et Klausile tehti midagi. Kohe kukkuski Klaus rattaga ümber ja ei saanud esimesel hetkel püsti. Nähtavasti oli Venemaa satelliit saatnud tema mobiiltelefonile kahjuliku signaali. Kirjutasin Klausi paberile markeriga juurde, mis ma olin teada saanud. Kui paberi Klausi kätte andsin, olid minu hiljem kirjutatud sõnad esimesed täielikult üle värvinud ja loetamatuks muutnud.

Mõttekäik vaarikaussist aja tajumiseni

Kui ma kohtusin esimest korda vaarikaussiga, pistsin joostes põgenema. See juhtus Pärnus. Pärnus läksime veel redeliga tänavalt pärnaõisi korjama. Üks võõras naine tuli keelama, sest ta arvas, et redel läheb ümber. Põgenesime tema eest aeda, aga ta tuli järgi ja tõi meile puu küljest murtud oksa, et me sellelt korjaksime. Pärnaõie teed ei tohtivat palju juua, sest see pidi ühte vajalikku ainet organismist välja viima. Veebruarikuise haiguse ajal ma natuke jõin. Rohkem pole ma sel aastal haige olnud. Sügisel oli kolmel järjestikusel ööl nina kinni ja ühel päeval palaviku tunne, aga kraadiklaas palavikku ei näidanud. See ei tähenda, et mul väga suur töövõime oleks. Käivad peal sellised tujud, mis sunnivad tegelema tööväliste asjadega või kannatama. Darwin kirjutas, et usklikud ütlevad, et inimene kannatab täiustumise nimel, aga Darwini arvates on loomadel sama suured kannatused. Kui mulle praegu antaks valida, mis loom olla, siis ma tahaksin vist olla võimalikult pikaealine. Aga lühikese eluga loom ei pruugi oma elu lühemana tajuda.

Päev Riigikogus

Olin Riigikogu saadik. Koalitsioonierakonnad valisid oma esindajaid. Selleks koostati erakondlaste ütluste tabel. Esindajad osutusid valituks kahe poolthäälega, sest teiste erakondlaste ütlused olid ebamäärasemad. Jürgen kritiseeris seda, et esindajaks valiti rohelisi, sest need ei pidavat vajalikke asju tegema. Jürgen rääkis Riigikogus palju, mina olin kogu aeg vait. Aga elulukku oleks sellegipoolest kirja jäänud, et olen Riigikogu saadik olnud. Ja leidsin ka, et juba ainuüksi see, et ma siin kohal olen ja kõnesid kuulan, on arendav. Tegin nüüd täna esimese vahelehüüde, et pärastlõunal oli Laari habe lühem. Laar kandis särki, millel olid tähed SDE. Sellega tahtis ta näidata, et on teiste erakondade sõber. Aga sotsiaaldemokraadid olid koalitsioonis, iga erakonna sõber poleks Laar olnud. Keskerakonna saadikute juurde tuli üks tüdruk, kes tutvustas ennast neile, et ta on Keskerakonna saadikukandidaat ühes valimisringkonnas. Ema tegi süia. Vaatasin Saksamaal tehtud harilikke pliiatseid. Need olid sama firma omad, mille pliiatseid kasutasin lapsena, aga nüüd oli pliiatsite kujundus natuke muutunud. Riigikogu esimees rääkis immigrantide kinnivõtmise plaanist. Küsisin, kas harilikku pliiatsit ei tohi ka olla. See oli minu teine tänane vahelehüie. Esimees vastas, et ei tohi, sest nad võitlevad immigrantidega täisnurkselt. Küsisin täiendavalt, kas õpilasel ega õpetajal ka ei tohi harilikku pliiatsit olla. Nüüd oli esimees sunnitud oma sõnadest taganema.

