Mõttekäik maakerast kasulikuni

Maakera on sinine viinamari, kui seda vaadelda koos atmosfääriga. Kui vaadata ilma atmosfäärita, siis on ta kanamuna. Või miks just kanamuna, kui teised linnud ka munevad? Võibolla on ta hoopis vutimuna, sest see on laiguline, jagunedes koorel justkui mandriteks ja ookeanideks. Kanamuna kooritakse enne söömist ära, vutimunaga ma seda ei tee. Kui mulle ükskord külas käies pakuti esimest korda keedetud kanamuna ilma munatopsita, järeldasin ma sellest, et siis tuleb see ka koos koortega ära süia. Teisel korral hakkasin kaasavõetud kanamuna koortega sööma surnuaial. Üks sugulane kartis, et munakoor torkab mu mao sisse augu. Aga midagi ei juhtunud. Kui tahetakse, et midagi juhtuks, tuleb midagi teha. Näiteks ettevalmistusi. Ma ei valmistunud ette selleks, et töömehed on praegu toas, kus on need ajakirja aastakäigud, mille läbivaatamine mul pooleli on. Niikaua tuleb midagi muud kasulikku teha. Kui asi on enda jaoks kasulik, siis ei saa öelda, et ta pole üldse kasulik.