Kõige rohkem meeldis mulle sõnade kõla

Sugulased rääkisid kaugemate sugulaste sooritatud mõrvast. Tapjad polnud karistust saanud, sest kuritegu oli veel avastamata. Karistus oli antud purjus peaga tapmise eest, mis tol ajal oli kergendav asjaolu, aga tapetud oli hoopis raha pärast. Karistada olid saanud mõrvari purjus pojad, samal ajal kui süüdlane oli hoopis nende kaine isa. Rääkijad olid tol korral ise eemalt kuriteopaigalt röökimist kuulnud. Ma ei teadnud, kuidas sellele jutule reageerida. Kui räägiti juba mõrvast, arvas üks tüdruk selle peale, et tema võib ka jultunult käituma hakata. See väljendus selles, et ta pilgutas mulle silma ja ütles, et ma kardan teda.

Ema näitas mulle blogikataloogist ühte pealkirja ja küsis, mis mulle selle pealkirja juures kõige rohkem meeldib. Vastasin, et sõnade kõla. Aga kui ma pealkirja sisu üle järele mõtlesin, siis tundus, et ei olnud üldse õige vastata, et mulle selle juures midagi meeldis, sest pealkiri ütles, et pange kohe arvutid kinni, mõne minuti pärast lendavad ee laiendiga võrguleheküljed õhku. Oli öeldud kui palju nende taastamine maksma läheb. Mõtlesin, et võin arvuti lahti jätta, sest minu lehekülg on teistsuguse laiendiga. Aga mul oli siiski ee laiendiga lehekülg ka lahti. Võrk pidi segi lendama seoses sellega, et kohe pidi Venemaa Eesti vastu rünnakut alustama. Ei olnud aru saada, kas sellest kirjutaja tahab halvimat ära hoida või hoopis parastab. Ühel tänavalõigul sõdisid omavahel Gruusia ja Osseetia. Mind huvitas, kuidas kirjakandja sellest tänavalõigust läbi pääseb, kas ta läheb ringiga. Ema arvas, et ringiga mitte, sest kirjakandjal on isegi väga raske postikotiga liikuda, mistõttu ta ei taha teed veelgi pikemaks teha.

Vaatasin maleklassis mängu pealt. Vankrid olid tunginud vastase tagalasse ja olid sulgudes. Kui oleks kolmanda vankri kolmandalt realt teisele tõstnud, oleks ta läinud sulgude ette. Kuid varsti taipasin, et sulgusid kasutatakse ainult partii ülesmärkimisel, laual ei ole neil tähendust. Muidu peaks sulgude ette toomine tähendama korrutamist. Kahe vankri korrutis võiks olla lipp. Kuigi tegelikult on lipp vankri ja oda summa. Mustadega mängiv tüdruk küsis mult, kuidas edasi mängida. Seletasin, et nüüd saab ta kõik vastase nupud järjest maha lüia. Ütlesin, et mängu õpetan ma palju sagedamini kui mulle õpetatakse, kuigi enamuse mänge ma kaotan. Mõtlesin, et sellepärast ma vist kaotangi, et nõrgemaid õpetades annan neile oma teadmised edasi ja nad muutuvad tugevamaks. Rei rääkis lastega ühele turniirile sõitmisest. Sven pidi sõitma lastest eraldi, sest on juba nii vana. Lõpuks küsiti minult, kas mina ka tahan sinna sõita. Küsisin, mis maakonnas see asula on. Selgus, et see asub Meelva lähedal. Ütlesin, et siis võiks võistlustel osaleda, sest saaks Meelval ööbida. Kuid Meelva ja mängukoha vahet kõndida oleks liiga pikk maa. Suvel oleks teine asi, siis võiks keegi mind autoga sõidutada.

Lasin ühest ajaleheartiklist silmad üle, et näha, kas seal minu nime on. Muutusin juba vihaseks, et minu nime ei olegi. Aga lõpuks nägin, et üks vana maletaja räägib seal siiski minu blogist. Ta ütles, et blogist unenägusid lugedes paistab, et mul on midagi tegemist matemaatika ja füüsikaga, aga ühes kohas õpin ma hoopis bioloogia eksamiks ja teen seda antiiki täis toas.