Mõttekäik maakerast kasulikuni

Maakera on sinine viinamari, kui seda vaadelda koos atmosfääriga. Kui vaadata ilma atmosfäärita, siis on ta kanamuna. Või miks just kanamuna, kui teised linnud ka munevad? Võibolla on ta hoopis vutimuna, sest see on laiguline, jagunedes koorel justkui mandriteks ja ookeanideks. Kanamuna kooritakse enne söömist ära, vutimunaga ma seda ei tee. Kui mulle ükskord külas käies pakuti esimest korda keedetud kanamuna ilma munatopsita, järeldasin ma sellest, et siis tuleb see ka koos koortega ära süia. Teisel korral hakkasin kaasavõetud kanamuna koortega sööma surnuaial. Üks sugulane kartis, et munakoor torkab mu mao sisse augu. Aga midagi ei juhtunud. Kui tahetakse, et midagi juhtuks, tuleb midagi teha. Näiteks ettevalmistusi. Ma ei valmistunud ette selleks, et töömehed on praegu toas, kus on need ajakirja aastakäigud, mille läbivaatamine mul pooleli on. Niikaua tuleb midagi muud kasulikku teha. Kui asi on enda jaoks kasulik, siis ei saa öelda, et ta pole üldse kasulik.

Kaks kassi

Toomas pidi minema kooli lõpueksamile. Andsin talle selle jaoks pastaka. Toomas hakkas rääkima, et tal on kõik pastakad tühjaks saanud. Meil oli punane kass. Ta läks tänaval hallivöödilise kassi juurde. Punane kass oli isane ja hall emane. Kasse sai enda juurde meelitada susisevate häälikute või krabistamisega. Liiga lähedale ei tasunud neid meelitada, muidu võisid nad küüned kätte lüia. Susisevad häälikud ja krabistamine meeldisid kassidele sellepärast, et need sarnanesid nendele häältele, mida nad ise tegid. Susistas kass suuga ja krabistas seina sisse käiku närides.

Oli bioloogia tund uue poolaasta algul. Eelmisel poolaastal polnud ma peaaegu üheski bioloogia tunnis käinud. Kui mind oleks praegu vastama kutsutud, oleksin õpetajale kohe öelnud, et ta võib kahe sisse kirjutada. Õpetaja ütles, millised kohad tuleb töövihikus täita. Ta kirjutas need numbrid ka tahvlile. Kissitasin silmi, et paremini näha, aga hästi ei näinud. Sain õiged numbrid teada Kristeri käest. Selgus, et olin siiski tahvlile õieti näinud, aga õpetaja oli suuliselt öelnud natuke teistsugused numbrid. Õiged olid need, mis ta tahvlile kirjutas. See töövihik oli kõigi reaalainete jaoks ühine. Algul ma ei saanud aru, kas antud numbrid on lehekülgede või ülesannete numbrid. Aga selgus, et ülesannete, sest lehekülgi nii palju ei olnud. Tuli lahendada ka ülesanne 1. Hakkasin mõtlema, mida lünkadesse kirjutada. Õpetaja seisis kõrval ja pidevalt halvustas mind, et ma nii aeglaselt kirjutan. Aga mul oli tõesti mõtlemisaega vaja.

Streikijate kool

Õpetajad hakkasid streikima, et neile rohkem palka makstaks. Kui õpetajate streik läbi sai, hakkasid streikima õpilased, et neile ka palka makstaks. Õpetajad viskasid selle eest kõik õpilased koolist välja. "Küll on hea," ütles direktor teistele õpetajatele. "Nüüd on meil iga päev streik, aga palk jookseb edasi. Töökohta meilt ära ei võeta, sest väljavisatud õpilased ei saa ülikooli ja neist ei tule meile konkurente."

Mida kohvikus räägiti

Sain ajakirja toimetajalt kirja. Ta kirjutas, et minu luulekogus "Uneriik" on vaenu õhutavad luuletused, mille eest saaks kohtulikult karistada. See tuli mulle üllatusena, sest varem oli ta minu luuletusi parmate sõnadega kommenteerinud. Järeldasin, et tegelikult kirjutas keegi teine tema nime all. Läksin tänavale kõndima. Sisenesin ühte majja, kus elas üks tuttav. Uksel kohtasin hulka inimesi, kellest üks oli samuti tuttava näoga, aga ma ei mäletanud, kes ta on. Majas vaatasin ainult postkaste, siis otsustasin, et tuttava ukse taga kella ei lase, ja väljusin uuesti majast. Mulle meenus, et tuttava näoga mees on üks kurjategija, kelle pilt on ajalehes olnud. Kuulsin, kuidas ta rääkis, et minu abil pääseb ta minu tuttavate juurde.

Oudekki riputas oma blogis üles teate, et tema sünnipäevapidu toimub teatud kohvikus. Läksin sinna kohale. Seal kuulsin, kuidas Oudekki rääkis sabas seistes, et ta saaks aru, kui Mart Laar kutsub inimesi oma sünnipäevale ja tema kohale läheb, aga et Oudekki enda sünnipäeva puhul tuli kohvikusse vähe inimesi. Mina esialgu toitu ei ostnud, vaid istusin lauda, millel olid tasuta leivaviilud. Hakkasin ühte viilu sööma. Iga laua ääres oli neli kohta. Oudekki koos veel kolme tüdrukuga läksid kaugemasse lauda. Minu lauda istusid Krister, Artur ja veel üks poiss. Artur küsis mult, kas ma tulin siia kohvikusse kellegagi kokku saama. Vastasin, et ei, ma tulin siia kuulama, mida Artur räägib. Selle peale vaatasid Krister ja Artur üksteisele ammuli suuga otsa. Artur näitas Oudekki laua suunas ja küsis, mida seal lauas räägitakse. Ma ei eristanud sealt lauast kostvaid sõnu, aga vastasin, et seal räägitakse, et kommunism on parem kui kapitalism. Artur küsis, mida ma teeksin, kui seal lauas viibijad võimule tuleksid. Mõtlesin, kas vastata, et siis ma põgeneksin välismaale.

Vaatasin keelte raamatut. Jõudsin semiidi keelte juurde. Need jagunesid kolmeks rühmaks. Oletasin, et üks rühm on hamiidi keeled, aga oletus osutus valeks. Mõne keele kohta oli kirjutatud ainult üks lause. Enamusel maailma keeltel ei olnud oma riiki, kuigi Aasia keeltel oli eesti keelest rohkem kõnelejaid. Ühe keele nimeks oli uussuome keel ja seda räägiti saarel nimega Eesti. Tahtsin lähemalt lugeda, kuidas see keel ja see saar on nime saanud, aga enne äratati mind kunstlikult üles.

Sebrad ja tiigrid

Sebrad mõtlesid, mida teha, et tiigrid neid kõiki ära ei sööks. Nad muutsid ennast triibulisteks, et tiigrid neid ei näeks. Tiigritel läks jahipidamine raskemaks. Nad muutsid ennast seetõttu samuti triibulisteks, et sebra vähemalt ei näeks, kui tiiger läheneb. Tulemus oli see, et üks tiiger kargas teisele kallale, sest pidas teda sebraks. Üks sebra pani seda tähele ja naeris.

Ei õppinud ja õppisin

Ma polnud kunagi varem oma blogis fotosid avaldanud, aga täna kopeerisin võõrast blogist enda omasse mitu fotot järjest. Siis mõtlesin, et seda ma poleks pidanud tegema, sest esiteks pole mul nende fotode autoriõigusi ja teiseks Helinale arvatavasti ei meeldi, kui minu blogi on fotosid täis. Kustutasin enamuse fotosid uuesti ära, aga ühe jätsin alles. Kuskil käis sõda. Seoses sellega õpetati sõjalaulu. Üks vene tüdrukutest pani tähele, et nad ainult õpivad, aga ei tee midagi sõja lõpetamiseks. Mina ütlesin, et araablased võiksid ise lõpetada. Lisasin, et kõik võiksid lõpetada. Olin vene keele tunnis. Õpetati luuletust. Mõtlesin, et koolis istun ma niisama ja ainult raiskan aega, kogu tegelik õppimine toimub alles kodus. Istusin Sandri kõrval ja meie ees istus Helen. Helen rääkis kõigepealt midagi Sandriga, seejärel küsis minult, miks mul sellised riided on. Vaatasin järgi, et mul on seljas punaseruuduline särk. Ütlesin, et enne Heleni küsimust ma üldse ei teadnud, mis mul seljas on. Helen küsis, kas ma panen siis selga lihtsalt need riided, mida ema ütleb. Vastasin jah. Aga mul oli seljas ka lahtiste hõlmadega õhuke sinine jopp. Ütlesin, et see jopp on ostetud siiski minu valikul, sest see ei pidanud vihma läbi laskma. Tund sai läbi. Peep kõrvalreast püsti tõustes rääkis, et ta mõtles doktorantuuri astuda. Küsisin, mis erialal. Ta ütles, et ta veel ei tea, aga ta on mõelnud bioloogiat. Minu taga istusid Erik ja Krister. Erik ütles, et kui Peep doktorantuuri läheb, siis õpib ta lihtsalt doktorantuuri aastad, aga eelnevates astmetes pole ta ikkagi õppinud. Ta lisas, et minuga oli vist ka nii. Vastasin, et mina doktorantuuris õppinud pole. Seletasin, et ma olin oma kursusel üks kõrgema keskmise hindega üliõpilasi. Mõnel eksamil sain isegi kursuse kõige parema tulemuse.

Loengus paluti tõsta käsi kõigil, kes on käinud mõnel konverentsil. Tõstsin koos mõnede teistega käe. Vahel oli tunni raames korraldatud väike konverents. Olin käinud ka suurtel konverentsidel. Tegelikult pidid siin seda kõik teinud olema, sest kõik olid magistrandid.

Vaatasin oma vanu inglise keele kirjalikke töid, kuhu õpetaja oli teinud rohkelt parandusi. Ma ei saanud praegugi aru, mille poolest õpetaja variandid minu variantidest paremad on. Mõtlesin, et see tuleb sellest, et ma kooli ajal ei mõelnud. Ma oleksin pidanud parandatud tööd kätte saades iga kord iga paranduse juures mõtlema, milliste grammatiliste vormidega seal on tegemist. Õpetaja oli öelnud, et teised töötavad, aga mina ei tööta.

Känd

Känd luges kokku oma rohked aastarõngad
ja ikkagi ta pistis kisama.
Ta nõudis, et tal toodaks elulõnga,
kuid midagi ei tuldud lisama.

Mees saega kõndis juba kodu poole,
mis ehitatud oli teisest puust.
Känd saatis sajatusi inimsoole,
et see vaid saeb, ei mõtle üldse muust.

Teised koerad sõid teda

Pille karjus pikalt kellegi peale. Aga lõpuks öeldi, et tegu oli filmivõtetega. Meie perest tehti filmi. Seega oli karjumine lavastatud. Mind ennast oli ka mulle märkamatult filmitud. Sellest teada saades kippus mulle naer peale. Aga filmi tegemine jätkus. Filmi pandi ka joonistatud kaadreid. Samuti filmiti edasi meie näitlemist. Nüüd, kus ma teadsin, et mind filmitakse, tuli mul näitlemine halvemini välja. Olin liiga lõbusas meeleolus. Mina mängisin Jaan Tõnissoni. Võistlesin Klausiga sellepärast, kes viib kirjutuslaua minu tuppa ehk Tartusse. Alternatiiv oli, et kirjutuslaud oleks olnud teises toas ehk Tallinnas.

Läksin Kaubahalli leti taha maksma. Müüja küsis, kas ma näen hästi. Kuna tema nägu oli udune, siis vastasin, et ei näe. Ta küsis, kui tugevad prillid mul on. Ütlesin, et ma ei mäleta, aga vähemalt -5. Ta hakkas ahhetama ja ütles, et siis võib mul silm lõhkeda. Vastasin, et kui lõhkeb, siis lõhkeb. Küsimusi oli ta hakanud esitama arvatavasti selleks, et näha, kas ma tunnen ära, et ta on varasem poliikliniku registratuuri töötaja. Poe ees rääkis ema, et üks lastest küünistas teda lõua alt, aga ta ei saa täpselt aru, kust. Kinnitasin, et kriimustus on selles kohas, mida ta puudutab. Soovitasin panna peale pantenooli. Meil oli üks pantenooli pudel kodus, teine poe kõrval riiulis. Kõndisin mööda lumist teed edasi ja lükkasin enda ees kelku, mis oli kaetud vahukoorega. Vahukoor oli lumest heledam. Kelk oli nii pikk, et ulatus kaugele ette ja jäi teistele jalakäijatele jalgu. Proovisin kelku eest võtta. Üks koer oli paari inimest hammustanud. Tundus, et põhjuseks on marutaud. Kahtlusi kinnitas see, et teised koerad sõid seda koera.